"lõpparuanne" - 39 õppematerjali

Ühiskond ja võimujaotus

osalt samastatav põhiseadusega) kokkuleppena ühiskonna liikmete, üksikisikute vahel. Selle käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord (konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09)  Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka

Projekti järelhindamine

 tulemuse kasutuselevõtu kindlustamine (mitte kõikides projektides)  kulutuste lõpetamine  projektorganisatsiooni tegevuse lõpetamine  kogemustematerjali talletamine  lõpparuande koostamine  ettepanekute esitamine  kõikide osapoolte informeerimine projekti tulemusest  projekti lõppnõupidamine. Projekti lõpparuanne Projekti lõpparuanne on dokument, mis on oluline nii tellijale kui projekti läbiviivale organisatsioonile, ühele projekti läbiviijale hinnangu andmiseks, teisele tulevaste projektide läbiviimiseks. Lõpparuandes peaksid olema esindatud järgmised teemad:  projekti tehniline edukus  projekti ajaline õnnestumine  projekti kulutuslik edukus  organisatsiooni tegevusele antav hinnang  projekti realiseerimisega seotud raskused

Aine IDU3661 iseseisev töö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut LÕPPARUANNE Aine IDU3661 iseseisev töö ,,LTKH koolitustarkvara infosüsteem" Üliõpilane: Eve Jürgenson Üliõpilaskood: 991474 LAP Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2005 2 Sisukord LÕPPARUANNE........................................................................................................................ 1 Sisukord................................................................................................................................... 3 1. Projekti üldkirjeldus.....................................................................................................................4 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused ..................... 4 3. Kokkuvõ...

Artiklipõhise uurimistöö vormistusjuhend

ARTIKLIPÕHINE UURIMUSTÖÖ VORMISTUSNÄIDIS LÕPPARUANNE Nimi Uurimistöö pealkiri Ülevaade ­ Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena...

PROJEKTI ARUANDLUS

PROJEKTI ARUANDLUS ARUANDLUSE VAJALIKKUS Aitab dokumenteerida projekti käiku Aruande kaudu saadakse heakskiit ja kinnitus tehtud tööle. Aitab planeerida järgmisi tegevusi ja annab ülevaate juba saavutatust. Aitab saada heakskiitu vajalikele muudatustele projektis. Aruandluses saab teha ka projektiväliseid soovitusi ja esitada küsimusi. VAJALIKKUS OSAPOOLTELE Kasusaav organisatsioon Teostav firma Rahastav organisatsioon ARUANNETE TÜÜBID Lähtearuanne Projekti tegevusaruanne Eksperdi tegevusaruanne Finantsaruanne Lõpparuanne ARUANDE STRUKTUUR Tiitelleht Järgmise perioodi Sisukord tegevuste plaan Eessõna Probleemid ja soovitused Sünopsis Ressursside kasutus Aruandlusperioodi Kokkuvõte tegevused Lisad ARUANDE VORMISTAMINE Oluline konkreetsus ja võimalikult lühike pikkus Kogu vajaliku informatsiooni olemasolu Loogiline liigendatus Korrektsus, kirjaviga puudumine, selge sõnast...

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014  SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................

Aruandlus

kirjeldada ka tellija nõudmisi aruannete sisule, mahule, kasutatavale keelele ja saajate · Lähtearuanne hulgale. · Projekti tegevusaruanne · Eksperdi tegevusaruanne Lähtearuanne · Finantsaruanne Projekti lähtearuanne on dokument, mis · Lõpparuanne antakse välja projekti algfaasis. Olemuselt on ta enam tegevuskava kui aruanne. Lähtearuanne on iseäranis vajalik projektidele, mille puhul Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus lähteülesande kinnitamise ja projekti alguse vahel on pikk ajaline intervall. Phare projektide puhul pole haruldane, et selleks intervalliks on pool kuni poolteist aastat. Sellisel juhul peab projekti taktika, tegevuste ajagraafik

Otepää looduspark

Otepää looduspargis. 2007 Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Otepää looduspargi taimekatte kaardistamise aruanne. Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu. Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne. Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik.  Meie kasu Otepää looduspargis on hea telkida, matkata, on suurepärased vaated. Seal on väga palju erinevaid puu- ja taimeliike. On arenenud turism. Seal saab talvel snowbord-ida ja swontube-ida, mägisuusatada jne. Bussiga sõitmine ei ole kallis, soovitan matkata!  Lõpp

