Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luulekogu "Lille süda" analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletuseilleuuletustesuuletusesuulekogu, salm, nendest, epiteete, merike, rõõmus, armsad, kirjeldavad, riimiõppriim, armastan, kordub, fraas, kuldne, suus, ?lille, tuttavatest, rahulikudüürilised, järginud, mõtlesin, tütrele, vaatasin, võrdlused, hoolib, mainitud, erinevast, sulas, suule, perest, teadsin, tunduvad, kirjutatakselumehelbekesed lendlevad, ise väga soovides õue nendega mängima minna, kuid ei tohtinud. Ei lubatud, kuna olin veel haige. 6. Milliseid lüürilisi isikuid luuletustes täheldad? Milline on luuletuste vaatepunkt? Need luuletused lähtuvad kõik ühest vaatepunktist: elu. Igat luuletust võib taandada sellele vaatepunktile, kuna iga luuletus kirjeldab mingil määral tema elu, tundeid, mõtteid. Kui mitte otseselt, siis kindlasti sügavalt mõttes. 7. Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi, metafoore jt. kujundeid. Iga kujundi järel nimeta vastava luuletuse pealkiri. · Epiteedid: 1. ,,...kollaselt mehelt..." Kollane hädaoht. 2. ,,...üks jääne külm ja teine umbne pime." Kui harjute võib sõda kiirem' tappa. 3. ,,Kuulsas Viljandis..." Kuulsas viljandis vanasti. 4. ,,...su õitsvad palged ...kuldsed lokid ...väikesed õrnad käed ...roosihuuled ...sinisilmad ...kerge aste ..
on see, et elu ei ole must ja valge. Armastusel ei ole asu, sest nagu luuletuses on välja toodud võib see tulla ka armukese juurest agulist. Siinkohal saab jällegi mõelda antud luuletuse pealkirjale „Vari“ ehk teisisõnu kõigel ning kõigil võib olla vari, inimesel on küll keegi, kellega ta koos elab ja abielus on, kuid armastuse leiab ta ikkagi kusagilt armukese juurest agulist. Armuke on ta mustaks varjuks. Luuletuses ei ole palju epiteete, kuid neid leidub. Näiteks „väriseval“, „peenkurba“, „raskelt“, „vettind“. Luuletuses on ka kaks personifikatsiooni: „peenkurba rõskust kontidesse sajab“ ja „raskelt ringutavad Rannaväravad“. Ka siin on kasutatud lõppriimi, täpsemalt ristriimi, skeemiga abab. Luuletus nr 3 ___________ Kuid mis siis saab, kui ütlen: ma ei usu seda?
ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrreldud põrgulikkuse ja jumalikkusega, headuse ja kuritegudega, õnnetuste ja rõõmudega. Ilmselt tahabki autor mõista anda, et tõelisi ideaale pole olemas ja neid otsides langeme nukrameelsusesse. Teistele luuletustele justkui vastanduvad loomi ja loodusi käsitlevad. Nii ,,Albatross" kui ka ,,Kassid" on täis puhast imetlust elusolendite vastu
Mustamäe haiglas.(Koeru) Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala, leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni) 2 KALJU LEPIK ,,ÖÖTÜDRUK" Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus. Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused on erineva pikkusega ja neid lugedes tekivad erinevad emotsioonid. Luuletused ei ole selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest. Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust. Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani kirja enda elus läbi elatud hetkeid kuna ta mainib mitu korda enda kodukohta ehk Koerut ja
Kirjanduslik töö Ühest eesti kaasaegsest luuletajast Jürgen Rooste ja tema luulekogust „Higgsi boson“ Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roosteg
patriootilise luule eredaimat näidet. Kuna alates 1970. aastast on ta kirjutanud rohkem saatuseluulet, siis on seda ka see luulekogu. Selles luulekogus ta üritab kirjeldada kõike seda, mis toimus nõukogude ajal ning sellest kuidas taastus rahvuslus. Sellest luulekogust alates on rahvuslikkus muutunud rahvusluseks. Luuletuste kohta ei saa öelda kas need on ühesalmilised või on nendel rohkem salme. Osadel luuletustel saab kindlalt aru, et sellel on üks salm või kaks salmi. Samas on luuletusi mis on pikad, kuid ei anna aimu mitme salmilised need on. Viimase luuletsükli ,,Ilus maa" luuletuste juures on väga omapärane lause: ,,Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase tsükli luuletuste alla. Nüüdseks on saanud sellest lausest saanud laul, mida lauldakse laulupeol. Luulekogu põhineb rohkem taotuslikul vemmalvärsil. Selle luulekogu luuletusi on ka viisistatud
Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.................
