Anna Haava „Väike luuleraamat“ Mina analüüsin D.Vaarandi koostatud luulekogu Anna Haava luuletustest.Anna Haava peamised luulekogud on: „ Laulan oma Eestilaulu“, „Siiski elu on ilus“, „Meie päevist“. Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel olid. Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“; 1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“; 2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“
klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning lõpetas 1953 Põlva töölisnoorte keskkooli. Ta kirjutas ka Õpilaslehes 1930. aastatel. Ta kasutas pseudonüümi Heino Heling. Aastatel 1949-1950 oli ta Saatse valla täitevkomitee sekretär, 1951-1955
muusikaõpetaja Riina Viidingu tütar. Elo Viiding on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning on õppinud aastatel 1989-92 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks
S-Nooruse mälestused jäävad inimesele terveks eluks meelde. See luuletus oli minu arvates klassikaline luuletus armastusest: armastajate paar, öine järv jne. Viinamarjakorjaja T- Luuletus räägib vanast viinmarjakorjajast. PM- Inimene on tegelenud ühe tööga väga pikalt. S-Harjutamine teeb meistriks. Ma arvan ,et see luuletus näitas meile inimese elu kes on ennast pühendunud ühele tööle. c) Autor on selles luulekogus kirjutanud paljudest erinevatest teemadest näiteks armastusest,perekonnast ,lapsepõlvest,jne.Panin tähele ka ,et autor on kirjutanud palju kommunismi pooldavaid luuletusi. Selliseid viiteid võib näha paljudes luulekogu luuletustes. Osad luuletused on lausa pühendatud kommunistidele näiteks on luuletuse lipukandja eesõnaks kirjutatud ,,Joh.Tammele kommunistile ja Hispaania kodusõja võitlejale. Pärnus. 1940".Selle tõttu arvan ma ,et Kersti Merilaas oli kommunist
2. Looming See peatükk põhineb annaabi artiklik alusel (Annaabi 2012). Kareva on enda loomingus enamasti kasutanud ranget vormi ja viimistletud keelt ning tihti peale kirjutab ta armastusest. Kareva loomingus peetakse kolme etappi, millest esimeseks luulekogu Päevapildid (1978). Kareva loomingule annabki isikupära lüürilisus. 4 2. Luulekogu analüüs 2.1. Kogumiku üldiseloomustus Luulekogus Päevapildid (Kareva 1978) olevad luuletused just kui analüüsivad hingeelu ideesid ja probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2. Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978) 2.2.1. Kõnekujundid D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet
Runnel, mis tuli välja aastal 1967. Luulekogu sisaldab maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Valisin selle luulekogu sellepärast, et see tundud huvitav ja omapärane. Kuigi ma arvan, et kõik ta teosed on omapärased ja huvitavad. Iga teos erineb teisest jne. Arvan, et see luulekogu on rohkem suunatud lastele, sest siin on selline lapselik tekst. Aga ka täiskasvanud loevad seda. Kasvõi siis oma lastele. Hando Runnelil on iga luuletus eri moodi selles luulekogus. Mõndades luuletustes on lõpus riimuvad sõnad. Mõndades täiesti suvaliselt on järjestus ja ja lõpp. Mõndades lõpud ei riimu. On veel väga palju erinevaid viise kuidas luuletust vormistada. Ja Hando Runnel on neist väga paljusid kasutanud ja erinevaid. Selles luulekogus on luuetused kirjutatud aastaaegade järgi. Luulekogus on igast aastaajast luuletusi. Mulle meeldisid järgmised luuletused: ,,Vanad sõbrad"- sest see oli väga naljakas. Väga meeldis see luuletus.
