Laboratoorne töö nr. 2 - Elastsusjõu uurimine (2)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Elastsusjõu uurimine - Laboratoornetöö number 2

Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest?

Füüsika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

51

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

Ka mineraalides esineb kaadmium sageli koos tsingiga, seetõttu on kaadmium sattunud loodusse enamasti just tsingi tootmise käigus. Praegusel ajal kasutatakse kaadmiumi muu hulgas värvainetes (kaadmiumsulfiid on värvuselt kollast tooni) ja elektroonikas. Merekeskkonnas esineb kaadmium peamiselt lahustunud ioonidena või kloriidikompleksina, välja arvatud hapnikuvabad süvaveed, kus sulfiid muudab kaadmiumi kiiresti setteks. Kaadmium on üks kõige ohtlikumaid raskemetalle ja tema uurimine keskkonnas, sealhulgas Läänemeres on üheks prioriteediks keskkonnakaitses./33/ 2.1.3 Vask (Cu) CAS nr. (7440-50-8) Vask on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kaks kui Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga reguleeritud ohtlik aine /7/. Mereorganismides on vase määramine ette nähtud nii HELCOM COMBINE programmis kui ka Eesti Riikliku keskkonnaseire allprogrammis EMÜ standard vasele merevees puudub

Bioloogia

108

pptx

Mehaanika ll

kasutusele rõhumisjõumõiste. Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.Rõhumisjõu tähisena kasutatakse jõu üldtähist →F. Rõhumisjõud mõjub alati pinnaga risti. • Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati vastumõju ehk reaktsioon. Tegemist on jõuga, mida nimetatakse toereaktsiooniks. Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. • Arvestamaks rõhumisjõu jaotumist mõjupinnale kasutatakse mõistet rõhk. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p (ld pressûra 'rõhk') Kokkuvõte, küsimused • Rõhumisjõud-Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.

Mehaanika

37

pdf

DÜNAAMIKA

26 Lahendus. Teeme joonise. Vasakul on vedru Antud: vabas olekus. Kuulikese riputamisel x0 = 6 cm = 0,06 m pikeneb vedru x0 võrra. Tekib g = 9,8 m/s 2 tasakaaluasend, kus kuulikese T=? raskusjõud on tasakaalustatud vedru elastsusjõuga m g = k x0 . Siit saame leida vedru elastsusjõu koefitsiendi (vedru jäikuse) mg k= . x0 Kuulikese väljaviimisel tekkinud uuest tasakaaluasendist hakkavad vedru elastsusjõu mõjul toimuma harmoonilised võnkumised, mille ringsagedus arvutatakse valemist k g = = . m x0 Viimases võrduses me arvestasime varem saadud elastsusjõu koefitsiendi avaldist. Võnkeperioodi saame leida valemist 2 x0 T= = 2 . g

Füüsika

18

doc

Elektroonika komponendid

magnet südamiku sisse. Kui mõlemad poolid paiknevad kinnise ummis südamiku sees on sidestus väga tugev ja sidestus tegur K läheneb ühele. Poolide varjestamine Varjestustops valmistatakse alumiiniumist või vasest need varjestuvad hästi elektrivälja aga ei varjesta magnetvälja. Magnetvälja varjestamiseks tuleb kasutada elektronterasest. Alumiiniumist või vasest varju seinapaksus valitakse sõltuvalt pooli töö sagedusest järgmise tabeli alusel.  Transformaatorid ja trosselid Toite trahvod ­ kasutatakse vajalike elektripingete saamiseks vahelduvpinge võrgust 230V Sobitus trahvod on ettenähtud signaali allika väljund takistuse sobitamiseks koormusega või sisendi sobitmaiseks signaali allika sisetakistusega. Juhul kui võimendi väljund sobidakse koormusega näiteks kõlaridega on trahvo nimetuseks väljund trahvo.

Elektriahelad ja elektroonika alused

31

doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

 10 520 5,4 2 + (5,4 2 + 5,4 2,9 + 2,9 2 ) + 2,9 2 180 3 3 kW Pekv = = 3,90 10 + 520 + 180 Standardsed lühiajalise töö kestused, mille jaoks valmistatakse elektrimootoreid on 10, 30, 60 ja 90 min. Töötsükli kestus on t ts = 10 + 520 + 180 = 710 s = 11,83 min. Kui loeme tegeliku töö kestuse ligikaudu võrdseks standardse töö kestusega 11,83 10, siis võime kohe valida elektrimootori lühiajaliste mootorite kataloogist (S2) tingimuse Pnl Pekv, tst = 10 min järgi. Kui meil lühiajalise töö mootorite kataloogi ei ole, siis valime kestva töö mootori (S1), mida võime rohkem koormata

Elektriajamid

37

pdf

DYNAAMIKA

26 Lahendus. Teeme joonise. Vasakul on vedru Antud: vabas olekus. Kuulikese riputamisel x0 = 6 cm = 0,06 m pikeneb vedru x0 võrra. Tekib g = 9,8 m/s 2 tasakaaluasend, kus kuulikese T=? raskusjõud on tasakaalustatud vedru elastsusjõuga m g = k x0 . Siit saame leida vedru elastsusjõu koefitsiendi (vedru jäikuse) mg k= . x0 Kuulikese väljaviimisel tekkinud uuest tasakaaluasendist hakkavad vedru elastsusjõu mõjul toimuma harmoonilised võnkumised, mille ringsagedus arvutatakse valemist k g ω= = . m x0 Viimases võrduses me arvestasime varem saadud elastsusjõu koefitsiendi avaldist. Võnkeperioodi saame leida valemist 2π x0 T= = 2π . ω g

Kategoriseerimata

Kommentaarid (2)