Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailm kahe maailmasõja vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, esitage, galinin, viisaastakud, natsid, karikatuur, haardes, itaallane, hitler, füürer, anšluss, jossif, diktaator, kollektiviseerimine, roosevelt, president, majanduspoliitika, lenin, nsvl, revolutsioon, benito, mussolini, duce, rooma, purunenud, ajupesu, repressioonidest, isikukultus, komme, peaminister, vanglas, plaanimajandus, purustamiseNovembris 1923 toimus selle vabariigi vastu riigipöördekatse, mille eesotsas oli Adolf Hitler. 4. 1930. Aastate teisel poolel oli Prantsusmaal Prantsusmaa Kommunistliku partei initsiatiivil loodud rahvarinde valitsus, mis koondas vasakpoolseid erakondi. 5. 1929.-1933. aastatel kimbutas maailma majanduskriis ehk „Suur Depressioon“. Kriisist väljatulemisel olid suured teened Franklin Delano Roosevelt, kelle valimisprogramm kandis nimetust „Uus kurss“. B. 1. Karikatuur on pühendatud Versailles rahulepingule. 2. Dirigendi rollis on USA valitsuse juht Woodrow Wilson ja USA esindajaks on onu Sam. 3. Karikatuuri põhimõte seisneb selles, et Versailles rahu ei olnud igavene rahu, II maailmasõda oli sinna sisse kirjutatud. Iga riik soovis uusi valdusi. C. 1. Nürnbergi linn oli riigipartei linn e. natside kodulinn. 2. Saka elanikele oli vaja ruumi elamiseks, mida sai ida poolsetest riikidest. Idas elasid aga slaavlased, kes olid aaria rassist madalam rass
juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP.
Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega.
Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Saksamaa Juht: Adolf Hitler Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused. Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
jooksvate poliitiliste küsimustega Keskkomitee istungite vahepeal). Lisaks poliitbüroole moodustati veel orgbüroo tegelemaks organisatsiooniliste ja kaadriküsimustega (1952 läksid orgbüroo ülesanded sekretariaadile, büroo ise kaotati). Administratiivküsimustega tegeles partei sekretariaat, mis loodi augustis 1917. Enne märtsi 1919 oli juhtiv roll seega Keskkomitee käes, sinna kuulusid Lenin, Trotski, Zinovjev, Buhharin, Sverdlov (ühtlasi KK sekretär), Stalin, Dzerzinski, Krestinski, Fjodor Artjom (1883-1921), Grigori Sokolnikov (1888-1939), Ivar Smilga (1892-1938), Mihhail Vladimirski (1874-1951), Jelena Stasova (1873-1966; ühtlasi KK sekretär), Mihhail Lasevits (1884-1928) ja Otto Schmidt (1891-1956). Lisaks liikmetele oli kombeks valida ka kandidaatliikmeid, seda hiljem ka poliitbüroosse. 7
Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 2.1.4.NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
Enamik majandusest jäi aga ikkagi riigikontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastua. Kiirelt arenes põllumajandus. Kuid kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel see likvideeriti. 1924.a. sureb Lenin. Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Oma positsiooni kasutades kehtestas Stalin kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase elamuse. 1927.a. õnnestus Stalinil Trotski ja ema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929.a. saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu.
1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. ● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju SM-le 1. Suur tööpuudus(6miljonit töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945) ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu ● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu Mein Kampf (Minu võitlus) ● Raamatus esitas eesmärgi: 1. Versailles lepingute tühistamine 2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse.
" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine. Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid Sündis Volgamaal, isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere. Haridus: Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt. Vend Aleksander hukati, oli seotud
........... 2) 3. Märkige olulisem, mida tõi nimetatud seaduse rakendamine. (4 p) 1802 Regulatiiv “Iggaüks” 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused 1816, 1819 Eestimaa ja Liivimaa talurahvaseadused 1849, 1856 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused 9 ROOTSI AEG EESTIS I ÜLESANDED 1. Iseloomustage Rootsi-aegset kultuurielu Eestis. Esitage kolm näidet ja põhjendage nende tähtsust/tähendust. (6 p) Näide .................................................................................................................................................... Tähtsus .................................................................................................................................................... Näide .................................................................................................................
