Läänemeree majandus (0)

Läänemerel on meie ühises ajaloos väga oluline roll. Just selle mere kallastelt algasid suured
avastusretked ja viikingite vallutused , siit tulenes ka Hansa Liidu oluline mõju – tegemist oli esimese kogu
Euroopat puudutava kaubandusjõuga. Läänemeri on samas üks Euroopa sõjajärgse jagunemisega tekkinud
„piiridest“. Praeguseks on see ainuke Euroopa piirkond, kus Euroopa Liidul on enam kui 1 000 km pikkune piir
Venemaaga.
Kuigi Läänemerega seotud majandustegevus on valdavalt suunatud tööstusele ja kaubandusele , ei saa kuidagi
eitada kalapüügi rolli selles piirkonnas. Sarnaselt mitme teise piirkonnaga on ka Läänemere puhul üheks
peamiseks probleemiks kalavarude säilimine.
Varem tegelesid kalapüügi korraldamisega rannikuriigid, mida ühendas kalapüügi piirkondlik ühing
Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC)(1). Praeguseks on see organisatsioon iganenud, kuna
pärast liidu laienemist on sellesse jäänud veel vaid kaks osapoolt – Venemaa ja Euroopa Liit. Seetõttu korraldab
Euroopa Liit nüüdsest kalastustegevust otseselt oma liikmesriikide kaudu.
Seejuures on liit võtnud hulga meetmeid, mille ülesandeks on tagada Läänemere kalavarude väga hoolikas
haldamine. Nendest meetmetest nimetame kõigepealt 2006. aasta kalapüügivõimaluste määratlemist ning
mõnesid tehnilisi meetmeid, mille osas on viimasel ajal vastu võetud mitmeid erieeskirju. Peagi avaldatakse
pikaajaline kava tursavarude kaitsmiseks.
Et tagada kalavarude ja merekeskkonna kaitsestrateegia tõhusus, peavad kõik osapooled olema kaasatud
sellega seotud meetmetesse. Selles kontekstis mängib võtmerolli 2005. aasta märtsis loodud Läänemere RAC
– piirkondlik nõuandekomisjon. Meenutame, et RACid (inglise keeles Regional Advisory Councils) on piirkondlikud
nõuandekomisjonid, mille ülesandeks on soodustada koostööd erinevate kalandussektori osaliste vahel.
Rahvusvahelisel tasandil on samuti äärmiselt vajalik hea koostöö ELi ja Venemaa vahel, Euroopa Liit käivitab
uuesti läbirääkimised, mille eesmärgiks on sõlmida kahepoolne kalastuskokkulepe.
Läänemeri, väga eriliste kohalike omapärasustega Euroopa meri, on seotud mitmete probleemidega. Nende
probleemide lahendusest, mida on võimalik saavutada vaid kõikide osapoolte koostöös, sõltub ka kalapüügi
tulevik selles piirkonnas.
25 000 kalurit, 6 000 laeva, 735 000 tonnini ulatuv
väljapüük(1).
Läänemere kalapüük keskendub kolmele liigile – kilu , heeringas ja tursk .
Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult ka teiste kaubanduslike kalavarude olukorda, nagu
heeringas, kilu, lestalised ja lõhe.
2004. aastal moodustasid kilu, heeringas ja tursk kokku
90 % Euroopa Liidu laevastiku väljapüügist, kusjuures
735 000 tonnist moodustab tursk 70 000 tonni, heeringas
226 000 tonni ja kilu 363 000 tonni. Ülejäänud 10 %
moodustavad peamiselt lestalised, kellest esikohal on lest ,
mille väljapüük 2004. aastal oli 16 000 tonni, mis on 80 %
lestaliste väljapüügist.