Triin Tasuja “Armastust on ja armastust pole” (2011) Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste
Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993. aastal. (Vikipeedia) Joonis 1 Doris Kareva. Allikas: Vikerraadio.err.ee 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" koosneb neljast osast, ,,Päras maailma", ,,Deo et die", ,,Aja kuju" ja ,,Nullpunkti peegeldus". Luulekogus on kokku 92 luuletust, mis on mahutatud 110 leheküljele. ( Doris Kareva ,,Aja kuju" 2005) Me olime Doris Kareva nime varem kuulnud, teadsime, kes ta on, kuid ei olnud kunagi kokku puutunud tema kirjutatud luuletustega. Seda luulekogu lugedes mõistsime, et Kareva luule on karm, mõistatuslik ja väga moodne. Kolm sekundit suudab seostada koer Kuulan tunde ja tunde põhjust ja tagajärge mere ainukest lauset, Koera ajus on koera aeg
Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu. ,,Sonette" kandvat armastusele avanemist ja pühendumist iseloomustab ,,Ekstaas" ,, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Sarjadesse ,, Helged sonetid", ,, Ehtides" ja ,, Sina ütled ,, on koondunud Underi kõige väljendusjulgem ning moralistlikku võltshäbi vahest õrritavatki hülgav armastusluule. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Luuletustest näitena ,,Laatsarustes"- ekspressionistlikult raske, aga konkreetne Ons inimene siis see vilets hull, kes väristustes rappub nagu peru, see kägarasse kerind elav null.
Miks kujunes Kreutzwaldi allegooriline satiir ,,Reinuvader Rebane" üheks 19.sajandi keskpaiga menukaimaks teoseks? 17. Nimeta kaks Kreutzwaldi tuntud rahvaluuleainelist teost. 18. Millistele alustekstidele toetus Kreutzwald ,,Kalevipoega" kirjutades? 19. Millistest osadest koosneb eepos ,,Kalevipoeg"? 20. Milles seisneb ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus? 21. Miks on Kreutzwaldi eepost ,,Kalevipoeg" kritiseeritud? 22. Kes olid eeskujudeks Kreutzwaldile luuletajana? 23. Millal ja millises luulekogus ilmus Kreutzwaldi luuleparemik? 24. Missugune oli Kreutzwaldi luulekeel? 25. Milles seisneb Kreutzwaldi loomingu tähtsus eestlasest lugejatele? 26. Milline mõju oli Kreutzwaldil teistele ärkamisaja kirjanikele? 1. Kreutzwald on kirjaniku sünnikoha Ristimetsa saksakeelne tõlkekuju. Perekond loobus endisest nimest Reinholdson 1815.aastal, kui kirjaniku isa sai mõisnikult vabakirja. 2. Kooli lõpetamise takistuseks sai vanemate kehv majanduslik olukord. 3
Marie Under LUULEKOGU ,,EELÕITSENG'' Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on
Ta on eesti Kirjanike liidu liige aastast 1992. Elo Ta on tõlkinud luulet soome ja inglise keeles. Tema enda luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeltesse. Elo Viidingu isa oli näitleja Juhan Viiding ja poeet ning ka Elo vanaisa oli luuletaja. Tema ema on muusikaõpetaja ja Elo abikaasa on kirjandusteadlane- ja kriitik. 3 Looming 2. Elo Viidingu esimene luulekogu kandis pealkirja ,,Telg“. Kolmes esimeses luulekogus kasutas ta varjunime Elo Vee, millest ta hiljem loobus. Tema kõige silmapaistvamaks luulekoguks peetakse raamatut ,,Teatud erandid“. Elo Viidingu luule on vaimne ning terav, tema luules on irooniat ja kriitilisust. Viidingu uuemas luules on tähtsal kohal vabavärss millele on omased hämarad kujundid. 4 Teemad Elo Viidingu luulekogus ,,Meie paremas maailmas” on luuletusi üksindusest, eluolust, iseloomust, surmast, luulest, armastusest ja inimestest.
"Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Luulekogus on väga palju loodustemmatikat Putukad : ämblikud, sipelgad, rohutirtsud,liblikad Linnud: ööbik, harakas, kurg, kajakas, tihane,rohevint,kukk Puud, põõsad, õitsemine Väga palju on kasutatud otsekõnet Vabavärsiline Palju on kasutatud vandumist
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda!
* * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige halvamaitselisem tekst. Tuul rusikaga vastu lõuga taob ta on hull ammugi ma seda tean. Klaaskülm on vaikus, päike süngelt kaob, hulk vettind räbalaid on taevas reas. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, ees verrekastetuna punab haab. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, veel niipea lõpule ta, raisk, ei saa.
Lisaks armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse põhiküsimustest: elust ja surmast, ajalisest ja igavikulisest, oma maa ja rahva saatusest. Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks
Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''. Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud tõid uuendusi Eestisse. Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et võimalik on ka riimitu luule
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed.
Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi: 1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia, 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, 1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule. Juhan Viiding Riimianalüüs Lõppriim: Ma mustas öös näen valget laululindu, - lk 7 kes vahel lendab südameks mu rindu. Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriim: oli õitest kirendav aas – lk 46 ja usun et tuleb taas aga nüüd on lehedki maas aga nüüd on lehedki maas Paarisriim: Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul – lk 37
Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus ,,noorkuuhommik" (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes "Simunapäev" (2003), "Luigeluulinn" (2004), "Kaitseala" (2005). Tema luulekogu "Kaitseala" on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Uued luuletused teoses "Noorkuuhommik" ilmusid esimest korda 2007.aastal. Luulekogus on uut ja rõõmsamat elu ennustavad luuletused, kuid teatud luulekogu osad panevad mõtlema inimese piiride ja vabaduse üle
Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. ROOSTE KEELEKASUTUS JA VORMIKASUTUS Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne. Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE TUNNUSTUSED Betti Alveri debüüdiauhind 2000 (esikkogu "Sonetid", Huma, 1999) Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 (luulekogu ja CD "Ilusaks inimeseks", Verb, 2005)
Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub. Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid. Teemadeks on: armastus, eestlaseks olemine, igapäevaelu. Esmamulje järgi saab öelda, et Jürgen Rooste on üsna ühiskonnakriitiline ja avaldab oma arvamust selgelt ja otsekoheselt. Armastuse kohta ütleb Rooste, et see on nagu Higgsi Boson. Võib arvata, et see on olemas aga seda ei saa mõõta ja näha, sellesse tuleb vaid uskuda
Kui ma kauges lapsepõlves — Elu raskused võivad olla kui karm talv, kodu on alati inimese kindlus. Algav päev — Iga päev on ilus ning seda tuleb hinnata ja mitte mööda lasta. Raudsed närvid — Tunded, emotsioonid, tugevused ja nõrkused teevad inimesest inimese. Tore — Iga päev toob meile midagi, seda tuleb hinnata ja nautida. Lindprii — Inimesed kritiseerivad alati üksteist olenemata põhjusest, vaid siis mitte, kui inimene sureb. 6. Luulekogus käsitletud teemad: lapsepõlv ja kodu; aastaajad - kevad, suvi, sügis, talv; jõgeva, pedja jõgi; surm ja lein; inimeste tunded ja probleemid. 7. Minu lemmik luuletus selles luulekogus on “Tore”. See luuletus on minu arust väga armas ja lihtne. Mulle meeldib selle sõnum ning mis pildi see silme ette loob. Seda lugedes ma kujutangi ette tuules tantsimist ja suurel aasal lillede otsimist, nuttes uinumist ja naerdes ärkamist. Luuletus tekitab vaba tunde.
