TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang....................................................................................................
Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS
õpetamine, sest kohal olid kahe klassi õpilased. Esimeseks ülesandeks oli kostüümi tutvustamine ja oma valiku põhjendamine. Lootsime aktiivset osavõttu ja põnevaid kostüüme, kuid kahjuks teemale vastavalt oli õpilastest riietunud ainult Katariina. Ka meie ise olime riietunud vastavalt ajalooõhtu teemale, meil olid ümber valged linad, mis pidid meid kujutama kui kitoonides kreeklannasid. Eriti osavõtlik oli õpetaja. Kellel oli seljas piimapakkidest valmistatud pluus, mis nägi välja väga omapärane ja püüdis õhtu jooksul palju tähelepanu. Õpetaja kujutas mütoloogilist tegelast, kellel puudus nimi. Peale õpetaja kostüümi tutvustust, andsime õpilastele ülesandeks välja mõelda õpetajale nimi. Iga rühm pidi oma nime esitama paberil. (Lisa) Nime loosisime välja meie, aga kuna meil tekkis kaks lemmikut, siis tegime klassis hääletuse kahe nime vahel, milleks olid Piimatilk ja 7 Nümfinna piim
trükitava materjali paksus 0,04 kuni 1 mm maksimaalne trükikiirus 16000 lk/h. 7 Trükimasin ROLAND 702 1/1 Tehnilised andmed: maksimaalne poogna suurus 740×1040 mm maksimaalne trükipind 715×1020 mm trükitava materjali paksus 0,04 kuni 1 mm maksimum trükikiirus 16000 lk/h. 8 Trükise järeltöötlemine Trükise järeltöötlemise alla kuuluvad lõikamine,voltimine ja komplekteerimine. Lõikamine on vajalik sellepärast, et paberile ei jääks liiga palju tühja äärt. Väiksema formaadiga raamatu puhul trükitakse ühele lehele kaks poognat ja need lõigatakse pooleks. Lõikamiseks kasutatakse erinevaid masinad Komplekteerimine Trükitud poognate komplekteerimine..ehk opertaator/abioperaatpr paneb poognad õiges järjekorras masina sektotritesse ja masin komplekteerib sisuplokid ehk raamatu toorikud. järeltöötluse etapid.
12). Kui kaardid olid lamineeritud, siis hakkasin lamineeritud paberit kääridega lõikama (Foto 13). Lõikasin välja 22 mängukaarti. Foto 11. Lamineerimismasin, liblikakaardid ja lamineerimiskile. Foto autor Edvin Tämm 14 Foto 12. Liblika kaartide lamineerimine. Foto autor Ene Vister Foto 13. Liblika kaartide välja lõikamine. Foto autor Ene Vister 15 Kaardid tulid välja ilusad ja kiletatult ka vastupidavad ja need annan koos liblikakogu ja inforaamatuga bioloogia klassi. Üks komplekt kaarte, mis on välja lõikamata ja lamineerimata, asub lisas (LISA 2). 16 KOKKUVÕTE Valisin oma loovtöö teema loodusõpetuse valdkonnast, sest mind on juba väikesest
kaebus". Weizenbergil ei õnnestunud müüa ühtegi skulptuuri. Peagi leidis ta tööd liivakivist skulptuuride raiumisel. Weizenberg valis järgmiseks sihtkohaks Rooma. Roomast sai Weizenbergi elu- ja töökoht seitsmekümneks aastaks. 7 Viimased aastad kodumaal 20. sajandi teise kümnendi alguses hakkas eakas kunstnik üha enam mõtlema kodumaale. 1911. aasta septembris leidis aset Weizenbergi isiklik näitus, mis toimus 24. septembril Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Tallinna linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt, püüdes tema vanaduspäevi kergendada, muretsedes talle töökoha. 9. oktoobril sai Weizenberg aumärgi Prantsuse riigi esindajalt. Kunstnik võis nüüd veeta vanaduspäevad rahulikult, tehes oma tööd, talle tuli veel ka tellimusi. 1920. aastal täitus Weizenbergi kauaaegne unistus ,,Linda". Terav kriitika,
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-
1 2 Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- 3 ja teadustööde seisukohad on viidatud. 4 Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö 5 on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. 6 Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel 7 eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks 8 mittevaralistele õigustele ka varalised õigused.
SISUKORD SISSEJUHATUS Eelmisel aastal, kui sain teada, et iga 8. klassi õpilane peab tegema loovtöö, soovitas õpetaja Liivi Bauer teha see käsitöös. Kuulasin õpetaja soovitust ja valisin oma loovtöö teemaks käsitöö. Usun, et ma tulen sellega hästi toime. Kuna eelnevalt olen salli kudumist õppinud ja see ei valmistanud mulle mingit probleemi otsustasin, et koon salli. Mütsi polnud ma enne kudunud ning tahtsin selle tegemist proovida. Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine.
.................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk ....................................................................................
· hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15 päeva enne akadeemlises kalendris määratud tähtaaega. Vajadusel antakse kava tagasi paranduste tegemiseks. Kinnitatud teema kehtib ühe aasta. Magistritöö esialgne kava tuleb esitada juba magistriõppesse astumisel, selle uurimiskava esitatakse 15 päeva enne akadeemilises kalendris määratud tähtaega akadeemilise osakonnajuhatajale kinnitamiseks. Doktoritöö juhendaja ja teema kinnitab akadeemilise osakonna juhataja esildise alusel
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud
läbilõikamine. Joonis 28. Konstruktorisõlm 27 KOKKUVÕTE Töös on antud süstematiseeritud ülevaade erinevatest, arboristile vajalikest sõlmedest. Selgitatakse nii nende moodustamise, töötamise kui kasutamise põhimõtteid. Kõik sõlmede kirjeldused on illustreeritud autori tehtud fotodega autori enda tehtud sõlmedest. See hõlbustab sõlmede õppimist, kuna lõputöö on eeldatavasti kasutatav ka õppematerjalina. Töö koosneb põhiosast ja mahukast lisast. Põhiosas selgitatakse sõlmede „süstemaatikat“ ja nende kasutamist; iga sõlm või selle variatsioon on illustreeritud parema ettekujutuse saamiseks ka 1-2 fotoga. Töö lisas esitatakse aga fotod olulisemate sõlmede moodustamise erinevatest etappidest. Töö esitatakse ka CDle kopeerituna, kust jooniseid on omakorda võimalik kopeerida näiteks PowerPoint-esitlustesse ning demonstreerida neid
Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi- konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põ
soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
et seda meest tasub aidata. 1989. Kolmas katse saada ametlikku kunstiharidust ei õnnestu. Seejärel lahkub noor kunstnik pärast kõikide eksamite sooritamist vabatahtlikult ülikoolist, otsustades lõpetada üldhariduse omandamise perioodi ja asuda tööle. Lahkunud suurkoolist koos budamaalijast kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, luuakse mitteametlik kunstnikerühmitus Lüliti, mida algul kõik naeravad, ka need, kes seda hiljem ülitõsisena meenutavad. 1989/90 toimub Lüliti esimene näitus Nõukogude tänava ateljees. Esimesele näitusele järgnevad teised, peale Tartu ka Tallinnas, Võrus ja mujal. 1990. Neljas katse saada kunstiõpilaseks ebaõnnestub fataalselt (kuluaarides kostub kiituski: see mees ei vajavat õpetust), saatuslikuks osutub juba tehtud töö. Ka isiklikus elus tabab teda rida ebameeldivusi. Veel pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib. 1991. Lüliti paneb endast rääkima, kuid läbimurret ei toimu. Ideed on head, kuid tehniline tase jätab soovida
Koolipluus oli valge-sinisekirju peenetriibuline. Kohustuslik oli kaelarätt. Koolikleit oli musta või sinist värvi. Poisid kandsid koolis ülikondi. 1960-ndad Kuuekümnendatel aastatel koosnes koolivorm rohekassinisest koolipluusist ja tüdrukutel sinisest pihikseelikust, mis käis keskelt vööga kinni. Mõjutustena kuuekümnendate aastate minimoele ka pihikseelik üle põlve ulatuv. Poisid kandsid viigipükse ja pintsakut. Piduliku vormi juurde kuulus kaelarätt ja valge pluus.Tüdrukute pidupluusil olid ümarad volangidega kraed. Suuremad tüdrukud võisid koolivormina kanda ka sinist seelikut ja musti eest lukuga ja alt laienevate säärtega viigipükse ja vööga sinist vesti. Koolikottideks olid mapid ja portfellid. -5- 1970 -ndad 1979. aasta jaanuarist hakkas kehtima uus koolivorm. See õmmeldi tumesinisest teksariidest ja oli kaunistatud valgete tepingutega
Mõnikord on aga hea, kui taust on võimalikult minimalistlik. 17 5.11.1. Praktiline töö Esimeseks taustaks valisin tiheda ja pilkupüüdva mustriga tapeedi, mis lisas pildile hoogsust ja tegi selle huvitavamaks. Tänu heledale päikesele sai teha pildi ilma kunstlike valgusallikateta. Teise pildi tasutaks valisin täiesti valge seina, kuna mustriga pluus ja müts on iseenesest juba piisavalt kirjud. Sellise taustavalikuga oli kindel, et pildil on tähelepanu keskmes ainult modell. Valgustuseks oli loomulik päikesevalgus. 5.12. Kasuta nii vertikaalset kui ka horisontaalset kaameraasendit Paljud fotograafid jäävad kindlaks ühele nendest. Vaata läbi oma pildid ja näed, kumb domineerib. Ainult sellepärast, et vertikaalset kaamerasendit on kasutatud
5 (Jaan Oruaas 2011) Illustration 1: Demingi ring 6.1.Toode Õpilasfirma Simple Bag toodab ostukotte. Ostukottide materjaliks on immutatud linane kangas. Kottide peale on prinditud populaarsed ütlused või pildid. Kotte valmistatakse kahes mõõdus: · lühikeste sangadega, käes kandmiseks. · pikemate sangadega, õlal kandmiseks 8 Tootmis protsess koosneb kolmest osast: 1) Materjali lõikamine õigesse mõõtu. 2) Õmblemine (ostetud teenus). 3) Printimine (ostetud teenus). 6.2.Visioon Luua iseseisev kasumit genereeriv firma. Visioon kirjeldab ettevõttja soovi, võimalikult realistlikult, milline peaks firma olema firma tulevikus. Vähimaks planeeritavaks ajaks on tavaliselt 5 aastat. Visioon ei sisalda numbreid peale aastaarvude.Visiooni eesmärgiks on ideaali kirjeldamine ning meeeskonna motivatsiooni tõstmine. (Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) 6.3.Missioon
vahetustega. Kuna alati peab olema keegi klientide jaoks olemas kui neil on mõni küsimus või mõni soov. Üldiselt seal kohapeal koolitatakse teenindajad välja kuid alati on hea kui on olemas oskused selle töö jaoks. 4 Töömehed teevad välitöid näiteks katkiste asjade parandamine, raskete esemete tõstmine ning muru hooldamine (trimmerdamine, niitmine, okste lõikamine ja põletamine). Nad aitavad ka teenindajatel laudu tassida ja saunu kütta, kui teenindajatel selleks aega ei ole. 1.3.Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid Töötingimused olid meil väga head kuna praktikantidele oli mõeldud eraldi tuba ööbimiseks ja süüa/juua saime tasuta. Kindlat kellaaega ei olnud kunagi millal ärkame ja millal magama saame kuna ürituste ajal pidi olema keegi valves. Ainuke asi mis oli pisut negatiivne oli see, et
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK-15 DSV Transport AS Praktika aruanne Margo Kalamägi Juhendajad: Inge Tiitus/ Mihkel Kase Veokorraldajad:Itaalia, Prantsusmaa Paide, 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................4 1.1 Ettevõtte struktuur.............................................................................................................5 1.2 Ettevõtte juhtimine............................................................................................................6 1.3. Tehnilise varustuse iseloomustus..........................................................
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused......................................................................................
