Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik Mirjam Süvari Ühendkuningriigi loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Ühendkuningriiki ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maaalaks. Seitse neist maaaladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad. Riigi pealinn on London. Riigikeel on inglise keel. Maismaa paikneb 49° ja 59° N...
esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, sest õhk on jahtunud ja sisaldab vähe veeauru *kõrgusvööndilisus- olukord, kus kliimatingimused (ja taimkate)kõrgusega muutuvad *mägedes muutub olukord iga kilomeetriga, teatud kõrgusest kuivad ja külmad õhumassid
Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult
Suvel on temperatuurid 25-30 kraadi, aga talvel umbes 0-10 kraadi . Talvel on lähistroopiline kliima läänetuulte ja tsüklonite vallas. Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu aasta, kuid suvel siiski kõige rohkem. Niisket õhku toovad ookeanidelt puhuvad tuuled . Talvine kliima : Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Talvel aga, kui kõrgrõhkkonna ala nihkub ekvaatorile lähemale, väljuvad Vahemeremaad passaatide mõju alt. Suvine kliima : Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on
Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on tasane ning teda arvatakse Madal-Eesti alla
Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad Praha ja Brno Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95% Loomulik iive (1000 elaniku kohta): -15,4 Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine Turism: suusatamine, rattasõit, matkamine, muuseumid, vaatamisväärsused Religioon: 35% roomakatoliku usku, 9% hussiidid, 8%
mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. RAHVASTIK Tsehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused. Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95%, sellega on nad üks ühtlasema rahvusliku koosseisuga maa Kesk. Euroopas. Vähemusrahvastest on peamiselt esindatud sakslased. MAJANDUS Tsehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja
Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused
Doonau Rein Elbe Odra Mosel Main Inn Weser Saale Spree Suurimad järved Bodeni Müritz Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik Saksamaa asub lehtmetsade vööndis Mäestikes okasmetsad Päikesekiirgust on palju, mullad viljakad Metsavarud väikesed Veevarud suured niiske kliima tõttu Asub parasvöötmes Merelise ja mandrilise kliima siirdeala KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt Veestik Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted
kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. MAJANDUS Tsehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. Joonis 6: Praha RAHVASTIK Tsehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused
Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0° ja juulis 16°. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes. Suved on soojad ja talved on külmad, vahetevahel ka soe, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. On olemas
nõus? Maailmas võib olla ka palju muid tegureid mis seda mõjutanud on 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks? Kõige suurem on Eestis päikesekiirguse hulk rannikualadel ja saartel. Kõige väiksem kõrgustikel. See on tingitud laiuskraadidest. 19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? Eesti kõrgustikud tekitavad sademeid, äikesevihmasid ja lumikatet sest kõrgustike ületav õhumass tõuseb kõrgele mille käigus õhk jahtub ning tekib vihmapilv. Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk
Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Taimestik Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets
Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem Reini madalikul 20*, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Veestik Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Rahvastik
Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud 2 happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid
Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud
Miks? Kõige enam saavad päikesekiirugst rannikualad ja saared, kõige vähem aga kõrgustikud, mis on peamised sademepüüdjad ning pilvede tekitajad. 19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. Nii mõjutavad kõrgustikud sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatet. Nõgudesse ja orgudesse valgub aga külm ja raske õhk ning jääb sinna pikaks ajaks püsima, põhjustades seal öösiti ja talviti tugevat jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tulle ruumilises jaotuses etendab Eestis tähtsaimat osa Läänemeri. Selle järgi eristatakse merelist ja mandrilist kliimavaldkonda. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis.
· Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. · Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. · Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. · Soojemat õhku saabub meile ainult läänest, Atlandi ookeanilt · Kui läänevool on väga tugev, on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ja püsivat lumikatet ei teki. · Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad maismaa kohalt - põhjast, idast või isegi lõunast, kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsiv lumikate. · Seega määrab meie talveilma suuresti läänevoolu intensiivsus. · Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur Eestis tõusnud, mis on kooskõlas globaalse kliimamuutusega. · Kliima soojenemine on toimunud talve ja kevade arvelt. · Talvede soojenemine on tingitud läänevoolu tugevnemisest ja
Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe, pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0°.Juulis rannikul 16°,Ülem Reini madalikul 20°, ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased.Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a.Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrgeniiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. · Võrdle riigi aastast sademete hulka Eesti vastavate näitajatega. Saksamaal näitajate suurus algab alates 600mm aastast, Eesti oma aga 500mm aastast. Saksamaa suurim näit on üle 2000mm aastas, Eesti suurim näit küündib aga 700mm-ni aastas. · Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Niiske kliima tõttu on veevarud suured
jaoks kõike leida Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000-2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. 3 Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest
kõrgrõhkkonnast. (see lühi kokkuvõtte õhuringlusest, kui pikemalt tahad siis õp lk 89-90 leiad selle koos joonistega) 4.Eesti paikneb üleminukuvöönidis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseksn siin on ilmastik väga vahelduv, erti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub meile siis ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev , siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad valdavalt maismaa kohalt- põhjast, idast või isegi kõunast, siis kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate. Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus. 5..Peamised õhumassid on: Arktiline õhk-on külm ja kuiv. See on kujunenud põhja- Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks
aga väikseima päikesepaistega kuud tund päevas Sotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul. Sademed tulevad enamasti läänest, seega on läänealad ida omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis, siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust. Suurbritannia asub parasvöötme merelises kliimas. Mägede piirkonnas sajab aastas 1000-2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. · Antud kaardil näeme päikese intensiivsust piirkonniti. 15. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)? Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga)ning asub veel ja merelises kliimavöötmes, kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just
keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast.
Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline 2|Page tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Pinnamood Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse
ja päikesepaistelisi ilmu. Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilma sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub siis meile ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev, siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne. El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad
Lumesadu ja tugev tuul põhjustavad lumetuiskusid. Lumetuisud halvendavad nähtavust ja siis on ohtlik liigelda. Maa kattub lumega, kui on temperatuur alla 0°C. Lumetorm Monika Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010. aastal. Selle põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus oli mõõdetud Väike-
Põhjasaarel. Kliima on mõlemal saarel mereline : niiske ja sajab keskmisest rohkem. Põhjasaarel on keskmine temperatuur 13`C ja Lõunasaarel vastavalt 5`C. Sademeid on keskmiselt 500- 1000mm aastas. Lõuna- ja Põhjasaare suuremate linnade sademete ja temperatuuri võrdlus. Valdavad tuuled on läänetuuled, ookeanil esineb pidevalt tugevaid torme. Põhjasaarel valitseb suvel troopiline, talvel parasvöötmeline kliima. Talvel võib sadada lund, kuid püsivat lumikatet ei teki. Kõige soojemaks kuuks Uus-Meremaal on jaanuar, kui keskmine temperatuur on .Sademeid on kogu aasta jooksul ühtlaselt. Peamine erinevus Lõunasaarega seisneb selles, et seal sajab rohkem. Uus-Meremaa mitmekesist loodust tõendab fakt, et ühel ja samal ajal saab võtta päkest ja suusatada läbimata selleks suuri vahemaid. Taimestik ja mullastik Uus-Meremaal on väga mitmekesine taimestik, seal leidub palju niisuguseid taimi, mis
Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja- Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud. Tiheda asustuse tõttu pööratakse olulist tähelepanu looduskaitsele. Kaitstavad alad on enamasti väikesed, suuremad paiknevad mägedes. Suurbritannia on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega turumajandusmaa.
· Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km. · Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. · Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis, mis asub Sotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit. · Jõed on lühikesed ja veerohked, pikimad on Severn ja Thames. · Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. · Metsaga on kaetud 11,6 % riigi pindalast. Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani,
liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja-Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. · Kliima: Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000-2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja- Soti mägismaal. Suurt rolli mängib saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli
tõsta põllukultuuride saaki keskmistes kliimatingimustes. Saakide kõrgenemine kujuneb taimede transpiratsiooni produktiivsuse suurenemisega. Samuti tõuseb ka auramine mis tõstab saagikust. Tõstavad ka maapinnakeskmist temperatuuri ja see on ka soodne ja kiirendav paljudele põllumajandustaimedele. 25. Mis on lumikeskkond? Lumikeskkond on uudissõna, mis rõhutab lumikatte tähendust elule ja tervisele. 26. Nimeta olulisemad lumikatet iseloomustavad parameetrid. Kestus, paksus ja mass. 27. Iseloomusta lumikatte mõjusid elusorganismidele. Lumi on koduks paljudele taimedele ja pisiloomadele, kes elavad lume all soojas. Takistades pinnase sügavat külmumist kaitseb lumikate talvituvaid taimi, seeni ja loomi. Nii võivad ka mõned taimed varem kogutud varuainete arvel areneda ka lume all. 28. Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis? Pikaajaliste vaatluste
Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ja keskosa Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ning mägisem põhjaosa Lõuna-Soti mägismaa ja fjord-rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi. Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune. Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda nimetatakse ka Inglise Rivieraks (nagu on Prantsusmaal Prantsuse Riviera). Suurbritannia jõed on lühikesed ja veerikkad. Paljusid ühendavad kanalid. Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. Mets hävitati valdavalt juba 16.-19.
Sademete tekkel mängib olulist termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Muldade rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et ei hoogsamalt keskpäeva paiku) *rünkpilved (Cumulus Cu), soojenemine ja jahtumine- soojenemine-sulmaine algab toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te
Mereline piir Norra, Prantsusmaa (ühendab ka La Manche´i tunnel) ja Iiriga, millega on ka maapiiri 360 km. 2.1 Kliima Valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on jaanuaris põhjas 3, lõunas 7, juulis vastavalt 13 ja 17 oC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati alla 500 mm/a. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Ilmastiku heitlikkus tuleneb eeskätt Põhja-Atlandilt lähtuvaist tsükloneist. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad Thames, Quse, Trent, Tees, Tyne ja Tveed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Riigi suurim järv Lough Neagh asub Põhja-Iirimaal.
Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze (2963 m üle merepinna). (7 lk 180) Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600 800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. (6 lk 315; 16) Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev mustmetallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Saksamaal on rohkesti suurlinnu, iseäranis tööstuspiirkondades
Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid, Maa kokkupõrge meteoriidiga, mandrite asendite muutus, vulkaanipursked, atmosfääri gaasiline koostis. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi. Maakasutuse muutumine, toidu ja joogivee puudus, migratsioon, jää sulamine-organismide populatsioon kasvab, maailmamere veetaseme tõus, üleujutused, põud. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile. Kui läänevool on väga tugev, on pehme ja sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuul puhub vadavalt maismaa kohalt-põhjast, idast või ise lõunast, siis kujuneb külm talveilm ja moodustub püsiv lumikate. Talvede soojenemine on esile kutsunud läänevoolu tugevnemise. Kui talv on külm, püsib lumi kaua maas, kevad jääb hilisemaks ja jahedamaks. Pehme talve korral sulab lumi kiiresti, kevad saabub varem ja tuleb enamasti soojem. 26. Ülesanded töölehelt ja Terast!
energiamajanduses 50% peale. 13 Energiajaamade paiknemine 14 7. Põllumajandus Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm/a, mägedes üle 1000mm/a, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest.
II liiki külm front tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine mulla külmumine algab siis kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik
Temperatuuri tõus on taime kasvule kasulik ainult teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. See palju taim kasvab, Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. sõltub hingamise ja fotosünteesi vahekorrast. Tem tõus ei too alati kasvu kaas, üle optimumi kasv aeglustub. Aktiivne temp – ööpäevane Soojenemine – Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt keskmine õhutemp ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri(taim kasvab). Efektiivne temp – aktiivse temperatuuri ja bioloogilise üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine – mulla külmumine algab siis miinimumtemperatuuri vahe
Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk- 8 Eesti leostunud ja leetjad mullad, liivsavimullad. Tartumaal on lähtekivimiks nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen. [1][6] Keskmine temperatuuur on juulikuus 17,0⁰C ning veebruaris -7⁰C. Sademeid on alla 600 mm/a, lumikatet on 110-115 cm ning domineerib läänetuul. Külmavaba perioodi kestvus on Karijärvel keskmiselt 120 päeva aastas. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri summa on üle 10⁰C ilma juures 1750. Aastas on 125 päeval ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10⁰C. Keskmise temperatuuriga 0⁰C on aastas 220 päeva. Aastas on 170 päeval ööpäeva keskmine temperatuur üle 5⁰C. Karijärve hüdrograafilise võrku kuuluvad Karijärv, Elva jõgi, Keeri järv, Kevila jõgi ja Peipsi järve vesikond
· Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km. · Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. · Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis, mis asub Sotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit. · Jõed on lühikesed ja veerohked, pikimad on Severn ja Thames. · Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. · Metsaga on kaetud 11,6 % riigi pindalast. Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway
vähe sademeid) Patagoonia, Great Basin ameerikas. -rannikukõrbed (külmad hoovused jahutavad õhu maha, veeaur kondenseerub veepinna kohal, rannikule jõuab vaid kuiv õhk) Atacama -polaarkõrbed (sademeid vähe) Gröönimaa, Antarktika Ei toimu keemilist porsumist (veepuudusel), levinud rabenemine ja oksüdatsioon. Rauasilikaatide termaalne lagunemisel ja oksüdeerumisel. Kõrbevaap kõva, tume rauamineraalide kiht kivitükkide pinnal. Vesi kõrbes talvel võib esineda paksu lumikatet, kevadel õitsevad taimed jne. Ka tuuleerosioonil sõltub erosioon terade suurusest ja tuule kiirusest(nagu vooluvee korral). Liivaterade põrkeliikumine, saltatsioon, toimub mõne meetri paksuses kihis, kõrgemal vaid hõljuv tolm. Savisetteid tuul kaasa haarata ei suuda, aga lenduva liiva poolt abradeerides võib see ka toimuda. Pinnavormid. Deflatsioonilised katted pika aja jooksul kantakse minema peen liiv, järele jääb pinnakihil vaid kiviklibu. Levinud püsivasuunaliste tuulte
fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline. Põhja-Iirimaa pinnamood sarnaneb Sotimaa omaga. Briti saared on Euroopa merelisima kliimaga alad. Talv on suhteliselt soe ja suvi jahe, ilmastik on väga muutlik, püsivat lumikatet tekib vaid Sotimaa mägismaa kõrgeimates osades. Sajab kogu aasta võrdlemiselt ühtlaselt. Jõed on valdavalt lühikesed kuid ühtlaselt veerikkad. Pikim jõgi on Bristoli lahte suubuv Severn (354 km). Rohkesti järvi on Soti mägismaa orgudes ja Cumbria mägismaal. Suurbritannia asub sega- ja lehtmetsavööndis. Looduslikku taimkatet on säilinud vähe, mets hõlmab riigi territooriumist vaid 11%. Suurbritanniale on omased kanarbikunõmmed ja mägirabad.
rannikuala temperatuuri ja erinevus sisemaa omast on suurem kui muudel aastaaegadel. Kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem juuli. Suve lõpuks ühtlustuvad ka temperatuuri regionaalsed erinevused. Keskmine õhutemperatuur talvel on 6° C kuni 7° C ja suvekuudel 13,8° C kuni 19,6° C. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm ning keskmine õhuniiskus on 8083%. Kõige vähem on sademeid Lääne-Eesti saartel ja piki mererannikut, kus sademete hulk on tihti alla 500 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on 75-135 päeva. 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund Eesti jurisdiktsiooni alla jääv mereala on pindalalt vaid veidi väiksem kui maismaa, kokku 36 500 km². Sellest 25 200 km² on territoriaalmeri, millele lisandub veel 11 300 km² majandusvööndit. Eesti merealad jagunevad Läänemere mitme erineva basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse
augustil 1992 võrus - 35,6 kraadi C, madalaim 17. jaanuaril 1940 Jõgeval: -43,5 kraadi C. Kõige päikesepaistelisemaks kohaks loetakse Vilsandi saart, 1975. aastal oli seal päikesepaistet 2338 tundi (50 % võimalikust). Suurim tuule kiirus, 48 m/s on mõõdetud 2. novembril 1969 Ruhnu saarel. Tuulised on ka Sõrve ja Pakri poolsaar. Suurim lume sügavus on Eestis mõõdetud 1924. aasta veebruari kolmandal dekaadil Tallinnas - 1,04 meetrit. --- 53 Kuid on ka talvi, millal püsivat lumikatet üldse ei moodustu. Tuisuseid päevi on kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 500-800 mm, rohkem sajab kõrgustikel, saartel ja läänerannikul vähem - paiguti alla 500 mm. Suhteliselt vähe sajab ka Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärve nõos, mis jäävad sademeid püüdvate kõrgustike taha. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Temperatuurierinevusi põhjustab ennekõike Läänemeri, mis avaldab talvel tugevat soojendavat toimet
annaabi.ee 
