3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest, millel ei ole mingit väärtust
3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. 22 Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism.
Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: - need reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata enamasti (teadvustatakse vaid siis kui keegi neid rikub). - kui keegi neid rikub, siis tuleb sellele rikkumisele seletus leida - nende rikkumine ajab inimesed tihti vihale (kuna arvatakse, et rikkuja tahab tüli norida). Vestluseanalüüs (conversational analysis) Uuritakse inimeste omavahelisi vestlusi nii nagu need tegelikult toimuvad. Presuppositsioon eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse
Walsin Esterhazy. Dreyfus toodi surmasaarelt tagasi ja sai oma au tagasi. Grice tuletab meelde seda aspekti, et tõendeid eriti polnud, aga Dreyfust ei usaldanud sõjavägi. Selleks, et aru saada mingist lausest, peame teada konteksti ja kuidas sõnad on kasutatud. Kuidas mõjutab kontekst lause sisu? Implikatuur Selline tähenduse komponent, mis on üheselt tuletatav lausest. Ehkki lauses endas ei pruugi neid konkreetseid sõnu olla. Keeleteaduses teati ka enne, kuid teise nimega presuppositsioon. Implikatuur on tuletatu lausest, persuppositsioon on enne lauset. See on midagi, milleta lausel pole mõtet. · Konventsionaalne (tinglik) implikatuur. Lause järgi võib öelda, et Mari sai enne lapse seda järeldame sõnajärje järgi. Kuid kuidas me teame, et sõnajärg on õige. Veni. Vidi. Vici. Alguses tulin, siis vaatasin ja siis võitisin. Üldiselt on see aga jama. Caesar teadis väga hästi retoorika võtteid.
- nende rikkumine ajab inimesed tihti vihale (kuna arvatakse, et rikkuja tahab tüli norida). Vestluseanalüüs (conversational analysis) Uuritakse inimeste omavahelisi vestlusi nii nagu need tegelikult toimuvad. 23 Sissejuhatus sotsioloogiasse Presuppositsioon – eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice – vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria
Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega. Etnometodoloogia Väidab, et need reeglid, mis igapäevast suhtlemist juhivad on vaikivad (tacit) - need on vaikimisi omaks võetud, st pole selgesõnaliselt võlja öeldud, enamasti neid ei teadvustata. Reeglid teadvustatakse siis kui tegevusse tekib mingi tõrge. Vestlusanalüüs Uurib igapäevast keelelist suhtlemist tegeliku keelelise suhtluse uurimine. Kuulub eelkõige keeleteaduste alla. Presuppositsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada. H. P. Crice vestlust juhtivad maksiimid: anna nii palju infot kui on vaja; anna ainult olulist infot. Sotsiaalsed võrgustikud Selle all peetakse silmas inimsuhteid. Seda uurib kaks lähenemist: Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistus (kes tahab kellega suhelda Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist (kes kellega tegelikult suhtleb).
annaabi.ee 
