Külm sõda (11)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Külm sõda
Külma sõja mõiste

Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu , mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda - ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990.
Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine.
Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv , mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid.
Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine
Põhivormid:

võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite ( NATO , Varssavi Lepingu Organisatsioon )

Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad , ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides, kuid ka lääneriikides oli taolisi nähtusi (nt makartism 1950. aastate USA-s)

Võitlus mõjusfääride laienemise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka, ning toimus kõigil mandritel (eriti terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias)

Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV Liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati majandussanktsioone, võidurelvastumist jms

Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne)

Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA)
Külma sõja kujunemine

Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks.
ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid , massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku.
9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus.

Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie

Saksamaa lõhestamine

Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa territooriumist, eelkõige idapoolsemad alad, annekteeriti naabrite poolt. Miljonid sakslased aeti neilt aladelt minema, sajad tuhanded hukkusid deporteerimise käigus. Endise monoliitseideoloogilise, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine põhjustas sakslastes meeltesegadust ning pessimismi tuleviku suhtes.
Olukorra muutis raskemaks veel see, et okupatsioonitsoonideks jagatud maa jäi võitjariikide vahel teravnevate vastuolude pantvangi. Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ühiselt
Esialgu ühendati USA ja Briti tsoon. Aasta hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa, kes oleks sisimas soovinud näha oma igivana vaenlast pigem jagatuna kui ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnad hakkasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi läbi turumajanduslikke reforme
Idatsoonis läks võim Nõukogude sõjalise surve tõttu koonduslaagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide kätte
1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust.
Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist – Berliini blokaad . Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks ( NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet)
24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis toimusid seal parlamendivalimised. 7. oktoobril 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik ja seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur

Nõukogude poliitika Ida-Euroopas
Esimese viie sõjajärgse aastaga läks võim kõikides Kesk- ja Kagu-Euroopa maades, mille pinnal paiknes II maailmasõja lõppedes Punaarmee, Moskvale kuulekate kommunistlike valitsuste kätte. Sotsialistlik pööre toimus kõikjal ühesuguse skeemi järgi.

Kohe pärast Punaarmee saabumist loodud ajutises valitsuses anti jõuministeeriumide (sõja- ja siseministeerium ) juhtimine Nõukogude eriteenistuste survel kommunistidele

Veel enne üldisi valimisi hakkasid ajutised valitsused tegema sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeerima sakslastele ja kollaboratsionistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele ja osa muudeti riigimajanditeks. Need abinõud ei tekitanud enamikes kodanikes suurt vastuseisu , sest tööstuse täielikust natsionaliseerimisest ja põllumajanduse kollektiviseerimisest esialgu ei räägitud

Enne valimisi loodi rahvarinne , s.o erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Vaatamata sellele, et nendes blokkides olid kommunistid vähemuses, said nad endale ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad , kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fašismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti

Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks või ka rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks.

Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud ümberkorraldused: natsionaliseeriti täielikult tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti peaaegu täielikult erakaubandus. Enamasti likvideeriti samal ajal ka opositsioon kommunistide endi ridades ning represseeriti kõik, kes ei nõustunud täielikult kopeerima Nõukogude süsteemi ega tahtnud alluda Moskvale. Kommunistide võimuletuleku peamiseks eelduseks oli Nõukogude Liidu kohalolek , kuid mõningat mõju avaldasid ka ühiskonnas valitsevad meeleolud
Raudne eesriie

Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles „ Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie“
Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike
Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid
Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin

1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti ) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla.
Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi
Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo’d, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.
Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: “Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine.”
Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist. Ebaõnnestumine Kreekas näitas, et Suurbritannia kui suurriigi aeg on möödas, ja Ühendriigid tõotasid astuda kommunismi vastu kõikjal maailmas.
See lubadus sai materiaalse väljenduse Marshalli plaani näol

Marshalli plaan

Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi.
Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides).
Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut.
Et tagada Euroopa majanduse taastamist, tuli jalule aidata ka Saksamaa majandus. Prantslaste vastuväidetest võis üle saada üksnes reparatsioonide tasumisele mingit alternatiivi leides.Programm koostati USA toonase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi.

Plaan nägi ette odavaid USA laene kõikidele Euroopa riikidele, kes neid vajavad
Abi pakuti ka Ida- Euroopale , isegi NSV Liidule, ehkki eeldati, et nõukogulased keelduvad
Stalin hakkas seda võimalust tõsiselt kaaluma kui alternatiivi Saksa reparatsioonidele. Nõukogude luure sai aga teada, et Marshalli plan on vahend Lääne-Euroopa kaitseks Nõukogude ohu eest. Pärast seda Moskva keeldus ja sundis loobuma ka Ida-Euroopa riigid. Tšehhoslovakkia oli teoreetiliselt vaba ise otsust langetama, aga eelistas säilitada head suhted Moskvaga ja saatis esindajad sinna konsulteerima. Tšehhoslovakkia välisminister märkis hiljem: „Läksin Moskvasse suveräänse riigi välisministrina, aga tulin tagasi Nõukogude valitsuse lakeina“
Marshalli plaan oli veelahe , millest algas USA pikaajaline osalemine Euroopa asjade ajamisel
. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome.
Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10 %
Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)
Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - “kes meie verd ja kel meie elulaad , ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre”.
Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale.
Selleks, et see oleks võimalik, laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge.

Hallsteini doktriin

Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted.
Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit.
Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul.

Doominoteooria

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

691 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

külma sõja mõiste külma sõja kujunemine saksamaa lõhestamine nõukogude poliitika ida-euroopas raudne eesriie rahvusvahelised doktriinid ja plaanid kriisid ja sõjad rahvusvahelised organisatsioonid pingelõdvendus võidurelvastumine ja desarmeerimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda

Ajalugu

doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu

Ajalugu

docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu

doc

Aeg pärast II maailmasõda

sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (11)

Andra Pant: Annab põhjaliku ülevaate nii Külma sõja olemusest kui põhjustest, lisaks on kirjas ka maailmast üldiselt peale II MS.

Väärt materjal.

17:49 04-02-2010