10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Roosi Raev
Õppematerjali autor
10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11.Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942.
- Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe:
Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komint
milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist
maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil Saksamaa sissetung Prantusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu Vabariigile, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. Leedu võttis tingimused vastu ja Leedu okupeeriti
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid