Atant&selle eesmärgid-kand j Prts, soov vähendada sks jõudu&saada tagasi elsassi&lotring, venemaal sama soov, kuid suurim vaevlane türgi&sellega seoses ka a-u, ingl ei andnud lubadust nende 2 poolele sõtta astuda. / ingl&prants kokkulepe, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, britid abistavad prants kõigis reformides. Hiljem leppisid ingl&vene, jagasid mõjusf aasias.sellest suurrikide blok mood lõpp. Vastamisi atant ja kolmikliit./Usa tulek maailmapoliitikasse-soov teha eurooplaste mõjule lõpp, omas väikest maaväge,kuid suurt laevastikku, Amer-Hispaania sõda-hisp sai lüüa, loovutas puerto rico, filip&guami. Kahuripaatide diplomaatia-ühendriigid teostasid lad-ameerikas, nõuti, et sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist.usa hakkas tahtma kes-am kanalit, said
Sten Kalder Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu? 19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopa jagunema sõjalistesse blokkidesse. Jaguneti peamiselt maailmavaate ning huvide põhjal. Tekkisid kaks peamist sõjalist blokki- Kolmikliit ja Atant, mis loodi justkui eesmärgiga säilitada rahu. 1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu. See oli Saksamaale ülimalt vastumeelne ning Wilhelm II kutsus Nikolai II korduvalt üles liidulepingut lõpetama kuid siiski asjatult. Peagi soojenesid ka Inglismaa ja Prantsusmaa suhted ning ka Inglismaa ja Venemaa, kes unustasid kiiresti oma eelnevad erimeelsused.
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus ja tasakaalustatus, ehk lühidalt rahvavõim. Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi. Nendes tingimustes tehti rühmitus nimega Võitlusliit. See rühmitus suurenes ja arvati, et see on viimane väljapääs riigile. Seda rühmitust hakati kutsuma fasistideks, nende eesotsas Benito Mussolini. Paari aasta pärast saavutas fasistlik partei võidu ja hakkas juhtima. 1922 valiti Mussolini peaministriks, juba 1925 aastal aga piiramatu võimuga juhiks.
2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U., Saksamaa, Itaalia – sooviti kas kaitset kellegi eest või taheti kedagi purustada või vallutuada. 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20
Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale, osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. - värvige kontuurkaardil riigid vastavalt liitu kuulumisse - kumb liitudest oli Teie meelest tugevam ja miks? Minu arvates oli tugevam liit Atant, sest sellel liidul olid ühised eesmärgid ja vaenlased, samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti
edasitungi seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Mitmel pool Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. · Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võtts Atant need oma kontrolli alla. ( märts 1918, Murmansk, Vladivostok, Musta mere sadamad ning osa Taga- Kaukaasiast ) Punane ja valge terror. Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid,tapmised sagenesid. · Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga. · Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja
MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei lähe...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat ...
võimalused) 22. 1905.a revolutsiooni tulemused – talupoegadel vähendati rendimaksu ja tõsteti palka, töölised said koonduda ametiühignutesse, Riigiduuma loomine. 23. 20.sajandi Keisri Saksamaa maksupoliitika – sõjaväestiku ehitamine, kolooniate hooldamine, sõjaväe pidamine, kaudsete maksude tõstmine (pärandimaks, maks viinale, tubakale) 24. 20.sajandi suurriikide liidud + nende eesmärgid – Kolmikliit – Saksamaa,Austia- Ungari(Türgi,Bulgaaria, Itaalia), Atant – Venemaa,Prantsusmaa, Inglismaa (jaapan,serbia) 25. Kolmikliit – Saksamaa eesmärgiks kolooniate haaramine nt Prantsusmaal, Inglismaal, selleks vajati võimsat laevastikku. Austria-Ungari eesmärgiks oli tugevdada positsiooni Balkanil. Itaalia oli nõrgim lüli, kes oli liidus, et kaitsta end Prantsusmaa rünnaku eest. 26. Antant – Prantusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa soovis sama, kuid tema peamiseks vanelaseks oli Türgi
1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad Atant GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem mis Venemaast saab? Kaotajad Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