Ülemaailmne asukoha määramise süsteem

läinud, siis üks lihtsamaid viise tema tuvastamiseks on asukoha määramine. Asukoha määramise lihtsus võtab aga ära teatud määral inimese privaatsuse. Allikad:  Kätlin Kallas F5 Siim Jaansoo uurimistöö "GPS- Global Positioning System" "Eesti inimkannatanutega liiklusõnnetuste asukoha täpsustamise võimalused"- Lõpparuanne Füüsika materjalidest- "Elektromagnetismi rakendused" Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System referaat "GPS"- Svetlana Kavalerova

Uurimustöö vormistamise juhend

Lisa 4. Kokkuvõte KOKKUVÕTE Siinne uurimistöö andis vastused enamikule püstitatud küsimustele ning kinnituse arvamusele, et Estonia huku küsimuste käsitlemisel on hukkunute omaksed jäetud kõrvale. Uurimistööst selgus, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppjäreldused ei rahulda enamikku vastanutest (94%). Vastanud leiavad, et uurimiskomisjoni lõpparuanne ei ole objektiivne ja tõene, kuna seal käsitleti vaid visiiri eraldumise tehnilisi probleeme. Tähelepanuta jäeti fakt, et laevale omistatud ohutustunnistused ei vastanud tegelikkusele. Komisjoni töö puudusena märgiti, et on jäetud uurimata rida olulisi küsimusi, nagu keda nägid tuukrid kaptenisillal, kas käidi autotekil jt. Umbusaldust tekitas asjaolu, et osa videolinte tuukrite sukeldumisest olevat kaduma läinud. Samuti jäid vastuseta küsimused,

Hea laboritava nõuded ja kord

1  korral ka teistele asjakohastele juhtidele. Ning peab koostama ja allkirjastama lõpparuandesse lisatava aruande, milles esitatakse kontrollimise viisid, kontrolli teostamise kuupäevad ja kontrollitud uuringuetapid ning juhtkonnale, uuringujuhile ja vastava uuringuetapi juhile kontrolli tulemuste esitamise kuupäevad. Nimetatud aruanne on kinnituseks selle kohta, et lõpparuanne kajastab algandmeid. 6. Kirjelda nõudeid labori ruumidele Laboril peab olema piisaval arvul ruume või alasid, et tagada teadaolevalt bioloogiliselt ohtlikke aineid või organisme sisaldavate katsesüsteemide ja erinevate uuringute eraldatus. Haiguste diagnoosimiseks, raviks ja kontrolliks peavad olema sobivad ruumid või alad, et vältida katsesüsteemide kahjustumist. Varustuse ja seadmete jaoks peavad olema katsesüsteemide ruumidest või aladest eraldatud

Dokumendihaldus aastal 2015 - uurimistöö

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Uurimistöö Autor: xxx Tartu 2015 SISUKORD DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015............................................................................. 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1DOKUMENDIHALDUS............................................................................................. 4 2DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...................................................5 1Võimalikud lahendused probleemidele...............................................................6 3DOKUMENDIHALDUSE ARENG............................................................................... 7 1Elektrooniline dokumendihald...

PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID

TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET...........................................................................................

SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE

kaebusel vmt) 2. Auditi kavandamine ­ kõik planeerimisega seotud dokumendid peavad siin olema (auditi kava, selgitav kiri, avakoosoleku materjalid, sisekontrolli eelhindamise tabeli veerud 1-4). 3. Tõendamine ja hindamine ­ kõik dokumendid ja tõendid, mis saadakse sisekontrolli meetmete hindamisel rakendades auditi meetodeid. 4. Aruanded ­ lõpparuande projekt, märkused ja vastulaused, kinnitatud lõpparuanne võimalusel soovituste ja tähtaegadega. 5. Kokkuvõte ­ sisaldab lõplikult täidetud sisekontrolli eelhindamise tabelit (lisatud ka 5, 6 veerg), siseauditi eest vastutava isiku märkused lõpparuandele, auditi toimiku sulgemise akt. 6. Järelaudit ­ võib olla, aga ei pruugi olla (sõltub, kas avastati midagi, mida leida/parandada jne). Siia koondatakse kõik dokumendid, mis on hangitud peale audititoimiku sulgemist.

