Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Potentsiomeetriline tiitrimine POT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut
Analüütilise keemia õppetool
YKA3411 Instrumentaalanalüüs
POT
Fosforhappe määramine Cola -jookides potentsiomeetrilisel tiitrimisel
Õpperühm:
Töö teostaja :
Õppejõud: Jelena Gorbatsova
Töö teostatud:
Töö kaitstud:
Teooria
Potentsionomeetrilisel tiitrimisel jälgitakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutumist tiitrimise käigus, et kindlaks teha tiitrimise ekvivalentpunkt . Ekvivalentpunktis on potentsiaali muutumine kõige suurem. Ekvivalentpunkt määratakse kõige järsema elektromotoorjõu või ka indikaatorelektroodi potentsiaali () hüppe järgi. Võrdluselektroodi potentsiaal on konstantne suurus.
Potentsiomeetrilisel analüüsil kasutatavaid elektroode liigitatakse vastavalt selle järgi, kuidas toimub laenguvahetusprotsess uuritava lahuse ja elektroodi vahel.
Näitena tuues, kus elektroodiks on metall mis asub oma vähelahustuva soola ja sellega ühist aniooni omava vähelahustuva elektrolüüdi lahuses; nagu hõbe-hõbekloriidelektrood Ag, AgCl/Cl-. Laengu ülekandmine toimub hõbekloriidi koostisse kuuluvate hõbeioonide ja metallillise hõbeda vahel: AgCl + e- ↔ Ag + Cl-.
Teise elektroodide rühma kuulub ka laialdaselt võrdluselektroodina kasutusel olev kalomelelektrood, kus elavhõbe asub elavhõbe(I)kloriidiga küllastatud KCl lahuses. Elektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Hg2Cl2 + e- ↔ 2Hg + Cl-. Kalomelelektroode valmistatakse 0,1M, 1M või küllastatud KCl lahusega (antud töös kasutati 2M KCl lahust).
Klaaselektroodi kasutatakse põhiliselt vesinikioonide kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodiks on õhukeseseinaline (0,06-0,1 mm) klaasmuna, mis on täidetud elektrolüüdi lahusega, tavaliselt 0,1M soolhappega, kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood (skeem pealehel). Praktiliseks mõõtmiseks klaaselektroodi abil koostatakse mõõteelement (antud töös):
Ag, AgCl│0,1 M HCl │klaasmembraan│uuritav lahus ( Coca -Cola) ǁ 2 M KCl │ Hg2Cl2, Hg
Töö eesmärk
Fosforhappe määramine Cola-joogis potentsiomeetrilisel tiitrimisel (0,0196M NaOH -ga).
Töövahendid
Ioonmeeter, klaaselektrood, kalomelelektrood, pH-meeter ( kombineeritud elektroodiga), magnetsegaja, bürett, pipetid ja keeduklaasid, elektripliit .

Töö käik
Kõigepealt tuli mõõta standardlahuste pH instrumendipeal, et teada saada mõõtetäpsus/mõõtmisviga. Seejärel pipeteerisin 25 mL ultrahelivannis degaseeritud Coca-Cola jooki pipetiga keeduklaasi ning mõõtsin tema pH pH- meetriga . Büretist hakkasin lisama NaOH lahust 5 mL kaupa ja iga kord fikseerisin pH näidu, fikseerides andmenäidud Exceli tabelis, kuni pH=10. Ioonmeetriga toimiti sarnaselt, fikseerides sellega nii pH kui ka elektroodipotentsiaali kuni pH 10-ni.
Tulemused:


Graafikute põhjal võib järeldada, et esimene ekvivalentpunkt on 5,5 ml ning teine ekvivalentpunkt 12,5 ml NaOH lisamisel, sest seal on kõige suuremad tõusud.
Vastavalt Skoog 2017 Appendix3 fosforhappe dissotsiatsioonikonstandid on 25oC juures järgmised:
K1 =7,11·10-3
K2 = 6,32 ·10-8
K3 = 4,5·10-13
Valemid:
1) Ioonmeeter: pHalg
pH
, kus Ka1 =7,11·10-3
2) pH-meeter: pHalg
pH
, kus Ka1 =7,11·10-3
Dissotsiatsioonikonstandid Coca-Cola joogis:

