x F(x) 75 0,86238324 62 0,0404278 0,82195544 ... läheb kasvama 61-75 x F(x) 75 0,86238324 61 0,02476731 0,83761593 ... läheb kasvama 63-75 x F (x) 75 0,86238324 63 0,06331523 0,79906801 ül. 5. Kahe objekti vahelise kauguse mõõtmisel tekkiv mõõtmisviga allub normaaljaotusele. Keskväärtus a= 5 sigma= 10 x F(x) 13 0,7881446 -13 0,03593032 0,75221428 Kahe objekti vahelise kauguse mõõtmisel tekkiv mõõtmisviga allub normaaljaotusele. Keskväärtus on 5 x F(x) 12 0,75803635 -12 0,04456546 0,71347089 viskel on vastavalt 0,6 ja 0,7
0,0011035 15,85 0,0011034 15,852 0,0011034 15,852 = 5,727 108 2 4 Järeldus Traadi nihkemooduliks sain = (51,9 ± 5,7) 108 . 2 Enim mõjutas mõõtmisviga aja mõõtmine. Aja mõõtmisel esineb märkimisväärne viga aja fikseerimisel (reaktsiooni kiirus) ning suurest eksimisvõimalusest pendli null-asendi fikseerimisel. Kuna suhteline mõõtmisviga tuli väga väike, saab järeldada, et kasutatud meetod on sobiv traadi nihemooduli arvutamiseks. Tulemus on seda täpsem, mida suuremat ketast kasutatakse võrreldes põhikettaga, mida pikemat traati ning mida rohkem täisvõnkeid lastakse teha perioodi mõõtmisel.
.......................................................... ... 13.Millised on looduses kaks erinevate omadustega põhivormi?............................................................ ................................................................................................................................................................. . 14.Koosta ülesanne kus saadakse mõõtmisel 5 erinevat tulemust (võivad olla pikkused, kiirused, ajad jms.) Arvuta tulemuste aritmeetiline keskmine, mõõtmisviga ja anna vastus, mis määrab tegeliku tulemuse piirid.
Kui suur on tõenäosus, et sajast istutatud puust läheb kasvama 63 kuni 75, kui ühe puu kasvamamine p= 0.7 n= 100 q= 0.3 a= 70 sigma= 4.582575695 F(x)= x2= 75 0.862383238 x1= 63 0.063315229 P(A)= 0.7991 Kahe objekti vahelise kauguse mõõtmisel tekkiv mõõtmisviga allub normaaljaotusele. Keskväärtus on Leida tõenäosus, et mõõdetud kauguse väärtus erineb tõelisest väärtusest mitte rohkem kui 15 meetr a= 5 sigma= 10 F(x)= x2= 15 0.8413447461 x1= -15 0.0227501319 P(A)= 0.8186 Tehas saadab lattu 500 kõrgekvaliteedilist toodet. Tõenäosus, et toode rikneb teel, on 0,02
Koostame graafiku Graafiku järgi otsustades on kummipaela elastsuspiirkond kuni 0,054 m. Mõõtmistulemuste põhjal omab kummipael oma elastsuspiirkonnas vähest jäikust. Analüüsime jäikuse määramise täpsust 2 mm viga 67mm-lisest pikenemisest. (2mm x 100% ) / 67mm= 5% 5ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab (5ml x 100% ) / 100 ml = 5 % 5 % + 5% = 10% Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 10% jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest.