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

osutuda süütuks. Seega, kui vahistamist kohaldatakse liiga kergekäeliselt, tihti või pikalt ei ole see kooskõlas süütuse presumptsiooniga.57 Uurimused näitavad, et kehtivad nõuded eelvangistuse kohaldamise kohta on kergesti täidetavad ning mitmeski Euroopa riigis kohaldatakse eelvangistust liialt kergekäeliselt. Hollandi kohtunikud tõdevad, et on suhteliselt lihtne põhistada eelvangistust kehtiva 53 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiiskomisjoni lõpparuanne. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/10725 (19.03.2013). 54 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. ­ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 14.2. 55 Kergandberg, E. Kommentaarid §-le 22. . ­ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 22 komm 7. 56 EIK 27.02.1980 otsus asjas nr 6903/75, Deweer vs. Belgia, p 56. 57 Trechsel, S. Human Rights in Criminal Proceedings

2018) 3. . Integratsioon ­ Miksike. Võrgulehel: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/tolerants/inimoigused/11.htm (25.12.2017) 4. Integratsiooni sihtasutus. Lõimumise väljakutse: venekeelne eestimeelsus. Võrgulehel: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=118 5. Mida teha venelastega? Sirp, (2015). Võrgulehel: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/mida-teha-venelastega/ (02.01.2018) 6. RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne. (2008). Võrgulehel: http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike %C3%BChiskond/Eesti_loimumiskava/uuringute_lopparuanne_jaanuar2008.pdf (02.01.2018)

Riigiõiguse konspekt

õigustavad või kohustavad riiki vm avaliku võimu kandjat, kui sellist. Mõisted Konstitusiooniõigus- sisaldab ka sotsioloogiliset aspekti st hõlmab ka põhiseadusliku tegelikkuse Põhiseadusõigus- käsitleb ainult põhiseadust www.riigiteataja.ee www.riigikogu.ee -seaduste seletuskirjad www.riigikohus.ee – põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid www.digar.ee / www.bie.nlib.ee – juriidiline kirjandus www.juridica.ee www.just.ee/10716 -PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne www.curia.eu – Euroopa kohtu otsused www.eurlex.europa.eu §2 Eesti Vabariik Teooriad riigi mõistest: 1) I. Kant- Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all 2) G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium, rahvas ja võim 3) Riik kui juriidiline isik 4) H. Kelsen- Riik on õiguskord 5) H. Heller- Riik on otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt korraldatud tegutsemisüksus st riik on masinavärk, mis tagab otsuste sündimised 6) K. Schmitt- Riik kui korravõim

Pankrotiõigus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 8.4 Võlgnikule tagastatav vara . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 9 Pankrotimenetluse lõppemine 36 9.1 Pankrotimenetluse lõppemise alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.2 Lõpparuanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.3 Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.4 Toimingud pärast pankrotimenetluse lõppemist ja järeljagamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . .

Auditeerimine, Viktor Arhipov

esmadokumentide kontroll. Kui sisekontrollisüsteem hinnatakse suhteliselt tõhusaks, siis tuleb audiitoril ikkagi arvestada et hinnangud on sageli subjektiivsed. Isegi sisekontrolli puhul tuleb läbi viia esmaste dokumentide väljavõtteline kontroll. Auditeeriimisplaan tuleb vormistada kirjalikult, plaani maht, sisu ja ülesehitus sõltuvad kontrollitavast ettevõttest. Et plaanis oleks hõivatud kõik riskivaldkonnad, et koostada põhejdnatud järeldusotsust ja lõpparuanne. Plaani koostamisel on oluline: kindlaks määrata selle ajaline kogumaht, seetõttu on otstarbekas kõik üksikud kontrolliprotseduurid ajaliselt eraldi hinnata ning jõuda selle auditi summaarse ajamahuni. Auditeerimine Andmete audentsuse tuvastamine Selle all mõeldakse rmp-s kasutavate infoallikate hindamist. Infoallikad on: 1. Korduvad majandusoperatsioone ehk rmp rutiine kajastavad rmp dokumendid. 2. Muid ehk mitterutiinseid majandusoperatsioone kajastavad rmp dokumendid (laosaate

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis. ­ Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524. 4. Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L., Roolaht, T., Ukrainski, K., Vahter, P. , Vissak, T. Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime Euroopa Liidus ­ puidutööstusklaster. Teadusliku uurimuse lõpparuanne, Tartu 2003, 286 lk. 5. Eamets et al. 2005 - Eamets, R., Meriküll, J., Ukrainski, K. Eesti puidusektori tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2005­2015, lõppraport, Tartu Ülikool Majandusteaduskond 2005. 6. Polli et al. 2004 - Polli, L., Varblane, U. Puiduklaster ja selle analüüsimise kogemused. ­ Eesti puidusektori konkurentsivõime, Tartu: TÜ Kirjastus, 2004, lk. 39­54. 7. Lättemägi et al. 2004 - R .Lättemägi, P. Vahter, T. Roolaht, K

INTELLIGENTNE TEEHOID TARISTU UURIMISEL

Available: http://www.teed.ee/et/teenused/konsultatsioonid-ja-uuringud/uuringud/maaradariuuringud/. [Kasutatud 15 12 2017]. [6] Teede Tehnokeskus, 2017. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.teed.ee/et/teenused/katsetamine-ja-mootmine/mootmine/teepildisusteem/. [Kasutatud 15 12 2017]. [7] Maanteeamet, ,,Riigiteede katete talviste haardeliste omaduste mõõtmise juhend," Maanteeamet, Tallinn, 2014. [8] ERC Konsultatsiooni OÜ, ,,Teekatte haardeliste omaduste lõpparuanne," Maanteeamet, Tallinn, 2014. 19

Bioenergia võimalused Eestis

bioenergybaltic.ee/?id=1237 · Biomassi assotsiatsiooni infoleht http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_C C/EEbioenergy.pdf · Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007­2013 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/BIOENERGEETIKA/bioenergia.pdf · Energiavaru OÜ koduleht http://www.energiavaru.ee/ · Vares, V. Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate rakendamine Eestis, Lõpparuanne, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn 2008 http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/File/Lep7028V VFinalB.pdf Lisad Lisa 1 Õlirikkad kultuurid raps ja valge sinep Lisa 2 Kiirkasvulised rohttaimekultuurid ida-kitsehernes ja roogaruhein. Lisa 3 Etanoolikultuurid tritikale, nisu ja rukis, tritikale Lisa 4 Looduslikud heintaimed märgaladelt: pilliroog

Rahvusvaheline õpilasfirma Simple Bag

Kõik 30 eurot ületavad väljaminekud on lubatud ainult õpetaja või konsultandi nõusolekul. Õpilasfirma tegevuseks ei kasutata sponsorraha (välja arvatud sõitude finantseerimiseks üritustele ja ürituste osavõtumaksude tasumiseks). 9. Õpilasfirma tegevusperiood on 7.10.2015 ­ 4. 06.2016. 10.Õppeperioodi lõpus kuulub õpilasfirma likvideerimisele. Likvideerimisel koostatakse lõpparuanne ja jaotatakse aktsionäride vahel kasum vastavalt omandatud aktsiate väärtusele ja tüübile 11.Juhul, kui õpilasfirma lõpetab kahjumiga, jaotub kahjum õpilasfirma liikmete vahel võrdselt. Põhikiri vastu võetud 7.10.2015 õpilasfirma direktor _____________________ juhendaja _____________________ Lisa 3 ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL

SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

4. Algab reaalne audit. Auditi toimingud viiakse läbi kava ja valitud meetodite järgi. 5. Auditeerinud siseaudiitor valmistab ette lõpparuande projekti ja kooskõlastab selle siseauditiüksuse juhiga. 6. Lõpparuande projekt edastatakse asjaosalistele, viiakse läbi selle arutelu, kuulatakse ära osapoolte seisukohad, ettepanekud, vastuväited jne ning võetakse need arvesse lõpparuandes, mis koostatakse pärast arutelu. 7. Lõpparuanne viseeritakse/kinnitatakse. Avaliku sektori puhul esitatakse lõpparuanne ka kõrgemal seisva organi juhile või siseauditi eest vastutavale isikule, kellele kaasneb sellega teatud järelevalve funktsioon. 27 10. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE Aruannete eesmärk (siseauditi aruanded) on anda objektiivne ja õigeaegne info ning asjalikud

SISEKONTROLL JA –AUDIT

4. Auditi toimingud viiakse läbi vastavalt kavale ja valitud meetoditele; 5. Auditeerinud siseaudiitor valmistab ette lõpparuande projekti ja kooskõlastab selle siseauditi üksuse juhiga; 6. Lõpparuande projekt edastatakse asjaosalistele, viiakse läbi selle arutelu, kuulatakse ära osapoolte seisukohad, ettepanekud, vastuväiteid, parandusi jne ning võetakse need arvesse lõpparuandes, mis koostatakse peale arutelu; 7. Seejärel lõpparuanne kinnitatakse/viseeritakse; Avaliku sektori puhul veel: 8. Lõpparuanne esitatakse kõrgemal seisva organi juhile või siseauditi eest vastutavale isikule, kellel tekib sellega teatud järelevalve funktsioon. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE Aruannete eesmärk (siseauditiaruandeid mõeldud) on anda objektiivne ja õiglane info ning asjalikud soovitused juhtidele, mis ajendaks ja võimaldaks neil vastu võtta õigeaegseid ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid

Nimetu

191 lk. 2. European Biomass Statistics 2009. 2010, AEBIOM. 3. J. Lepa jt. Alternatiiv- ja väikeenergeetika. 1997, Tartu. 67 lk. 4. Developing technology for large-scale production of forest chips. Wood Energy Techno- logy Programme 1999 ­ 2003. In: Technology Programme Report 6/2004. 2004: Helsinki. 5. Grothantering. SCA SKOG, 1990. 6. ,,Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine". 2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne 7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk. 10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm. 11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010. 12. Mets. Maailm

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

Tekst koos muudatustega, mis tehti 01.06.2010 jõustunud protokolliga nr 14 (ETS nr 194). Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/1125B8C7-01C2-46CD-BE4C-37- EACCFDFFC1/0/EST_CONV.pdf. Konventsiooni ja selle protokollide allkirjastamise ning ratifitseerimise hetkeseis, samuti deklaratsioonide ja reservatsioonide täielik nimekiri on kättesaadav arvutivõrgus: http://conventions.coe.int. 15 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne. Põhiseaduse analüüs. Arvutivõrgus: http://www.just. ee/10725. 16 VIII Riigikogu stenogramm, 15.06.1998. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&op2=print&stcomm and=stenogramm&date=897912000&pkpkaupa=1&paevakord=1900005142. JURIDICA VII/2011 489  Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

 üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi;  samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust;  tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja. Võimalikud leevendused Harku järve puhul:  rajada lodud, seda nii Astangu ja Mäeküla asumites; lodud klindi peal ja klindi all ning Harku järve kaldale, rajada ka settebasseinid;  ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal;  järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, mitte maha

PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

peale otsuse kohtule esitamist. Kui ta otsustab seda kinnitada, siis lõpeb menetlus.); 7) muul seadusest tuleneval alusel. 25. Raugemise mõiste: Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata kui ta tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. On üks pankrotimenetluse lõppemise aluseid/viis, pärast pankroti välja kuulutamist. 26. Lõpparuanne ja selle koosseis Pankrotimenetlus võib lõppeda lõpparuande kinnitamisega. (1) Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Lõpparuandes märgitakse:

Projektijuhtimine konspekt

Kirjelik aruanne on soovitav esitada ka siis kui seda otseslt ei ole nõutud ­ see jätab võtmesidusrühmadele projekti käigust korrektse ja usaldusväärse mulje. Projekti aruanded jagunevad järgmiselt: · Lähtearuanne ­ koostatud algfaasis. · Projekti tegevusaruanne ­ näiteks kvartaalsed, kuuaruanded. · Eksperdi tegevusaruanne ­ raport visiidi või tööpanuse kohta. · Finantsaruanne ­ koos kuludokumentidega. · Lõpparuanne ­ sisaldab kõiki olulisemaid projekti dokumente. Mida laiaulatuslikum ja pikem on, seda olulisem on mitteformaalse (enamasti suulise) kontrolli formaalne aruandlus. Kirjalik aruandlus aitab talletada projekti käigu ning lihtsustab projekti lõpus kokkuvõtete tegemist. Projekti lõpetamine kipub arendusprojektides sageli venima. Projekti teostamise käigus tõpsustub tellija ja teostajate arusaam lõpptulemusest. Seetõttu soovitakse esialgu

PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL

aga sellegi poolest võib hinnata saadud andmeid piisavalt usaldusväärseteks. Kõrvalharuna võiks võtta uurimuse alla tööintervjuu. Näiteks võiks uurida, missuguste testidega on võimalik inimese sobivust ametikohale kontrollida ja millest peaks kandidaatidega täpsemalt rääkima tööintervjuul. KASUTATUD KIRJANDUS Jürgenson et al = Jürgenson, K; Rozeik, H. 2009. Eesti info ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete uuring. Lõpparuanne. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/Toimetised_4_2009_01.pdf, (18. detsember 2010). Kotka, T. 2010. Kõrged palgad pärsivad IKT-sektori arengut. http://www.ap3.ee/?PublicationId=99fe4b36-e40c-409c-a3f5-ed8399efa96b, (18. detsember 2010). Lemberg et al = Lemberg, M; Terk, E; Viia, A. 2007. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaalid ja perspektiivid. http://www.eti.ee/user_upload/ikt_perspektiivid.pdf, (19

Eesti Avalik Haldus konspekt

- nn põllutöö ­ lõpeb tähelepanekute kokkuvõttega, - auditiaruande koostamine ­ lõpeb aruande avalikustamise ja teadvustamisega. · Audit kestab tavaliselt 9-12 kuud. ­ Suhtlemine auditeeritavaga: · Auditeeritav teab, mida, kuidas ja millal auditeeritakse. · Auditi tulemused räägitakse auditeeritavaga läbi. · Nn lehmakauplemist ei toimu. · Auditeeritaval on lõpparuanne teada ca üks kuu enne selle avalikustamist. · Aruanne avalikustatakse koos auditeeritava(te) vastus(te)ega. · "Varsti saab see läbi," ütles rebane, kui tal nahka nüliti. ­ Kes kontrollib kontrollijaid? · Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor. · Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011  EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

programme läbiviidud 16 asutuse poolt. ·Tänastele rehabilitatsiooniteenuse osutajatele esitati kutse rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimiseks, (sh eelhindamise läbiviimiseks), kasutades kindlat programmi kirjeldamise vormi, programmi kulumudelit ning prognoosides, kui mitu erivajadusega isikut läbi programmi integreeritakse tööturule, aktiivsetesse tööturumeetmetesse. ·Programmide osutamine on tänaseks lõppenud, lõpparuanded on esitatud 04. novembriks ­ lõpparuanne valmib detsembriks 2011. ·Konverents 07. detsembril. VAHEARUANNE: Ajavahemikul 20.06.2010-1.06.2011 oli programmidega seotud kliente198, neist 144 inimesele on määratud puue. 54 inimesele pole puuet määratud ning nad osalevad programmides ennetava tegevusena. 01.06.2011 kuupäeva seisuga aktiivselt 154 inimest. 37 inimest on programmi läbinud ja 7 katkestanud. 62 Klientide rakendumine: · Tööle asunud kliente 17

Projektijuhtimise e-konspekt

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................

Tööõiguse seminarid

Võib teha töölepingu, kui finantsjuhi ülesannete täitmine erineb oluliselt jur. isiku organi liikmeks olemisest ja neid saab eristada, siis võib olla paralleelselt kaks erinevat lepingut. Läbitöötamist vajav materjal: töölepingu seaduse §§ 1, 2, 4-6 (soovitav on üldjoontes vaadata ka §§ 15-41) äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö ­ uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm

Lastekaitse seaduse hindamine

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut, 2011. 32. Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava. Brüssel, 15.02.2011 KOM (2011) 60. 33. Lapse õiguste konventsioon. RT II 1996, 16, 56. 34. Laste hoolekande korraldus valdades ja linnades. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 29.01.2013. 35. Lastekaitse kontseptsioon. Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 27.01.2005. Sotsiaalministeerium, 2005. 36. Lastekaitse korralduse uuendamise alusanalüüs. Lõpparuanne. PricewaterhouseCoopers Advisors, 2013. 37. Lastekaitse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Sotsiaalministeerium, 2012a. 38. Lastekaitse seaduse õiguslik analüüs. Sotsiaalministeerium, 2012b. 39. Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes. Lasteombudsman, 2011. 40. Laugus, R. Lapse ärakuulamine perekonnavaidlustes. Magistritöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinnas, Eraõiguse Instituut, 2012. 41. Littlechild, B

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

pdf http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/ris_250302.shtml SEOTUD DOKUMENDID Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele ­ e-Euroopa 2002: avalike võrgulehtede ja nende sisu juurdepääsetavus. http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/cnc/2001/com2001_0529en01.pdf Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele ­ e-Euroopa 2002: lõpparuanne. http://europa.eu.int/celex/ Nõukogu otsus, 3. detsember 2001, puuetega inimeste Euroopa aasta (2003) kohta. http://europa.eu.int/celex/ Nõukogu resolutsioon, 8. oktoober 2001, mis käsitleb "e-hõlvet" ­ infoühiskonna võimaluste rakendamine sotsiaalse hõlve huvides. http://europa.eu.int/celex/ http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/ris_081001.shtml Euroopa Parlamendi õigustloov resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist ,,e-Euroopa ­

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne