3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10
saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda otsima kaugemalt. Legendide põhjal mindi otsima neid ,,Indiatesse", kasutades võimalikult lühikesi ja turvalisi mereteid. Kui vallutati Konstantinoopol muutus asi eriti pakiliseks ja samuti mängis suurt rolli kahe suure kaubalinna rivaalitsemine(Genova ja Veneetsia).Seni kontrollis neid sidekanaleid Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega. Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine
ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma 1492. Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja
Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal:
uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed
kontakte Pürenee poolsaare riikidega. · Rekonista lõppemine paljud sõdinud väikeaadlikud jäid nüüd tegevuseta. PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED · Aafrika (arvasid, et leidub kulda) · 1415. Ceuta tugipunkti vallutamine (araabia piraatide röövretked vähenesid) · Henrique Meresõitja jõudis Aafrika läänetippu ja Guinea lahte · Järgmiseks põhisihiks India · Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatipus, Hea Lootuse neemel. · 1497.aastal Vasco da Cama ekspeditsioon Indasse. 1498.aastal jõuti Indiasse. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse ning vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. AMEERIKA AVASTAMINE · 1492. Christoph Kolumbus Hispaaniast. Bahama saarestiku nimetas San Salvadoriks. Tegi neli reisi, mille käigus avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti(I), Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica(II), Venezuela rannik. Hiljem reise ei enam rahastatud need ei toonud kasu. · Tordesillase leping 1494
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel
3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2
suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek,
3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas
rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid suudeti vastu seista babaritele (osteti ära) jätkus elav kaubandus paiknes kaubatee ristumiskohas rikkad linnad oli Rooma lääneosast enam arenenud kultuuriline taust oli tugev keisril suured sissetulekuallikad võimalus pidada tugevat sõjaväge Lagunemise põhjused: 6. saj hakkasid põhjapoolt tungima lõunaslaavlased, kes asutasid suure ala 7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad 11. saj vallutasid türklased Väike Aasia Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar 1204 ristisõjad oldi teel vallutama Jeruusalemm, kuid tee peal vallutati Konstantinoopol 1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik: 1054 kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol
Maksud ja toll võimaldasid sõjaväge üleval pidada. - Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj). Sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse. Armee tuumikuks olid vabad talupjad, said teenistuse eest pärandatava maatüki. 11. sj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile). Justinianus surus maha Nika ülestõusu, lastes surnuks raiuda üle 30 000 inimese aastal 532. Võidukates sõdades vallutati uusi maid, nt Itaalia, Aafrika põhjarannik jms. Kaubandus tõi sisse tohutuid kasumeid (orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jms arvelt). Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid. - Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid
oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne-
järgi; keskus - Damaskus). Pärast Omajaade said valitsejateks Abassiidid (Abassiidide kalifaat; keskus - Bagdad). Vesiir oli kaliifi esimene abiline (võrreldav peaministriga). Kalifaat oli jaotatud asevalitsuspiirkondadeks, mida valitsesid emiirid. Kogu seda valitsemist keskvõimu tasandil juhiti ministeeriumite e. diivanite tasandil. Emiirid üritasid tegutseda/valitseda iseseisvalt ning mitte alluda kaliifile. Kaks piirkonda, mis üritasid tegutseda iseseisvalt: Hispaania emiir (Cordobas) ja Põhja- Aafrika emiir. Selle hiigelriigi elanikke ühendas Islamiusk ja araabia keel (Koraani tuli lugeda araabia keeles). Kalifaadi territoorimil elas aga palju erinevate uskudega rahvaid. "Raamaturahvastel" (juutidel ja kristlastel) lasti oma usku edasi tunnistada ja oma usukombeid täita. "Mitte-raamaturahvastelt" oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma
sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma germaanlaste hõimud, kes omakorda tungisid Lääne-Rooma keisririigi territooriumile. Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476
Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud:
Britannias olid germaani keeled (saksa, inglise, rootsi, norra, taani, hollandi) ladina keelest tähtsamad. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkimisega kaasnes üldine kultuuri langus. Linnad jäeti maha, need hakkasid lagunema ja elati pigem maal (tegeldi taas naturaalmajandusega). Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Nende eksisteerimisaeag oli lühike. See oli tingitud ühelt poolt nende omavahelistest sõdadest, aga teiselt poolt ka seetõttu, et osad alad vallutati ajutiselt Ida-Rooma ehk Bütsantsi poolt. 3. FRANGI RIIK Chlodovech Frankide algkodu asus Reini jõe paremal kaldal. Sealt liikusid nad üle Reini jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele aldele. Seda võibki pidada Frangi riigi tekkekohaks. Frangi riik tekkis 5. sajandil ja selle rajajaks oli Chlodovech. Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna)
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias
Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus
3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes".
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
peale lõikust. Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklastest veelgi agaramad meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu. Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi. Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii
Pärsia aia nimetus pairidaeza, mis algupäraselt tähendab 'piiret', on siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse tähendamaks jumala aeda - paradiisi (Aiakunst... 1999). Eedeni aed: paradiisi kujutis. Paradiisiaed: maapealne taevas. Pärsia, nagu ka Assüüria park oli eriline oma metsiku ja loodusliku iseloomu poolest, ehkki tegelikult oli see hästi kujundatud maa-ala. Regioon, mis muiste iidsete pärslaste poolt vallutati, oli üks viljatutest. Nõnda juhtisid pärslased maale lõputuid akvedukte, et luua endile kompleksne maaparandussüsteem. Osa parandatud maast oli ette nähtud põllumajanduseks, ülejäänud jäeti parkide alla. Pärsia metsaparke loetakse kaasaegsete metsaparkide eellasteks. Assüürlastelt ja babüloonlastelt võeti üle puukultus ning suuri puid peeti elu kestvuse sümboliks. Pärsiaga seoses kohtame ka esmakordselt aednikke, kes pöörasid suurt tähelepanu lille-, ennekõike aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