sigma 4.582576 x1 61 0.0247673 x2 75 0.8623832 pa 0.8376 ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? (Arvutada 4 kohta peale koma.) ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? (Arvutada 4 kohta peale koma.) Kahe objekti vahelise kauguse mõõtmisel tekkiv mõõtmisviga allub normaaljaotusele. Keskväärtus on . Leida tõenäosus, et mõõdetud kauguse väärtus erineb tõelisest väärtusest mitte rohkem kui 12 mee standardhälve 10 keskväärtus 5 abs väärtus 12 kuni -12 x2 12 0.758036 x1 -12 0.044565 pa 0
0, 2501 + )( 23,2 ( 23,2-4,9 )2 0, 2501 =0,01771 ) Suuruse koguviga æ: æ= æ2j + æ 2h = 0,03957 2 +0,01771 2=0,0433 Järeldused Gaasi erisoojuste suhe ning arvutustega leitud mõõtmisviga: = 1,291 ± 0,043, usaldatavusega 0,95
1 Fe N 6 5 4 3 2 1 l 0,002 0,005 0,011 0,02 0,029 0,039 m 7. Kummipaela elastsuspiirkond on 0-3,9 cm, 6 N suuruse jõuga on kummi elastsuspiirkond ammendatud. 8. Kummipael omab oma elastsuspiirkonnas jäikust suurusega 6 N/m. 9. 1 millimeetriline viga 50 mm-lisest pikenemisest on 1 mm * 100 % / 50 mm = 2 % ning 5 ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab 5 ml * 100 % / 100 ml = 5 %. Kokku saan 2 % + 5 % = 7 %. Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 7 % jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest. 2
andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus Esita 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment Esita 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on Vali üks vastus. a. juhuslik viga b. erind c. ekse Esita 6.Inimese vanus täisaastates on a. pidev intervallskaala b. järjestusskaala c. diskreetne intervallskaala Esita 7. Kogumi maht on a. kogumi elementide arv b. kogumi kõige suurema elemendi ja kõige väiksema elemendi vahe c. kogumi kõige suurema elemendi väärtus d. kogumi elementide summa
1) = t- t1 = 126-128,5=2,5 2) Emv= E0 - E1 Emv= 0,112 Tabel 1.1 Graafik 1.1 Termoelektromotoorjõu sõltuvus temperatuurist Graafik 1.2 Kalibreeritava termopaari temp. sõltuvus võrdlustermopaari temp-st 4. Järeldus: Nagu eespool mainitud, siis antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kahjuks selgus katseandmete põhjal, et antud mõõtmisviga kasvas üle lubatava 0,16mV. Sellest tulenevalt võime järeldada, et antud katses kasutatud taadeldav termopaar oli kasutuskõlbmatu.
Labori töö teostaja tulemus: 738,0 kg/m3, mis on tabeli väärtuste piirides. Tulemuse ebatäpsust võib põhjustada niiskus, materjali vanus ning inimviga mõõtmisel. Kergkeraamika tiheduse tabeli väärtus: 700-1400 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 706,6 kg/m3, mis on väga lähedal tabeli miinimum väärtusele. Sellist tulemust võib põhjustada niiskus, keskmisest suurem poorsus ning mõõtmisviga. Graniiti tiheduse tabeli väärtus: 2500 - 2800 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 2640 kg/m3. Lisaks, saab kontrollida tulemuse täpsust Tabel 2. tulemuste keskmise väärtusega (2639,4 kg/m3) võrraldes. Antud numbrid näitavad, et labori teostaja tulemus on väga täpne. Graniiti poorsuse tabeli väärtus: 0,4-1,5%. . Labori töö teostaja tulemus: 6%, mis ei ole tabeli väärtuse piirides, kuid on Tabel 2. tulemuste keskmise
Keemilise mõõtmise väärtus 07/10/2009 Mõõtemääramatus mõõtmistulmustega seotud parameeter, mis annab piirud, kus etteantud tulemustega võib asuda antud väärtus. Määramatuse allikad: - Proovi võtmine ja eeltöötlemine - Mõõtevahendi kalibreerimine - Mõõtmisprotsess o Mingi ane segab mõõtmist Mõõtmisvead: Igasuguste suuruste kvantitatiivne määramine on seotud mõõtmisvigadega. Mõõtmisviga mõõtetulemuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahe.
n= 100 Laplace´i teoreem, normaaljaotus
p= 0,7 a= 70 q= 0,3
sigma= 4,58
P(60
kuidas maksimaalselt vähendada mõõtmisvigu. • Kunagi me ei saa mitmel järjestikusel mõõtmisel sama tulemust, kuna mõõtmisvigadeta mõõtmine ei ole võimalik (kuid ei saa ka väita, et lahknevused oleksid juhuslikud; kui lahknevused on väga suured, siis ei ole see test üldse usaldatav - ta ei mõõda stabiilselt seda omadust, mida ta peaks mõõtma; kui vead on väikesed, siis tuleb igal üksikul juhul teha kindlaks mõõtmisviga). Reliaablusteooria eeldused - põhieeldus: mõõtmisvead on juhuslikku päritolu ja seega: * keskmine mõõtmisviga = 0 * tõeline skoor ja mõõtmisviga ei ole korrelatsioonis: r_{t, e} = 0 * vead erinevatel mõõtmistel ei ole korrelatsioonis: r_{e1, e2} = 0 10. Testitulemustes mõõdetud variatiivsuse päritolu/allikad (tõeline skoor ja veast tulenev skoor). var(x) = var(T) + var(e) var(x) - mõõdetud skoori variatiivsus var(T) - tegeliku skoori variatiivsus
Leian vajaliku HCl konstentreeritud lahuse ruumala Vaja on võtta konts. hapet 4,51 ml Leian valmistatava lahuse molaarsuse Valmistatava lahuse molaarsus 0,525 M Leian vajaliku vee ruumala Vaja on võtta vett 95,5 ml Leian tiitrimiseks kulunud NaOH moolid Leian katse süstemaatilise ja suhtelise vea, arvestades, et vaja oli saada 0,525 M lahus Kokkuvõte Katse suhteline viga oli 9,5%, mille võis põhjustada mõõtmisviga kontsentreeritud HCl mõõtmisel ja lahjendamisel.
0,1046M NaOH lahuse ruumala: VNaOH =10,97 ml (tegin viis katset ja sain tulemused, mis erinesid 0,1...0,15 ml võrra) CM (HCl) = naine * Vlahus = 0,1046M * 10,97 / 10 0,1147 mol/l 5. Tõmbe all valmistatud soolhappe molaarne kontsentratsioon : m = 2,4247 g V = 100ml M = 36,5g/mol n =2,4247 / 36,5 = 0, 06643 mol CM (HCl) = 0, 06643 / 0,1 = 0,6643 mol/l Arvutan lahjenduse täpsuse 0, 6643 / 0,1147 = 5,8 Suhteline viga 5 / 5,8 = 86% 100 86 = 14% Järeldus: mõõtmisviga tuleneb lahuste valmistamisel ja tiitrimisel tehtud eksimustest.
Kui kõigi mõõtmiste arv on n siis r suuruse mõõtmise puhul on lisamõõtmiste arv t = n r. Võrdtäpsed mõõtmistulemused samades tingimustes saadud mõõtmistulemused. Isetäpsed mõõtmistulemused on saadud erinevate mõõtmistingimuste puhul. Mõõdetava objekti tõeline ehk õige suurus selle objekti suurus mõõtmise momendil. Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. Mõõtmisvead mõõtmisviga koosneb enamikel juhtudel kahest osast süstemaatiline ja juhuslik. Kui mõõtmisvea süstemaatiline osa on ja juhuslik osa on siis saame veaks = + Sulgemisviga on positiivne või negatiivne arv. Saadakse saadud tulemus miinus teoreetiline suurus. Jäme viga kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused.
töös): Ag, AgCl0,1 M HCl klaasmembraanuuritav lahus (Coca-Cola) 2 M KCl Hg2Cl2, Hg Töö eesmärk Fosforhappe määramine Cola-joogis potentsiomeetrilisel tiitrimisel (0,0196M NaOH-ga). Töövahendid Ioonmeeter, klaaselektrood, kalomelelektrood, pH-meeter (kombineeritud elektroodiga), magnetsegaja, bürett, pipetid ja keeduklaasid, elektripliit. Töö käik Kõigepealt tuli mõõta standardlahuste pH instrumendipeal, et teada saada mõõtetäpsus/mõõtmisviga. Seejärel pipeteerisin 25 mL ultrahelivannis degaseeritud Coca- Cola jooki pipetiga keeduklaasi ning mõõtsin tema pH pH-meetriga. Büretist hakkasin lisama NaOH lahust 5 mL kaupa ja iga kord fikseerisin pH näidu, fikseerides andmenäidud Exceli tabelis, kuni pH=10. Ioonmeetriga toimiti sarnaselt, fikseerides sellega nii pH kui ka elektroodipotentsiaali kuni pH 10-ni. Tulemused: pH=f(V) 11.00 10.00 9.00 8.00 7.00 6
VHCl · CM HCl = VNaOH · CM NaOH C M NaOH =0,1004 M 0,1004 M ∙ 8,14 ml CM HCl = 10 = 0,0817 mol/dm3 Kuna leida tuleb viie kordne lahjendus, siis tuleb saadud tulemus korrutada 5-ga. CM(HCl) = 0,0817 · 5 = 0,4085 mol/dm3 Leian suhtelise vea |0,4411−0,4085| S=¿ ∙100=8 0,4085 E¿ Kokkuvõte Katse suhteline viga oli 8%, mille võis põhjustada mõõtmisviga kontsentreeritud soolhappe mõõtmisel ja lahjendamisel.
tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused, millel mõõtmine toimus, sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest. Absorbtsiooni mõõtsin spektrofotomeetritel. 1.7 Tulemused ja nende interpreteerimine A. Kolonni iseloomustavad parameetrid Täidise mark: Sephadex'i mark: G-75 Täidist iseloomustav pundumistegur: k = 0,1 Täidise kõrgus ja kolonni sisediameeter: L = 17,6 cm d = 3 cm mõõtmisviga d = 2,5 cm Arvutatud täidise kogumaht Vt. Vt = L * r2 * = 17,6 * 1,52 * = 124,4 cm3 Vt = L * r2 * = 17,6 * 1,252 * = 86,4 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueelirimismahu Vxmax = Vt - Vg Vg = 0,1 · 124,4 cm3 = 12,44 cm3 Vg = 0,1 · 86,4 cm3 = 8,64 cm3 Vxmax = 124,4 cm3 12,44 cm3 = 111, 96 cm3 Vxmax = 86,4 cm3 8,64 cm3 = 77,76 Arvutuslik fraktsioonide üldarv n:
Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist. Mõõteriista näidupiirkond on mõõdetava suuruse väärtuste vahemik, mille ulatuses skaala on gradueeritud. Mõõtepiirkond hõlmab kõigi näidupiirkondadega mõõdetavat suuruse väärtuste vahemikku, mille ulatuses mõõtmisviga ei ületa mõõteriista normeeritud väärtust. 1 3. Metroloogia-alased põhimõisted. Üldandmed mõõtmisvigade kohta. Mõõtemääramatus. Põhivead ja lisavead. Absoluutne viga, suhteline viga, taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest.
1. Põhilised geodeetilised tööd; *klassikalised plaanilised põhivõrgud triangulatsioon,trilateratsioon ja polügonomeetria: *sateliitgeodeesia meetodil rajatavad plaanilised põhivõrgud: *kõrgtäpne nivelleerimine, 2. Sferoidiline geodeesia; 3. Teoreetline geodeesia. 11) Millised on polügonomeetria nurgamõõtmiste põhilised vigade allikad? 1. tsentreerimisviga; 2. Reduktsiooniviga; 3. Vahetu mõõtmisviga; 4. Instrumentaalne viga; 5. Välistingimustest tingitud viga; 6. Lähteandmete viga. 12) Loetle välistingimustest põhjustatud vead nurgamõõtmisel: 1. Refratsioon: vertikaalne ja horisontaalne. (Valguskiir püüab läbida õhedamaid õhukihte.Enamasti kuni 0,7” aga võib ka kasvada suurusjärgu võrra. Mõju vältimiseks mõõtmised sooritada ISOTERMIA ajal, jõed ja orud „lõigata” risti ning
Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist. Mõõteriista näidupiirkond on mõõdetava suuruse väärtuste vahemik, mille ulatuses skaala on gradueeritud. Mõõtepiirkond hõlmab kõigi näidupiirkondadega mõõdetavat suuruse väärtuste vahemikku, mille ulatuses mõõtmisviga ei ületa mõõteriista normeeritud väärtust. 1 3. Metroloogia-alased põhimõisted. Üldandmed mõõtmisvigade kohta. Mõõtemääramatus. Põhivead ja lisavead. Absoluutne viga, suhteline viga, taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest.
jälgida reaktsiooni täielikku lõppemist (kuigi me eemaldasime vahtu); aineid ei olnud sama täpselt, kui teoreetiliselt oletati; katset pidi kiirendama ajapuuduse tõttu; uuritavat ainet segati metallnoaga, mis ei pruukinud puhas olla katsekeskkonda viidi võõrast ainet. ° Täpsema tulemuse saamiseks oleks pidanud katse sooritama kinnistes tingimustes piisava ajavaruga ning mitu korda, et vältida mõõtmisviga ning lisada reageerivatele ainetele lakmust, et oleks silmaga näha, millal keskkond enam hape ei ole (võttes arvesse, et CaCO3 on happeline sool ei tea ma, kas see oleks aidanud). Hinnang: ° Katset oleks pidanud tegema väiksemate kriidikogustega (katse läbiviimiseks kulus liiga palju aega). ° Tulemuse täpsust segas reaktsiooni käigus portselankaussi tekkinud vaht, läbi mille ei
mõõtmiseks madalas vees. 17. Vooluhulga mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Jagunevad hüdromeetrilisteks ja hüdraulilisteks meetoditeks (mõõteülevoolude ja rennide abil). 1) Vooluhulga määramine mahumeetodil (ka kaalumeetodil) / tuntud mahuga mõõdetakse just väiksemaid vooluhulki. Vool juhitakse mõõteanumasse ning stopperiga mõõdetakse anuma täitumisaeg T. Vooluhulk Q = W/T, kus W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, so aladeta, kus vesi seisab.