seda polnud ammu juhtund ju. Luulekujundid Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. ( Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha.) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. Riimiskeemid Marie Underi luulekogus "Sädemed tuhas" leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistest natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim.( jaluaasavalukaasa / ABAB ) Leidub ka süliriimi. ( rohusvariharilohus / ABBA ) Samuti paarisriimi. ( päijäiseinlein / AABB )
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961)
oma erootilistes allüürides dialoogi M.Underi esimeste luulekogudega. Algupärase lisandusena on Adsonile aga omane nii sakraliseerivate armulaulude kui ka lapsepõlvemaade sidumine vanatestamentlike motiivide ja maastikega. Jäljendajana ja pühapaistet andvate seoste loojana on ta suurejooneline, teisalt aga ilmneb varakult ka tema kiindumus väikestesse ja lihtsatesse, turvalisust pakkuvatesse asjadesse. Need annavad tooni ka tema pagulaspõlves kirjutatud memuaristikas. Adsoni kolmandas luulekogus "Roosikrants" (1920) toetavad tema sümpaatiat väikse maailma vastu mõnikord literatuursetena mõjuvad allusioonid saksa ekspressionistlikule luulele. 1920. aastate kirjanduse üldtendentse eepilisuse suunas järgib ballaadilise aine süvenemine luulekogus "Pärlijõgi" (1931). Hilisemas Adsoni luules muutuvad valdavamaks surma- ja kaduvikumeeleolud ("Kaduvik", 1927; "Lehekülg ajaraamatust", 1937), kuid nende kõrval leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui
Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriimi ka ei leidnud. Paarisriim Vihma rooste sööbib hinge. - lk - 29 Sammud. Sammud. Tuul on vinge. Maailm kauges klaasist majas Joob ja priiskab oma ajas. Süliriim Nii külm et hakkab hirm a - lk 6 Kas selles ilmas polegi siis sooja - b Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b Su silmi põletab su mässukirg a Ristriim selles luulekogus oli kõige rohkem ristriimi. Öö oli pime ja suur oli maja. lk 8 Tulime, naersime põlvini merd. Grammofon nurgas. Mis veel oli vaja? Jääkülma sampust ja samaväärt verd. Meesriim Suus vaikustihkeks vaiguks klompund sülg. lk 31 Ei ole jõudu liigutada tiibu. Ta teab ju küll, mis on ta nõrgeim külg. Ja siiski vastu lohutust ei liibu. Naisriim Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe. lk 16
Iga vaenlase jalaastet? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida kuulnud olen. Kurb lugeda ahastusest ja surmast luule ridadesse panduna. Selline hingestatus ja lein, samas ka väike lootuse kübe hinges, et kord see kõik lõpeb. 3. Luulekogus on üks pühendusluuletus noortele langenud sõduritele. Neid ülistav ja sangariks tegev luuletus. Tänu selle eest, et nad surid kodumaa eest võideldes. 4. Tegemist ei ole autori enda teosega, vaid on kokku pandud luuleliidu poolt. Valitud luuletused kirjeldavad autori ängi ja trotsi sõja vastu. Vabaduse iha ja lootust. Eesti rahva ülistamist ja patriotismi. Seda luulekogu võiks iseloomustada sõnadega: igatsema, valulema ja lootma
Kõige kaunimaks peetakse ,,Kuues kiri Ingile" milles on selgelt märgata looduse ja armastuse teemasid. Näiteks ,, Kuldkollane on süda nagu sügis". Kuid on ka nn. puhtaid loodusluuletusi mis loovad silme ette kujutluse. Luuletuses ,,Kodumäe" on kasutanud Visnapuu palju isikustamist. ,,Toomingad valvavad talu ja vaatavad, õunapuud ketravad palle, oja peseb leppade jalgu." Visnapuu oli omamoodi prohvet, kes tegi omal ajal õigeid otsuseid. Luulekogus" Mare Baltikum" viitab ta sellele et baltimaad pääsevad kui rahvas hoiab kokku. Ka kodumaa luules on märgata prohvetlikkust. Näiteks ,,Maarjamaa laulud 3" ühes reas ,, Ole tervitet, tervitet vaba maa" Henrik Visnapuu elas 1944.aastast sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tema luules on märgata sõjalist olukorra kirjeldust. Näiteks luuletus ,,Tõmbtuul" - ,,Oleme tormide teele rajanud maja. Pagiseb, ulvab ja vilistab üle raja. Hirmsa jõuga idast läände nüüd tuhised
Rimantas Simkunas 12b Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“
Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta. Vaatlen millist stiili, eripärasid ja muud sellist on Hando Runnel oma luulekogus kasutanud. 3 ÜLDISELOOMUSTUS Luulekogu viimane tsükkel ,,Ilus maa" kujutab nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. Kuna alates 1970. aastast on ta kirjutanud rohkem saatuseluulet, siis on seda ka see luulekogu. Selles luulekogus ta üritab kirjeldada kõike seda, mis toimus nõukogude ajal ning sellest kuidas taastus rahvuslus. Sellest
· Udujutt (1977) · Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) · Jänes (1980) · Jalgrataste talveuni (1987) · Kaks päikest (2005) · Põhjatuul ja lõunatuul (2006) 8 Luulekogu ,,Vaikus saab värvideks" ,,Vaikus saab värvideks on Jaan Kaplinski 2005. a. valminud luulekogu. Kaplinski luulekogus on valdavaks teemaks loodus ja sellega seonduv. Siin mõned näited: Loodusteemalisi- *** Õõtsub mandri ja mere vahel ranna pikk ja ahtake ahel ulatub ümber maade ringi kõidab me teid ja seob me hingi ... *** Tuult on aknal ja õues tuult on peas ja põues tuul on täna nii suur tuult on elus ja luules
aga samas on ka humoorikaid luuletusi. Omapärane on selle kogu juures see, et esiteks pole neil luuletustel pealkirju, luuletuse nn. ,,pealkirjaks" on luuletuse esimene rida. Ja peaaegu igast luuletusest saab aru , nagu autor räägiks kellestki , või koguni kellegagi. Sellest teosest ,sain ma aru, et see luulekogu ,ja selle autori luuletused ,on väga sügavamõttelised. Ja kohati ,on neist raske aru saada. * Kõik luuletused, selles luulekogus, on vabavärsis. Ja see on ka ainuke luulekogu, Hando Runnelilt, mis ongi pühendatud vaabvärsile. * Kogu sisaldab ,natuke ka humoorikaid lauseid, ja väljendeid, on ka sees natuke slängi ( nt: Sinu tiineidzeritissid, relvavennad, jne.) *KeeleKujundid luuletustest Epiteet: * Punaseid pilvi * maaliline maastik Metafoor: * Mu unelambi * Mu armastus on ämblikuvõrk Isikustamine:
Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla • Igaltpoolt ka paradigma Kokkuvõte • Lugedes Contra luuletusi läheb tuju heaks, sest selliseid puhtaid riime nagu ta loob on lausa lust lugeda. Lihtsalt üks väga naljakas teos, mis tekitab elevust, hasarti. • http://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Luulekogud • http://www.teataja
sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis(välja arvatud luulekogus ,,Sonetid") ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suurt algustähte, komade, punktide kasutamist jne Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid". See oli jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga 2000. aastal ,,Veri Valla" 2002. aastal ,,Lameda taeva all". Teemaks oli amerikaniseerimine, Eesti valitsus, narkootikumid ja ,,alkouimast". 2003. aastal ,,Rõõm ühest koledast päevast".
Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on hõbe),"Maailm on maagiline."(Mao mantra)
Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig.1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Looming Koidula loomingus kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled." Koidula teises luulekogus ,,Emajõe Öpik" ilmusid paljud tema kuulsad isamaalaulud. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid. 1870. aastal avaldas ta ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine tähistab eesti teatri sündi. 1872. aastal ilmus tema kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul´k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend.
Minu jaoks üks tähendusrikkaim osa luuletusest ,,Ekstaas'' on: ,,Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka/ kui surmamõistetu, kel vähe aega.'' Mina mõistan seda nii, et inimene üritab võimalikult palju oma armsamast saada, just kui pole piisavalt aega antud siin maailmas koosviibimiseks. Armunud tõesti käituvad nii, nad viidavad liigagi palju aega koos ja ei suuda üksteisest kauem lahus olla kui mõned päevad, ilma, et kohutav igatsus peale tuleks. Samas luulekogus ,,Sonetid'' ilmus veel üks minu jaoks märkimisväärne luuletus ,,Sina ütled''. Luuletuses kajastub Underi impressionistliku kujutuslaadi, põimides loodust ja mehe vooruslikust. Luuletuses avaneb Underi anne kreatiivselt kujutada armu- ja looduselamusi. ,, Kui nagu liblik hõljub naeratus/ sul ümber huulte avaneva mooni, '' kirjeldab Under oma armastatu kergelt tulevat, muretut naeratust, mille ilu on võrreldav avanenud mooniga.
T- ei seisa kohapeal. PM-liigud oma uistuse poole. S-ükskõik mis sulle ette jääb liigu aga edasi ja saavuta paremaid tulemusi. ,,Nõmme pääl" T-üksildus PM-igal pool on armastus, aga sina tunned üksildust. S-parem et sul oleks armastus kui üksildust tunda. C) Autorit huvitab ühiskond mis meid ümbritseb, ta kirjutab probleemisdest mis on meie ümber. Talle väga meeldib kirjutada igatsusest, armastusest, ükskõiksusest, paljud luuletused selles luulekogus olid just nende teemade põhjal. Nt tsitaadid: ,,Kui ometi kõik nii ükskõik ei oleks", ,,sinule tuksub mu igatsus", ,,nad armastawad üksi halli teed", ,,Mu tunded õitsevad", ,,täis pehmet walgust südame". Ma panin tähele, et autor kasutab V asemel W. Luuletused polnud mulle tuttavas eesti keeles kirjutatud, enne ma ei saanud luuletustest aru. See natuke tegi lugemise ja teksist aru saamise kerulisemaks. Mulle kõige rohkem meeldis luuletus ,,suwi", see luuletus
sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule
võõrsõnu: ,,Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv."(lk 86) ning arhailisi sõnu: ,,Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest". (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade ,,kokkupakitud" vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. ,,Hingringi" kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev ,,pildikene." Kareva luuletuses ,,Müsteerium" on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks. Ma võrdlen Doris Kareva luulet templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum. Minu arvates on paljudel inimestel Doris Kareva luulest midagi õppida. Kas
võõrsõnu: „Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv.”(lk 86) ning arhailisi sõnu: „Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest”. (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade „kokkupakitud” vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. „Hingringi” kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev „pildikene.” Kareva luuletuses „Müsteerium” on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks. Ma võrdlen Doris Kareva luulet templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum. Minu arvates on paljudel inimestel Doris Kareva luulest midagi õppida. Kas
kogemustega lugejat. Luulekogu analüüs Valisin Aino Perviku luulekogu "Puusseastuja". See sisaldab luuletusi mille on ta kirjutanud luuletsükklil aastail 1981-1987. Luuletused on keerulise sisuga mida on raske mõista. Luulekogu "Puusseastujal" on 2 osa "Ikka seal üksteisest" ja "Siin ongi piir". Luuletused mõlemas osas on peamiselt loodusluuletused, lüürilised luuletused ja vabavärsilised luuletused. Luuletused selles luulekogus on kõik nii keerulise sisuga, et on raske mõista mida nendega täpselt püütakse edasi anda. Peamiselt on kõik luuletused seotud puudega, nii ütleb ka autor ise alguses. Vabavärsiline luuletus Läheneb läheneb, kasvab kasvu kohale, kummardub kuulatab, käed kui käärid, suu suitsemas tule sees, suured silmamunad,
ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene luuletuskogu"Waino-Lilled", is on suuremas osas laenuline. Kogu sisaldab ka rea õnnestunud luuletusi: ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas"), ,,Sügisemõtted" (,,Juba kase ladvalt lehed langvad"), ,,Kaugelt kodu tulles" jt. Koidula teises luulekogus ,,Emmajõe Öpik" (1867) on keskel kohal juba romantiline isamaalüürika. Selle raamatu isamaalauludest on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek". ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidula sügavalt kaasa kodumaa saatusele. Koidula
Mu silmad on sala stalaktiidid öö koopas. nii lähedalt, et tahaks surra, Mu süda lööb: kivikirves pihtis ta arstile, kes valuhele ja pime noogutas, kirjutas, naeratas siis: olge mureta. Kõik läheb korda. Mu oim on ostsillograaf. Luulekogu tutvustus · Stilistiliselt olid antud luulekogus kirjutatud luuletused päris keerukad. Kasutati väga palju võõrsõnu ning laused olid ehitatud keeruliselt. Samas, kõik oli mõistetav ja loogiline. Lemmikluuletused Elu ja uni lehed ühelt ja samalt puult, ruumitust raamatust. Kes loeb järjest, see elab, kes lehitseb, see näeb und. Elu ja uni kaks õde. Kolmas, noorim, on surm. Lemmikluuletused Ma olen Sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud.
analüüs Martin Seppman 10.J 2017 Valisin selle luulekogu, kuna hakkas huvitama, kuidas Hando Runnel varjas poliitilist sõnumit NSVL eest ja milliseid luuletusi ta täpsemalt kirjutas. Olen ka paljudelt kuulnud, et Runneli luuletused on hämmastavad sisu poolest ning seepärast otsustasin selle luulekogu luuletusi analüüsida. Ma valisin need luuletused, sest need luuletused meeldisid mulle ja luuletuste sisu oli mõistetav. Luulekogus on palju huvitavaid ja sügavamõttelisi luuletusi, mis vajavad head süvenemist. Mina jäin hätta kõnekujundite leidmisega, minu jaoks oli keeruline noppida luulest välja, aga teisi kujundeid üritasin teha. KODU On maantee ja Luuletust saab mõista maanteel käänak ja käänaku kõrval kahtepidi: kas see räägib küla ja tähed ta kohal kodumaast, mille kuklasse ülal hingab tume riik (NSVL) või
"Õhtu toob tagasi kõik" "Vaikus saab värvideks" "Käoraamat. Luulet 1956-1980" "Teiselpool järve" "Hinge tagasitulek" Luulekogu analüüs Ma analüüsin kolme luulekogu. "Õhtu toob tagasi kõik" "Vaikus saab värvideks" ja "Teiselpool järve" Ma valisin need luulekogud, sest need tundusid huvitavad. Luulekogus "Teiselpool järve" on põhiliselt loodus teemalised luuletused. Meeleolu on muutlik, kuid enamasti kurb ja mõtlik. Riime ei ole ja kujundid on põhiliselt igatsusest või armastusest. Mind pani mõtlema luuletus "Kas õun veel" Kas õun veel Mäletab Õunapuid? Ma mõtlesin sellest, et inimesed peaksid rohkem meeles pidama endale kalleid inimesi. Näiteks kui lapsed kodust välja kolivad on nad liiga ametis enda eluga, et aega leida enda vanematele.
Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast, seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid. Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt.
südamega kaasnevast nukrusest. Kuigi kohati võib luuletusest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda. Visnapuu luule varieerus varasemast provokatiivsest, futurismist innustunud ja jumalatega rinda pistvast laadist eleegiate ja loodusluuleni, kusjuures värsi musikaalsusel oli eriline rõhk. 5. KRIITIKA / ARVAMUSED Igor Severnjanini arvates on Hendrik lahendanud oma esimses luulekogus ,,Amores" (1917) mitmeid eesti luulekeele uuenemisega seotud probleeme. Raamatus kasutatakse mitteklassikalisi värsimõõte (hulk luuletusi on kirjutatud ka vabavärsis). On huvipakkuv, et ,,Amorese" kompositsiooni ja lüürilist süzeed iseloomustab terve rida vene sümbolistide luuleraamatutest pärinevaid struktuurielemente. 6. KOKKUVÕTTEKS Luuletustes on käsitletud palju epiteete, kaudseid ütlemisi, mis annavad luuletusele ilusa kõla
annaabi.ee 