puhtuse säilitamine uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates “punast katku” võimalik peatada vaid “pruuni katkuga”--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod 1933 – Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlike vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse 1933 märts – natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
Euroopa ülesehitamiseks pärast II MS 8) Lev Trotski juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik, aitas Veebruarirevolutsiooniga, lootes doominoefektile (maailmarevolutsioon) 9) Benito Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator, asutas Rahvusliku Fasistliku Partei, kui ta tapeti näidati tema ja tema armukese/naise keha terve Milano ees(jalad üles poole kinni seotud) 10) Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa diktaator ,,füürer,, , süüdistused II MS algatuses, sooritas enesetapu 11) Jossif Stalin Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht, Stalini algatusel MRP, tal oli salajane Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,, 12) Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor, sõlmis Saksamaaga MRP 13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
puhtuse säilitamine · uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates "punast katku" võimalik peatada vaid "pruuni katkuga"--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm · Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod · 1933 Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlikke vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse · 1933 märts natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
- 1925 kehtestati koonduma - Diktatuur kehtestati üheparteisüsteem (Itaalia Natsionaalsotsialistlikku relvastatud riigipöörde ja Fasistlik Partei) Töölisparteisse (NSDAP), sellele järgnenud verise mida juhtis Adolf Hitler kodusõjaga (punane ja - 1933 Hitlerist sai valge terror) kantsler (valitsuse pea), kehtestati üheparteisüsteem - Mussolini lubas Itaalia - Juhiks oli Hitler, kellest - Esialgne juht: Lenin
järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele. 39* 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga. 40* 1936.a.- A.Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud. 41* Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938)
poole võrra. Inimeste silmis langes süü Weimari vabariigi valitsusele ja parteidele. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932a sai NSDAP Riigipäeva suurimaks fraktsiooniks. 30. jaanuaril 1933a sai Hitlerist Saksamaa kantsler (peaminister). Valimiskampaania ajal ööl vastu 28. veebruarit 1933a süttis Riigipäeva hoone. Süütamises süüdistati kommuniste ja neid hakati arreteerima. Hiljem selgus, et süütajateks olid natsid. Tühistati Weimari põhiseaduse need paragrafid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Pärast valimisi kommunistlik partei keelustati. Weimari põhiseadus likvideeriti lõplikult - parteide tegevus keelati ja kehtestati diktatuur. Riigipäevast sai esindusorgan. 1921.a.loodi SA ehk rünnakrühm, mille liikmeid nim.pruunsärklasteks. 30.juunil 1934 SA juhtkond hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president Paul von Hindenburg, sai Hitlerist riigipea
>sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti puts siiski maha =>Hitler vangi (5 a) Versailles' rahu tagajärjed >sisepoliitiline rahulolematus >Saksamaa välispoliitiline isolatsioon >suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine) 1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis
5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); ItaaliasBenito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1. otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja
tulekuga hakkasid liikuma äärmusliikumised. Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa Euroopa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised
koonduslaagrid. · Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. · Agressiivne välispoliitika. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.aastal üritas Hitleri Münchenis (Baieris) võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha. Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. · Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Saksmaa majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid oma lööksalkade abil agressiivselt võimu võtta.
Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu.
· Slovakkias Slovakkia Rahvapartei · Horvaatias rahvuslik liikumine Ustasa · Belgias rexistid · Prantsusmaal rahvuslik liikumine Action Française ja Jeunesses Patriotes · Tugeva katoliikliku taustaga, on kõneldud ka klerikaalsest fasismist · Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fasistide Liit Saksa natsionaalsotsialism · Nationalsozialismus · Eelkäija 5.01.1919 asutatud Saksa Töölisparteina . · Esimene esimees Anton Drexler; Adolf Hitler sai esimeheks 28.07.1921. · Algusest peale pan-natsionalistlik, Versailles' süsteemi vastane, antisemiitlik, antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik. · Asutas paramilitaarseid üksusi. SA "pruunsärklased"; SS "mustsärklased" algselt Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920
Algas vaikiv ajastu I põhiseadus- 1920 juuni-riigipea on riigivanem, riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees II põhiseadus 1934-riigipea on riigivanem, riigikogu koosseis vähenes, valis rahvas. III põhiseadus-1938-riigipea on president, riigikogu on 2 kojaline-riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi, valitsus vastutab presidendi ees PILET 10 Diktaatorid Stalin, Mussolini ja marss Rooma, Franco, Hitler (õllekeldriputs, holokaust), diktatuuridele iseloomulikud jooned. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74 -Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega. Tööpuudus kaotati. 1936.a Stalini konstitutsioon, milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja
traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain
2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused
Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga ebaõnnestusid ning 1913. a-ni elas Hitler Viinis, teenides elatist joonistamisega. Juba siis oli ta suur poliitikahuviline ning sel perioodil sai temast ka veendunud antisemiit. 1913. a. siirdus Hitler Saksamaale
Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks. 1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine. 1923 Müncheni õllekeldri puts - Hitleri üritas koos Hindenburgiga SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler mõisteti kuueks kuuks vangi
1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem). Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents. Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias. 1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler: Toob sisse sõjaväe kohustuse Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd 11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)
Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmsit. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju Saksamaale 1. suur tööpuudus (6 mln töötut) 2. ettevõtete pakrotid 3. sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. pidev valitsuse vahetumine kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: puane või pruun katk NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (Sturmabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler (1889-1945) Algselt saksamaal üsna tundmatu 1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi: versailles lepingute tühistamine demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30
laenu, et nad saaks marga stabiliseerida ja edasi reparatsioone maksta. Lisaks vähendati reparatsioonide kogust ja maksmise aega pikendati. USA laen--> Saksamaa --reparatsioonid--> Inglismaa/Prantsusmaa <laen-- USA 1929 Youngi plaan. Vähendati veelgi Saksamaa makstavaid reparatsioone. Sellel ajal tuli majanduskriis. Aastaks külmutati kõikide laenude tagasinõudmine. 1932 Lausanne'i konverents, kus ajutiselt peatati reparatsioonide sissenõudmine Saksamaalt. 1933 tulid võimule natsid ning rohkem raha ei makstudki. Liitlaste meelest maksis Saksamaa ära 20 miljardit, Saksamaa arvab, et ta maksis ära 53 miljardit. Erinevus uli sellest, et Saksamaa maksis osa tooraines, aga seda on võimalik eraldi hinnata. Saksamaa majandusele mõjusid reparatsioonid väga halvasti. Majandus pärast esimest maailmasõda Pärast esimest maailmasõda: Pidi üle minema militaarmajanduselt rahumajandusele. Tähelepanu pidi pöörama tarbekaupadele, mitte sõjatehnikale
annaabi.ee 
