abil kiiresti rikastuda ja rohkem tarbida, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks; siseturu kaitse, kõrged tollimaksud.); muutused (varises kokku usaldus pankade vastu; pankrot, tööpuudus (maailmas 30 miljonit töötut), ettevõtete sulgemine, tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused, riikide sekkumine majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all.
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks)
Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem Tööstuse ülikiire areng Laiendati demokraatiat Maailma töökoda Industriaalriik Kriis polnud nii laiaulatuslik Töötavate naiste arv kasvas Valitsuskriisid- vahetused Vabaturumajandus SMK hiljem Keinsianism Äärmusparteide populaarsus Kriis väl Üritas domineerida Hoidus konfliktidest Kontr Euroopa rahasüsteemi Vaenulikum riik Tihendas sidemeid Aasia ja Vaikne ookean kolooniatega Hitler mõju laienemine Briti Rahvaste ühendus Neutraliteediseadus
Maailmarevolutsioon Vasakäärmuslaste (kommunistid) seisukoht maailma muutmiseks. Inflatsioon Raha väärtuse langemine. Deflatsioon Raha väärtuse tõstmine. Devalvatsioon Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt. Prosperity Õitseng, Ameerika ühiskonna nimetus enne Suurt Depressiooni. Uus Kurss Roosevelti majanduspoliitika Suure Depressiooni ajal, riik hakkas sekkuma majandusküsimuste lahedamisesse. Keinsianism Keynes'i poolt tehtud viis majanduskriisist välja tulemiseks. Reparatsioon Sõjatrahv. Repressioon Igakülgne tagakiusamine, enamasti poliitilistel eesmärkidel. Reini stsoon Relvavaba stsoon Reini jõe piirkonnas. Lepituspoliitika Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika Saksamaa suhtes, lubati peaaegu kõike, peaasi, et sõda ei tuleks. Vittorio Emmanuele III Itaalia kuningas kahe maailmasõja vahel. Mussolini Itaaila peaminister ja diktaator.
piirangud olid nii USAs kui ka Euroopas rassistliku värvinguga, samas pidurdas see ka tarbijaskonna kasvu. Probleemi süvendas ka 1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rahvale oma kriisist väljumise kava, mida ta nimetas uueks kursiks ning mille aluseks oli Maynard Keynesi kriisiravipoliitika (keinsianism). Keinsianismi põhimõteteks olid, et riik peab sekkuma majandusellu (kõigi vahenditega tarbimist laiendama), riik tekitab kunstliku inflatsiooni (trükitakse juurde uut paberraha, mis hiljem taas käibelt korjatakse), toimub sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamine ning vabatahtlikult põllumajandusliku tootmise vähendamine (kahjum subsideeriti). Enne majanduskriisi oli 23 000 panka, Roosevelti võimuletulekuks 19 000. Oma esimesel võimuloleku päeval sulges ta kõik pangad
põhjused? – Algas 1929 USAs. NYC börsi paanika, väärtpaberite hinnad langesid, USA nõudis sisse Euroopa võlgu. Põhjused: ületootmine, vale majandamine – laenud, valitsuse vead kriisi ajal – riik ei sekkunud majandusse. Tagajärjed: tööpuudus, nälg ja rahulolematus, keskklassi vaesus, inimesed kaotasid kodu ja varanduse, tootmise langus ja demokraatia kriis. 7) Selgita mõisted: maffia, keinsianism, uus kurss, isolatsionismipoliitika. – Maffia: kuritegelik rühmitus (nt USAs toodi salaja alkoholi sisse) kuulsaim Al Capone, Chicago. Uus kurss – new deal, pidi kiirendama majanduskriisist välja tulemist. Isolatsionismipoliitika – maailmast toimuvast eemale hoidmine. 8) Millised olid F.D.Roosevelti poolt algatatud reformid majanduskriisist väljumiseks? – Oli võimul 1932-1945. Tegi uue
Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. reaganoomika – R. Reagani majandusplaan. Eesmärgiks majanduskriisist üles saada. Selleks vähendati ettevõtluse riiklikku regulleerimist, ettevõtjale eelnevalt kehtestatud piirangut
· Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension. · Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama. · Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel. 1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta
a.). Keinsianistlik majanduspoliitika USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: 1. riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. 2. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. 3. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). 4
8* 1.3. Keinsianistlik majanduspoliitika (Vt. ka õpik lk.123-127): 7* USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 8* 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). 9* New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: 27* riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. 28* riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. 29* kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
huvidest lähtudes interventsioon, riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. interventsionistlik riik järelvalve institutsioonid riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid keinsianism ehk keinslus Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida kodanikukultuur ehk demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja tsiviilkultuur oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks
ametid ja inspektsioonid kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid kautsjon (3) - valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega. keinsianism ehk keinslus (2) - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida keskklass (1) - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades
Lõppes kaotusega, kuna katkestati enne eesmärgi saavutamist. III 1929.a. börsikrahh ja majanduskriis Kriisi põhjused: - ületootmine - võlgu tarbimine - börsi ülekuumenemine - rikkuste ebaühtlane jaotumine Wall Street'i börsikrahh - 24. oktoober 1929 Must neljapäev; 29. oktoober Must teisipäev Suur Depressioon majandusseisak, surnud ring: tarbija ei saa osta, tootja ei saa müüa, töötus kasvab, ettevõtted ja farmid pankrotistuvad, pangad pankrotistuvad. Keinsianism John Maynard Keynes stimuleerida tarbimist, et saaks uuesti toota. Selleks lubatavad inflatsioon ja defitsiitne eelarve. III 2. F.D.Roosevelt - Uus kurss e. New Deal - demokraatide reformipoliitika. 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid esialgu riigil sekkuda majandusellu kriisi ületamiseks, edaspidi kriiside vältimiseks ja pehmendamiseks. - lõpetati keeluseadus - dollar devalveeriti - kehtestati kontroll panganduse üle
Suure depressiooni puhkemise põhjused ja tagajärjed; keinsianistlikule majanduspoliitikale iseloomulikud jooned. 4) Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon, keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine, välispoliitiline isolatsionism, neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis, defitsiit, protektsionism, Suur depressioon, deflatsioon(ipoliitika), majandusliku liberalismi poliitika. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: o riik peab majandusse rohkem sekkuma. o riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. o kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud).
Kogu see varises kokku 1929. aasta oktoobris. Kõigepealt oli must neljapäev, kus aktsiahinnad hakkasid langema. Siis tuli must teisipäev, kus aktsiaturg langes kokku. Sai alguse majanduskriis ehk suur depressioon. USA-s puudus igasugune sotsialkindlustussüsteem, ehk need, kes jäid töötuks, ei saanud abirahasid ega midagi muud. Vabariiklased olid võimul, nad ei soovinud midagi reguleerida, oodati, et majandus tuleb ise kriisist välja. Levis ka teine idee, mille autoriks oli Keynes keinsianism. Idee siesnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegem riik. Riik peab elavndama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha anmiseks. 1932 oli presidendikandidaat Roosvelt
a.).Keinsianistlik majanduspoliitika. USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel).1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). suurenenud riiklike kulutuste katteks makse
annaabi.ee 