aastatel. Ta kasutas pseudonüümi Heino Heling. Aastatel 1949-1950 oli ta Saatse valla täitevkomitee sekretär, 1951-1955. aastal oli ta Põlvas ajalehe Koit toimetuses osakonnajuhataja, 1955. aastast kutseline kirjanik, 1958. aastast Kirjanike Liidu liige Ta oli ka Juhan Smuuli poeemi "Järvesuu poiste brigaad" ühe tegelase prototüüp. Paul Haavaoks suri 30. septemberil 1983. aastal Räpinas. Ta on on maetud Värska kalmistule. Ta on kirjutanud luuletusi, mis kirjeldavad kodukandi loodust ja inimesi. Tema luule on lihtne. Lisaks on ta kirjutanud ka poeeme ja lasteluulet. Temalt on ilmunud kaksteist luulekogu, neli luuleraamatut lastele ja üks mälestusraamat. Teose tutvustus Luulekogu "Suvised nurmed" on valikkogu Paul Haavaoksa kahekümne aasta loomingust. Luulekogus on valik luuletusi aastast 1962-1982. See on mõeldud tähistama ta kuuekümnentat sünniaastapäeva.
neid on kokku 93 tükki. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. 14 6. KOKKUVÕTE Juhan Liivi elu oli täis vaheldust, nii tõuse kui ka mõõnasid. Vaimuhaigusele vaatamata avaldas ta suurepäraseid luuletusi ja jutustusi, mis on siiamaani väga populaarsed. Mulle meeldib Juhan Liiv väga, sest tema loodusluule on fantastiline ning täis helisevaid epiteete, mis tekitavad sinus endas luuletusele vastava meeleolu. Tema luulet on raske mõista, kuid kui oled kord aru saanud, saab sellest peagi su lemmik. 15 7. KASUTATUD MATERJAL [1] Juhan Liivi elulugu. http://muusa.ee/?page_id=10, 24.03.2015 [2] Press, Ago 2008. Juhan Liiv (elulugu ja looming). http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/juhan-liiv-elulugu-ja-looming
.. / sellest igavesti närivast tundest / vääksuvast kohalolekust / rahuolematust häälest ja rõhutab korduste ja silbitamisega seda, mida peab väga oluliseks. Arvan, et seesugune luuletus on suunatud lugemiseks kõigile, kes seda lugema juhtuvad. Pärast mitmekordset lugemist ei tundu see luuletus olevat enam niivõrd negatiivne, nagu see alguses näis. Mida rohkem luuletust lugeda, seda kergemaks see muutub. Samuti muutub luule-mina sümpaatsemaks ja haavatavamaks. Lapse tapmist kirjeldavad read kaotavad pärast mitmekordset lugemist esmapilgul näiva jämeduse ning üha enam hakkad ise kõnelejaga samastuma. Autori sõnum võib tähendada konkreetselt sisemist last, aga ka lihtsalt midagi tähenduslikku, millest inimene oma elus lahti tahab lasta. Luuletus võib panna lugejaid mõtlema sellele, kas nende sisemine laps on veel alles või kui mitte, siis kus on ta eksleb ja millal ta üldse ära kadus. Samuti võib see olla meeldetuletuseks, et lugeja oma sisemist last
Seejärel end ära tappa. Mõtlesin, et äkki on naise suitsiidne käitumine seotud kuidagi selle majaga, mida ta üritab nii kangesti maha müüa. Et tegelikult maja kõhedus viis ta enesetapumõteteni ja ta tahab, et noor pere selle maja kõheduse ära viiks. See on täiesti omamoodi õudusjutt. 6) joomata jäänud kakao (lk 54) Teema: Lein. Peamõte: Poiss öösel tõusis oma voodist üles ja läks magama oma isa pildi alla, kes on lahkunud. Seda ütleb viimane salm: „See pilt juba naljalt ei kao – veel soe, aga tühi ase; külm, joomata jäänud kakao, mis poisikest õue ei lase.“ Sõnum: Autor võrdleb surnud isa pilti joomata jäänud kakaoga. Pilt elus isast oleks nagu meeldiv tass kakaod, kuum ja igati meeldiv. Aga pilt surnust isast, jääb midagi puudu. See oleks kui tass külma kakaod, mida keegi oli jätnud joomata. Luuletuse lõpul on ka minu arvates oma tähendus. Lõpp kõlab selliselt: „Külm joomata jäänud kakao,
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige p
teineteise kaela ümbert kinni nemad hoidsid Poisid olid maiad ja plikad olid maiad nosisid nohinal sarvesaia Üleõla penilegi palakesi viskasid et säh sina pealegi, küll meile jätkub ikkagi Enne veel kui koeral said otsa need koorikud said nendest tüdrukutest poiste noorikud Leivad ühes kapis ja põrsad ühes sulus Koer see juba uusi ulus." (,,Koer oli ketis aiateibas") 3.3 Lumevalgus...lumepimedus Kogus ,,Lumevalgus...lumepimedus" jätkub teisenemine luuleaines ja meeleoludes. Kogu osa luuletusi on valminud sõjaväeteenistuses olles. Aja valusad probleemid liituvad neis
,, Periheel" ,,Mare Balticum" ja ,,Linnutee". Lugedes Visnapuu selle aja luuletusi, on võimalik täpselt jälgid ta teekonda läbi Austria ja Saksamaa kuni Ameerikani. Luuletus ,,Emigrant" Kui raskes pohmeluses mingis Ma küpsen rõdul, hulgun linnas Eesmõrgita ja raugelt ringi Kui võõras keas oks või pinnas. Mäed piiravad kui vanglamüürid Mind igalt poolt. All orus lipud Kui tuuletuses tühjad tüürid On unustatud vardais rippu. Luuletus Ameerikast: ,, New York" Ma armastan uita üksinda Suurlinna põlises laanes. Ees tänavadm sillad vetega Ja ülal hahke taevas vaane. Linn sumiseb päeval kui pärnapuu Täis õisi ja mesilinde. Kui õhtuti süttib tuhat kuud, Siis pillub õhk tuliseid pinde. Enamus selle aja luulest rääkis isamaa-armastusest ning kodumaast ja ta teekonnast põgenikuna. Ta julgustas inimesi võõrjõudude vastu võitlema ning mitte lootust kaotama. Ta manitseb säilitama enesekindlust ja usku peatsesse vabanemisse. Valitseva võimu vastu
Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS; ...." Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim
Luuletus räägib minu silmis sellest, kuidas üks naine, kelle mees on kadunud või viibib kusagil eemal, on väga murtud sellest, ning kirjeldab oma meeletut ootust ja tundeid oma kurbuse näol. Luuletus edastab olulise moraali/sõnumi kui inimene armastab kedagi, kes füüsiliselt temaga koos ei viibi, siis võib ta oodata teda ülimalt pikka aega, sest armastus on niivõrd tugev tunne ning seda ei ole võimalik kontrollida. Luuletuse n.ö lahtivõtmine paljastas palju epiteete. D.Karevale omaselt, on tema kirjakeel väga rikas ja piltlik antud luuletuses. Oli palju lauseid, mis oleksid justkui pärit muinasjutust, sest oli palju sõnu, mida ilustasid kaunid lisandsõnad. Oli ka mõni metafoor, mis tekitas järjekordselt luuletusele maagilise tunde. Tehnilisest vaatevinklist vaadates, kasutas Kareva mitmeid kordusi, mis võimendasid lause ja kogu luuletuse tähendust. Oli ka isikustamist, mis aitas kaasa sellele, et luuletus näiks imeväärne
Kokkuvõte Karl Martin Sinijärv on väga mitmekülgne ja andekas inimene. Ta jõuab teha tegeleda mitme erineva asjaga: luuletamisega, ajakirjandusega, saate juhtimisega, kokanduskommentaaride kirjutamisega ja paljude muude hobidega. Sinijärvel on ilmunud 8 isiklikku luulekogu ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Tema looming on väga julge ja omapärane ning ja ei karda katsetada uusi kujundeid luules. Just Karl Martin Sinijärv on üks nendest kirjanikest, kes on aidanud kaasa murrangule eesti luules 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses. Ma arvan, et ta on kirjandusele palju juurde andnud ning toonud luulesse ka mitmeid uuendusi. Tema luule teemad on väga erinevad ja ta on kirjutanud oma kirjutisi kõigest ja kõigist. Aasta- aastalt on Sinijärve luule muutunud küpsemaks ning luule teemad on länud "täiskasvanulikumaks". Tema luule on minu jaoks väga paeluv ning samas ka mõtlema panev
referaat Margus Konnula alias Contra Autor: ~2~ Sisukord Sisukord ..................................................................................................... 3 Elu ..............................................................................................................
Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Järv Meilt mõnda võeti ega võetud viimast. Kord saame kõik. Järv loorub lahti udu külmast piimast ja ongi kõik. Kõrv tabab kauge inimlooma hõike. Ah sina seal. Ei kuule täpselt. Ma ei jõua kõike siin ilma peal. Mina valisin selle luuletuse sellepärast, et ma elan järve ääres. Ott Arder
Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitu
.......................10 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju häid luuletajaid. Paljud neist on läinud juba manalateele ja paljud alles leiavad omale kohta eesti kirjanduses. Sellised nimed nagu Doris Kareva, Juhan Viiding, Kauksi Ülle ja paljud teised, on paljudele eestlastele tuttavad. Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda. 3 Luuletaja elulugu Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas, kuid praegu on tema elupaigaks Tartu. Andra on õppinud Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis 19942004, Tallinna Ühisgümnaasiumis 20042006 ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 20062007. Aastast 2007 õpib ta Tartu
materiaalset maailma, kuivõrd keelt ennast. Muidugi ütleb ta samal ajal ka midagi muu maailma kohta, kuid vaid keelemängudele lisaks. ,,Näiteks alustab Üdi valikut ,,Närvitrükis" järgmine lühike tekst: ,,ma ei kirjuta vastikuid ridu / ma ei kirjuta nastikuid ridu / ma kirjutan rästikuid ridu / suuri rästikuid ridu." On põhjust küsida, kas Üdi ikka räägib neist rästikutest, kes roomavad metsa all, või pigem nendest, mis roomavad keeles ja kõlavad kokku ,,vastikute" ja ,,nastikutega". Võib arvata, et tõele lähemal on teine variant. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi" veel uudiskogud ,,Elulootus" (1980) ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt." Alates 1980
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev"
lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma
tunnetel ja pärast kahetsevad oma otsust. Teine lemmik oli "Kui mina mõtlen" Kui mina mõtlen 8 Tihasest siis tihane Vaid rasvapallist Sest sellest luuletusest oli tunda armastust ja igatsust teise inimese vastu. Kuidas inimene teisest hoolib ja armastab. Luulekogus "Õhtu toob tagasi kõik" on luuletuste teemaks loodus või teised inimesest. Meeleolu oli kohati rõõmus või mõtlik. Riime ei olnud ja kujundid olid ükskõiksusest, igatsusest ja mälestustest. Mind pani mõtlema luuletus "Ei ole Jumalat" Ei ole Jumalat Ei ole lavastajat, Ei ole dirigenti. Maailm toimub ise, Näidend mängib ise, Orkester mängib ise, Ja kui kellegil Kukub viiul käest Ja süda jääb seisma, Ei saa inimene ja surm Kunagi kokku klaasi taga Ei ole midagi, teispoolsus on peegel, Milles mulle vaatab otsa Mu oma hirm oma suurte silmadega
ja meenutan ammust, Liivakell sahistab liiva... Kahju on mõnestki vildakast sammust, Mis mind kallutas kiiva. Ühte ma endast ei mäleta: argust; Aina ma jonnakalt nõudsin... Tundes kord lämbust, siis jälle kargust, Tänase ajani jõudsin. Lõpule lähenen tasasel kõnnil, Viimaks võin eirata kiirust... Hinges on rahu; nii vaikne ja õnnis, Igas hetkes on selgust ja siirust. Looja kaitsel üle elada saanud Olen ma kõiksugu aegu; Sekundhaaval neid olen armastanud... Ka neid viimaseid armastan praegu.4 Epiteet: tasasel kõnnil, Isikustamine: liivakell sahistab, Metafoor: puudub Kordus: armastama Võrdlus: puudub Sisu: Autor ei kahetse minevikku, vaid armastab kõiki hetki võrdselt. 4 Virve Osila ,,Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 127 7 Kait Tamrale Mets mühiseb... Su ümber... ja Su veres... Ning selle saatel sünnib muusika Su sees... Nii öises unenäos kui päevateres
sõnad.Inimesed võivad sõnadega suuremat kahju põhjustada kui ühegi teise relvaga.Tahtlik solvamine teeb haiget rohkem kui tuhat nuga.Kogu see luuletus tundub pakatavat sapisusest.Inimestel on ikka väga suur mõju oma saatusele ja kui me tahame kellelegi liiga teha,siis suudame ka ainult sellega,mida me ütleme,kõige suuremaid kannatusi põhjustada.Teod ei pruugigi nii jubedad olla kui sõnad.Under teab sõnade mõju ja võimsust ja kõige enam meeldib mulle salm,kus mainitakse,et sõnad võivad olla vihast haljad,relv on haljam kui need sõnad paljad. Kuigi ka vaikimine põhjustab kannatusi.Vaikus pole alati nii vabastav,vaid võib olla ka väga pingeline.Kõik sõltub sellest,kuidas probleemidesse ise suhtume. Luuletus"Põgenik" Siin on autor kujutanud vist pagulase piinu.Pole päris kindel,keda siin põgeniku all mõeldakse,võib olla on nendeks sõjapõgenikud,kuna siis oli Underi loominguperiood Teise maailmasõja ajal
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta
kui oleks see me viimne jumalaga jätt." Visnapuu muidu kurblikke luuletusi täiendasid teosed ajast, mil tema armastatud naine Ing veel elas. Autor pühendas talle mitmeid värsiridu. Ing tõi Visnapuu ellu värve ja valgust, justkui oleks mehe maailm enne naise saabumist ilma igasuguste toonideta olnud. Pimeduses tekib uus lootuskiir: ,,Ning öö on kuldne kauge ring, /mis laotusen veerleb vaid. / Päev ainult paistab, paistab maid. / Sind armastan, sind ihkan, Ing!" Lootus kasvab reaalsuseks ja Visnapuu loomingusse lisandub aina rohkem sügavamõttelisi armastusridu, mille kaudu väljendab autor oma tunnete tõelisust Ingile. Õnnelik mees väidab pärast mitmeid armumisi, valusaid lahkuminekuid ning kaotusi, et ,,nii saanud aastaist nende viimne ring sest naine minule, kel nimeks Ing."- ta on lõpetanud oma otsingud, sest leidis endale parima.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Merilin Aavik 12. ü klass VLADIMIR MAJAKOVSKI Referaat Juhendaja õpetaja Tiina Brock Haapsalu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 ELULUGU............................................................................................................................................4 LOOMING ...........................................................................................................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................9 LISAD...........................................................
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas selles ilmas polegi siis soo
annaabi.ee 