Sissejuhatus Kudumine on nii loominguline kui ka terapeutiline ettevõtmine, viis rakendada sõrmed kasulikku töösse, lastes samal ajal mõtetel omi radu rännata. Kui oled omandanud selle korduvate liigutustega füüsilise tegevuse, on lihtne lasta mõistusel puhata, mõtsikleda ehk koguni mediteerida. Kudumine on imelihtne ja ideaalne lõõgastumisviis ja valminud ese on lihtsalt boonus, mis annab rauldustunde saavutatu üle, kui oled mõne kavandi lõpule viinud. Minu eesmärgiks oli praktiliselt valmis teha enda poolt kavandatud loomingulised kirikindad, saada selgeks erinevad tehnikad ning töövõtted, hinnata oma panust iga kinda kudumise etapil. Oma töö valisin eelkõige sellepärast, et meenutada iseendale lapsepõlves õpitut, samas lähtusin ka kinnaste praktilisusest ja soovist luua midagi niisugust, mis erineb masstoodangust ja mida saab sobitada stiilsesse tervikusse riietuses.
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Disain .............................................................................................................................4 2 Materjal ..........................................................................................................................5 3 Töö käik.....
Kindlasti tuleb arvestada konkutentide eelistega, milleks on ajaga väljakujunenud kindel klientuur, suurem tuntus võrreldes meie ettevõttega ning põhiliseks eeliseks peame oma konkurentidel eelnevat kogemust turul tegutsemisel. 2.3. Teenuste hinnad ja müügiprognoos Teenuste hinnad Teenus Hind (EEK) Naiste rõivad: Pikkade varrukatega pluus Alates 400 Lühikeste varrukatega pluus Alates 350 Korsett Alates 575 Vest Alates 400 Vest voodriga Alates 450
Naised mängisid maani ulatuvates seelikutes, peas oli kübar ja jalas sukad, mis takistasid liikumist. Wimbledoni turniiril hakati kandma valgeid rõivaid, mis on siiani selle turniiri sümbol. Joonis 2. Tenniserõivad 1900. Aastal Allikas: http://www.chronicallyvintage.com/2013/08/serving-up-some-vintage-tennishistory.html 7 1920 - 1930. aastatel oli iseloomulik põlvedeni ulatuv seelik, lühikesed püksid ning ilma varrukateta pluus. (Sweatband kodulehekülg) Suureks mõjutajaks oli 1940. ndatel 2. Maailmasõda, mis nõudsid korrektsust ja vorme, mistõttu hakkasid naised kandma kostüüme, sealhulgas ka pükskostüüme. 1950 - 1970. aastatel muutusid kleidid lühemaks, kaharamaks ning väga kirjuks. (Tennis Fashion: The..:2016) Joonis 3. Tenniserõivad 1958. Aastal Allikas: http://www.tenniscanada.com/the-evolution-of-womens-fashion-in-tennis/ 1980. - 1990. aastatel olid spordirõivaste kõrgaeg
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
Töö analüüsi käigu selgitamine juhtidele ja töötajatele Koostatakse ajaline plaan etappide kaupa. Määratakse konkreetsed täitjad ja isikud kelle poole probleemide tekkel pöörduda. Töö analüüsiks info kogumine vastavalt meetodile Küsimustikud jaotatakse laiali ja kogutakse täidetud küsimustikud kokku. Viiakse läbi intervjuud ja vaatlused. Töökirjelduste ja ametinõuete ettevalmistamine Saadud info korrastatakse ning kasutatakse konkreetse töö jaoks töökirjelduse kavandi tegemiseks. Saadetakse juhtidele ülevaatamiseks. Võimalus anda ka töötajale paranduse tegemisteks Töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine Kuna organisatsioon on arenev tuleks töö analüüsi perioodiliselt läbi vaadata ja korrata ning vajadusel modifitseerida. Selle eest vastutab tavaliselt keegi personaliosakonnast. Töökirjeldus ja ametinõuded Töökirjeldus sisaldab töö funktsioone, kohustusi ja vastutust, töötingimusi ning alluvusvahekordi
Mängu käik: Õpetaja võtab kohvrist mõne eseme välja ja laseb lapsel jutustada kõigest, mis ta sellest teab. Kasvataja aitab lapsel üksikasju meelde tuletada ja räägib uusi asju lisaks. NB! Sobib igasse valdkonda, kui esemeid muuta. KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG Eesmärgid: õppida tundma riietusesemeid ja värvusi, õppida õiges järjekorras riideid selga panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