Mõõtevardal on dm-jaotised. Mõõta saab kuni libiseb ujuk mööda vett ning ta kiirus võib olla ning stopperiga mõõd anuma täitumisaeg t. 6m sügavust. Mõõtmistäpsus on 25 cm, voolukiirusest suurem. Seetõttu püütakse ujukid Vooluhulk Q = W / t , kus W on anuma maht. (sõltub voolu kiirusest, lainetusest, teha hästi kerged, aga suure takistuspinnaga. Et mõõtmisviga ei oleks liiga suur, peab põhjamudast ning mõõtja kogem). Käsilood Kõige lihtsamad ujukid on puitkettad, millel anumasse mahtuma vähem 10sek vesi. Tehakse 5 koosneb loeliinist (eelvenitatud kapronnöör või on nähtavuse suurendamiseks lipp peal, neid mõõtmist ja võetakse neist keskm. Kaalumeetod elastne terastross) ja selle otsa kinnit 25 kg kasut väikejõgedel ja ojadel
f - sagedus (Hz) Katsete andmete põhjal leiaame helikiiruse: v 0,14 * 2500 m/s Leiame helikiiruse temperatuuril 0 C: v vo 1 0,002t Leiame õhumoolsoojuste suhte: v 2 m RT Leiame tegelikud v ja väärtused käsiraamatust: - 331,5 m/s m 3.1.4 Järeldused Tekkis mõõtmisviga, mille tulemusena erineb katsetest arvutuslikult saadud tulemus käsiraamatus toodud suurustest. erinevus 0,99% erinevus 2,95% Hinnang: Tulenevalt asjaolust, et katse käigus saadud tulemused ja arvutused võimaldasid tuvastada 13 helilainete liikumiskiiruse õhus 0,99% erinevusega käsiraamatus toodust, võime lugeda katse õnnestunuks
Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused, teised saadakse arvutamise teel. Näiteks kui mõõdetud on voolutugevus ja pinge, arvutatakse nende kaudu võimsus või takistus. 3. Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõtmisviga on mõõtmisprotsessis tehtav või tekkiv viga. Neid klassifitseeritakse põhjustajate järgi: 1.mõõteriistade ebatäiuslikkus 2.inimese eksimused mõõtmisprotsessis 3.juhuslikud protsessid mõõtmise ajal, mis omakorda jaguneb: a)hõõrdumine mõõteriista sõlmedes b)mõõtmise parallaks c)elektrivoolu fluktuatsioonid 4. Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivooks (P %) nimetatakse tõenäosust, et tegelik väärtus asub veaga määratud vahemikus
Konstruktiga seotud käitumise või objektiivsete märkide kirjeldamine- mida (millist käitumist) ja kuidas mõõta. 2. Mõõdetava konstruktiga tõenäoliselt seotud (sarnaste) konstruktide väljatoomine. 3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga. Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus. Reliaablus: 1. Siemine kooskõla. Kas küsimused mõõdavad ühtmoodi (üht ja sama asja)? -Testi poolitamine - Cronbachi 2. Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga? - Kordustestimine (test-retest) · Mõõtmisvigade võimalikud allikad: - isiku püsivad omadused (nt võimekus, teadmised, oskused)
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juur...