1)Ioonmeeter: V1(NaOH) = 5,5 ml, pH= 5,53
pH=-log[H+] , seega [H+] = 10-5,53 = 2,95·10-6 =[H3O+]
C()·V()= C(NaOH)·V(NaOH)
=> C()=
2) pH-meeter: V1(NaOH) = 5,5 ml, pH= 5,27
pH=-log[H+] , seega [H+] = 10-5,27 = 5,37·10-6 =[H3O+]
C()·V()= C(NaOH)·V(NaOH)
=> C()=
1) Ioonmeeter: V2(NaOH) = 12,5 ml, pH= 8,58
pH=-log[H+] , seega [H+] = 10-8,58 = 2,63·10-9 =[H3O+]
C()·V()= C(NaOH)·V(NaOH)
=> C()=
2) pH-meeter: V2(NaOH) = 12,5 ml, pH= 8,83
pH=-log[H+] , seega [H+] = 10-8,83 = 1,48·10-9 =[H3O+]
C()·V()= C(NaOH)·V(NaOH)
=> C()=
Järeldused
väärtused tulid pH-meetriga mõõtes pisut täpsemad, kui ioonmeetriga mõõtes, võttes arvesse kirjanduse andmeid. Cola-joogi
kontsentratsiooniks sain vastavalt 0,00014 M (ioonmeetriga) ja 0,00017 M (pH-meetriga).
Kasutatud kirjandus:
Piksarv, A., Hödrejärv, H., Vaarmann, A. (1977). Analüütilise keemia instrumentaalmeetodid II. TPI rotarprint, Tallinn, Eesti.
Vasakule Paremale
Potentsiomeetriline tiitrimine POT #1 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #2 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #3 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #4 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #5 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #6 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #7 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #8 Potentsiomeetriline tiitrimine POT #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merlon Õppematerjali autor
Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetrilisel tiitrimisel- protokoll

Sarnased õppematerjalid

Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine
5
docx

Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi

Instrumentaalanalüüs
Potentsiomeetria
5
doc

Potentsiomeetria

Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Analüütilise keemia õppeool Üliõpilane: Aigi Kattai Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: Aini Vaarmann Hinne: Cola-jookides H3PO4 määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Töövahendid ja reaktiivid: Ph-meeter Klaaselektrood Kalomelektrood Magnetsegaja Bürett 0,01 M KOH lahus pH 4,01 puhverlahus pH 9,18 puhverlahus Cola-jook Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min, et eemaldada CO2 proovist. Jahuta toatemperatuurini ja lahjenda proov 100 ml mõõtekolvis destileeritud H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Kleebi kolvile silt oma andmetega. Määra kindlaks KOH täpne kontsentratsioon. Pese büretti 3x KOH lahuse väikeste portsjonitega. Täida bürett KOH-a, fikseeri

Instrumentaalanalüüs
Potentsiomeetriline tiitrimine
6
doc

Potentsiomeetriline tiitrimine

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Potentsiomeetriline tiitrimine POT Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann 1 ­ võrdluselektrood (kalomelelektrood) 2 ­ indikaatorelektrood (klaaselektrood)

Instrumentaalanalüüs
Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
30
docx

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH

Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia III protokoll
10
rtf

Anorgaaniline keemia III protokoll

Eksperimentaalne töö Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid: 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, Indikaatorid: · universaalindikaatorpaber ­ pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, · fenoolftaleiin (ff) ­ pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) ­ pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl,

Anorgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
32
doc

Orgaaniline keemia

TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI

Keemia
Eksami kordamine
19
pdf

Eksami kordamine

tiitrimisviga Et =Vlp ­ Vep 8. Põhiaine ja nõuded põhiainetele. põhiaine ­ kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Kõrge puhtus; Püsivus õhus ja lahuses; Mitte hügroskoopne; Odav; Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused 9. Tiitrimismeetodid (otsene, tagasi, kaudne). otsene tiitrimine - teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni (skeem: A + T = P) tagasitiitrimine kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; -teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi teise teadaoleva kontsentratsiooniga ainega (B), mis reageerib hästi titrandiga, kuid ei lagunda

Analüütiline keemia
Labori töövõtted-Kordamisküsimused
23
pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

mNaCl ​ ​ • (C% / 100%) 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Ainult üks. 5. Lahuse kontsentratsiooni määramine 1. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? – ​Teadaoleva kontsentratsiooniga lahus. Täpsus 5 tüvekohta. 2. Mis on tiitrimine? – ​Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3. Milline töövahend on bürett ​(a)​? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? –​Täita nullini NaOH lahusega. Mõõta 0.05 mL täpsusega. 4. Milline töövahend on pipett (b)​? Kuidas ja milleks seda kasutati? – ​Kasutati täpse koguse uuritava lahuse mõõtmiseks kolbi. 5. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada

keemiast laialdaselt




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun