Läänemerel on meie ühises ajaloos väga oluline roll. Just selle mere kallastelt algasid suured avastusretked ja viikingite vallutused, siit tulenes ka Hansa Liidu oluline mõju tegemist oli esimese kogu Euroopat puudutava kaubandusjõuga. Läänemeri on samas üks Euroopa sõjajärgse jagunemisega tekkinud ,,piiridest". Praeguseks on see ainuke Euroopa piirkond, kus Euroopa Liidul on enam kui 1 000 km pikkune piir Venemaaga. Kuigi Läänemerega seotud majandustegevus on valdavalt suunatud tööstusele ja kaubandusele, ei saa kuidagi eitada kalapüügi rolli selles piirkonnas. Sarnaselt mitme teise piirkonnaga on ka Läänemere puhul üheks peamiseks probleemiks kalavarude säilimine. Varem tegelesid kalapüügi korraldamisega rannikuriigid, mida ühendas kalapüügi piirkondlik ühing Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC)(1). Praeguseks on see organisatsioon iganenud, kuna pärast liidu laienemist on sellesse jäänud veel vaid kaks osapoolt Vene...
REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kellede täpses liigisiseses kategoriseeringus ja üleüldine tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suu...
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu ...
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning...
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...
Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN Mu isamaa...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Raamatu referaat Indrek Aas Kokk 09b Uuemõisa 2011 Sissejuhatus Lugesin raamatut ,,Sööme ära!". Autoriteks Dimitri Demjanov ja Mari Kodres. Rammat räägib Eesti köögist, söögist ja sööjatest. Raamatus on väga detailselt toodud iga peatüki kohta mitmeid tõendavaid fakte ja ajalooliseid näiteid. Rääkimata et peatükid on põhjalikud. Kui ma tahaksin kirjutada siia kõige tähtsamaid lõike, siis tuleks terve raamat maha kirjutada. Iga teema juures on kas mõni muinasjutt, laul või miski muu, mis sobib kirjeldatud teemaga suurepäraselt. Peatükke on mitmeid ja juttu on kõigist Eesti köögile tähtsatest toitudest ja toorainetest. Ei saagi kohe öelda, milline peatükk on põhjalikum või vähem põhjalikum, sest kõigist toorainetest ja toitudest on väg...
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ühiskonna õpetus referaat EESTI RIIK Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 Sisukord · Eesti riigist üldiselt · Rahvastik · Riigikord · Majandus · Riigikaitse · Eesti vabariigi sümboolika Eesti riigist üldiselt Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik pa...
KERGU PÕHIKOOL-LASTEAED 8. KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus..........................
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võ...
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahi...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bot...
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Root...
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhil...
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.................
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