Pooli läbiva voolu suuna muutumisel jääb pöördemomendi suund endiseks. Elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvsuuruse efektiivväärtust. 24. Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist? 25. Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas? Mõõteriista mõõtepiirkond on tähtis valida nii, et osuti näit oleks skaala tagumises osas, sest siis ei ole mõõtmisviga nii suur. Kui mõõtetulemus on suur, siis mõõteviga moodustab sellest palju väiksema osa võrreldes sellega kui mõõtetulemus oleks väike, st. skaala esimeses otsas. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse on vaja nelja klemmi. Vattmeetri liikumatu mähis on voolumähiseks ja lülitatakse ahelasse jadamisi tarbijaga, liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse aga rööbiti
Seega on keskealised inimesed võrreldes noorematega teiste inimeste suhtes leplikumad, emotsionaalselt stabiilsemad, korralikumad ja organiseeritumad, kuid samal ajal vähem aktiivsed ja energilised ja pigem konservatiivsed (NB RÄÄGIME ÜLDISEST KOGUMIST! ) Senised pärilikkuse ja keskkonna mõju kohta käivad tulemused võib sõnastada järgmise reeglina . ca 50% kõige üldisematest seadumustest on seletatav pärilikkusega, ca 20% mõõtmisviga ja 30% keskkonnast. Kõige suurem keskkonna mõju on sotsiaalsusele kõige väiksem mõju ekstravertsusele. Kasvatuse ja perekonna mõju peamistele seadumusele on nulli lähedane. Kuid ümbrus ja elujuhtumused avaldavad kindlasti mõju sellele millised huvid, väärtused, hoiaku, harjumused inimesel välja kujunevad, kuidas ta õpib toime tulema inimestega, lahendama kriitilisi olukordi - neurootik õpib toime tulema oma ärevuse ja
koguarvusse. 7) Normaaljaotus, selle kohta käivad reeglid. Kolme sigma reegel · Kui valim oli moodustatud juhuvaliku teel, siis peaks ka mõõtmisvead olema juhuslikud, sest mõõtmise käigus kombineeruvad mitmed üksteisest sõltumatud juhuslikud tegurid. · Tõenäosusteoorias on leitud, et suure arvu juhuslike sõltumatute ühetaolise jaotusega tegurite summat saab pidada normaaljaotusega juhuslikuks suuruseks. · Seega: mõõtmisviga võiks olla tüüpiliseks normaaljaotusega juhusliku suuruse näiteks. · Normaaljaotuse ehk Gaussi jaotuse graafik on kellukakujuline (inglise keeles ,,bell curve") ja seda nimetatakse ka Gaussi kõveraks. · Normaaljaotus on ühetipuline keskväärtuse (keskmise) suhtes sümmeetriline jaotus. · Normaaljaotuse standardtähistuseks on N(,) · Keskmine (, ka m) määrab jaotuse raskuskeskme asukoha, standardhälve (, ka s) aga kõvera kuju.
Kolme ja enama tunnusega kvalitatiivse tunnuse osakaalu usalduspiirid – Mediaani usaldusvahemik – Suurte valimite korral: alumine piir on järjestatud valimi element järjenumbriga k=0,5(n-zα/2*√n), ülemine piir n-k+1 Vea komponendid – valikuviga - põhjustatud valimi kasutamisest, loendiviga - põhjustatud ebakorrektsest loendist, kaoviga - mingil põhjusel ei saada andmeid kõigi valimisse sattunud objektide kohta., objektide asendamise viga, mõõtmisviga – mõõtmisvahendi viga, mõõtmisolukorra viga, intervjueerija viga, töötlusviga - Tekivad andmete kodeerimisel, sisestamisel, analüüsimisel 7. STATISTILISTE HÜPOTEESIDE KONTROLL Kriitiline piirkond - nullhüpotees on ümber lükatud. Kui K langeb kriitilisse piirkonda kehtib sisukas hüpotees. Kui K ei lange kriitilisse piirkonda kehtib nullhüpotees Nullhüpotees: kogumi keskväärtus μ võrdub mingi arvuga μ0. H0: μ = μ0
Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõteriistade ebatäiuslikkusest; 2) inimese eksitustest mõõtmisprotsessis; 3) juhuslikest protsessidest mõõtmise ajal. Mõõteriista süstemaatiline viga on määratud mõõteriista täpsusega. Taandatud viga on mõõteriista absoluutne viga jagatud mõõdetava suuruse maksimaalse väärtusega 4.Mis on usaldusnivoo?
väljavõtukeskmiste standardhälbega. · Valimi kaalumist kasutatakse valimi esinduslikkuse parandamiseks. Kui valim vajab kaalumist mitme erineva tausttunnuse järgi, siis objektidele kaalude omistamisel korrutatakse omavahel erinevate tausttunnuste järgi saadud kaalud. · Valimi keskmise leidmisel kasutatakse aritmeetilist keskmist. · Vea komponendid: valikuviga, loendiviga, kaoviga, objektide asendamise viga, mõõtmisviga, töötlusviga. · Usaldatavus: 1 sigma = 68,27 %; 1,96 sigma (standartne) = 95%; 2 sigma = 95,45%; 3 sigma = 99,73 %. Usaldatavus 100% tähendab vahemikku( lõpmatus... + lõpmatus). HÜPOTEESID · Hüpotees - oletus. Statistiline hüpotees oletus on tehtud üldkogumi koguse kohta ja tegu on arvväärtusega. Nullhüpotees - hüpotees mis määrab üldkogumile võimalikult lihtsa struktuuri, sisuks üldkogumi vastavus standardile. Saame kontrollida trendi seost
a. küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus b. andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus c. ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile korrespondentvaatlus d. küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti suuline vaatlus e. ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on ekse 6. Inimese vanus täisaastates on diskreetne intervallskaala. 7. Kogumi maht on kogumi elementide arv 8. Kauplusse sisenejate loendamine on otsene vaatlus. 9. Tööjõu-uuringu ankeedis oli järgmine küsimus: ------------------------------------- Millise skaalaga on tegemist? Järjestusskaala 10. Kauba hinna korral kasutatakse intervallskaalat. 11. Kaupade koodid on nimiskaalas. 12
Foto 5. Neonataalsed vererõhumõõtmise mansetid. Vererôhuaparaate tuleb regulaarselt taadelda (kontrollida). Aneroidmanomeetreid taadeldakse iga kuue kuu järel, kasutades selleks elavhõbedamanomeetrit (kuna kõige täpsem!). Digitaalsete vererõhuaparaatide täpsust aga kord aastas spetsiaalse aparaadiga. (Iivanainen jt 1997, Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007.) Praktilise töö seisukohalt on oluline teada, et manomeetrite mõõtmisviga on tavaliselt ±2...3 mmHg ja seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda vererõhu kõikumistesse 5mmHg piires (Viigimaa 2007). Stetoskoop Stetoskoop peab pulsilöökide alguse ja lõppemise täpseks kuulmiseks olema kvaliteetne. Shelswell ja Bentley (2007) toonitavad stetoskoobi juures selle töökorras oleku olulisust vererõhu väärtuste tulemusele. Stetoskoobil peab olema küllalt sügav lehtriosa, et selle sisepind ei vajuks auskulteerimisel tervenisti vastu nahka
ellujäämise eest ning tal pole aega ega vahendeid, mida kulutada enese täiendamisele ja avaldamisele, mis on vajalik selleks, et olla õnnelik. õnneks näitavad uuemad uuringud, et võrreldes kahe-kolme aasta taguse seisuga on eestlaste rahulolu siiski mõnevõrra kasvanud. Nagu siintoodud diagrammilt näha, oli 2004. aasta sügisel oma eluga rahul või väga rahul 70 protsenti elanikest. Sellest, et rahulolu hüppeline tõus (ühe aastaga 17 protsenti) polnud mõõtmisviga, annavad tunnistust 2005. aasta kevadel läbi viidud eurobaromeetri küsitluse tulemused, mille kohaselt oli oma eluga rahul või väga rahul 67 protsenti Eesti elanikest. Need tulemused annavad lootust, et Eestist on tasapisi saamas elamisväärsem ja õnnelikum paik.22 Eestis elanikud pole küll teiste eurooplaste ja põhjaameeriklastega võrreldes kõige õnnelikumad, on õnneliku elu valem üldiselt siiski sarnane teiste maade omaga. Rahulolu
Kui sarnase tulemuse me same kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga - Klassikaline testiteooria: mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga - Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud
Määramatust väljendatakse standardhälbe või usaldusvahemiku kaudu ja mõõtemääramatuse abil on võimalik anda tulemuste kvaliteedile ja usaldatavusele arvuline tähendus. Mõõtemääramatuse allikaid: · proovivõtt · säilitamistingimused · seadmete mõjud · reaktiivide puhtus · määramistingimused · proovi mõjud · nullproov · operaatori mõju 7.3 Mõõtmisvead Igasuguste suuruste kvantitatiivne määramine on seotud mõõtmisvigadega. Mõõtmisviga mõõtetulemuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahe. Millest sõltub analüüsi täpsus: PROTSESSUAALSED FAKTORID analüüsi eeskirjade järgimine, tasakaalud, eritingimused INIMFAKTORID professionaalsus, juhuslikud ja süstemaatilised vead INSTRUMENTAALSED FAKTORID aparatuur, seadmed, vahendid Koguviga - süstemaatiliste ja juhuslike vigade summa. Eksitusviga- analüütiku eksituse või mittekorras seadme põhjustatud viga, mis
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus · Reliaablus mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast Sotsiaalselt soovitav vastamine Bluffimine Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity") · Sisuvaliidsus ("content validity") kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid tahke · Väline valiidsus ("external validity") mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega
- Terapeutilist suhet mõjutavad mitmed tegurid: kliendipoolselt motivatsioon, usaldus, lootus, idealiseerimine; terapeudipoolselt veenimisjõud, soojus, empaatia, põhendamine, direktiivsus, ekspertsus; suhtealaste faktoritena kontakt, seotus, nõusutumine, kokkulepitud suhe ja leping - Platseebo teraapia tekitab paremat tulemust kui no-treatment või ootelistis olemine - Terapeutide vaheline erinevus RCT-des: varem käsitleti kui mõõtmisviga: leiutd,etsee pigem reegel kui erand ...Direktiivne protsess patsienti ei jäeta protsessis omapäi vaid teda toetatakse ja juhendatakse
hinnang võrreldes etaloniga. Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike: A) Testimeetodi puhul: -kordustesti reliaablus -paralleeltesti reliaablus
Tänapäeval tuleb kinnine käik siduda riikliku geodeetilise põhivõrguga, selleks rajatakse tavaliselt eraldi sidumiskäik. Sidumiskäiku tehakse enamasti kinnise käiguna, mille üheks küljeks on tavaliselt riikliku geodeetilise tihedusvõrgu paarispunktid. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Vead sõltuvad osalt mõõteriistadest, osalt inimesest, välistest mõõtmiskeskkonnast, mõõdetava objekti wseisukorrast ja mõõtmise metoodikast. Enamikel juhtudel koosneb mõõtmisviga kahest osast: juhulikud vead ja süstemaatilised vead. Süstemaatiline osa ja juhuslik . Seega = + . Sulgemisviga: Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. (Kolmnurk 180 kraadi, kui iga mõõdetud nurk erinev, siis ei ole nurkade summa võrdne nende teoreetiliste summaga). Sulgemisviga on saadud tulemus miinus teoreetiline suurus e see, mis peab olema. Jäme viga: Geodeetiliste tööde tehnilistes juhendites kehtestatakse vastavalt antud tööle
Ökoloogiline v Faktorite teooriad... Üks psühhomeetrilise lähenemise põhiprobleeme – kas vaimset võimekust üks või mitu? Faktoranalüüs – statistiline meetod hulga omavahel korreleeruvate andmete koondamiseks väiksemale hulgale Charles Edward Spearman - Faktoranalüüsi väljatöötaja... Intelligentsuse kahefaktoriline teooria g faktor, üksikküsimuste spetsiifika, mõõtmisviga Kriitika: grupifaktorite olemasolu (Sir Cyril Burt) L.L. Thurstone - Tegi teistsugust faktoranalüüsi☺ On olemas nn. “grupifaktorid”, mis on omavahel sõltumatud (7 tk.) Koostas primaarsete võimete testi, ent need võimed siiski korreleerusid omavahel – g - faktorid (diagrammid, sõnavara, loogika, ruum, informeeritus) Fluiidne e. voolav intelligentsus: arutlusoskus, loogiline mõtlemine, üldine vaimne võimekus
kontsentratsioonide määramist. Radiaalse immuunodifusiooni puhul on üks komponent valatud geeli sisse, puudub kontsentratsioonigradient ning difusiooni ei esine. Uuritava kontsentratsiooniga komponent asetatakse geeli süvenditesse, uuritav komponent hakkab difundeeruma kontsentratsiooni vähenemise suunas. Seos kontsentratsiooni languse ja difundeerumisraadiuse vahel on logaritmiline, kusjuures ka mõõtmisviga võimendub logaritmiliselt. Kolmandaks immuundifusiooni meetodi võimaluseks on selle kombineerimine elektroforeesiga. Selle juures eristatakse immuno-, rakett- ja vastuvoolu elektroforeesi. Immuundifusioonimeetodite analüütiline tundlikkus on tagasihoidlik, vajab mõlemat reaktsioonipoolt küllaltki suures koguses. Antigeenide määramine veres ja kudedes: Turbido- ja nefelomeetrias mõõdetakse immuunreaktsioon valguse hajumise fenomeni kaudu.
annaabi.ee 
