Kuidas inspireerid ja toetad õpilaste loovuse avaldumist oma suhtlemisega, käitumisega, tagasiside andmisega jne. Too kolm näidet. Esita kolm loovust arendavat harjutust. Võid: a) välja mõelda, b) esitada need, mida edukalt kasutad, c) otsida kirjandusest, internetist (siis lisa allikas). Harjutuste vormistust: vanuseaste; vahendid, harjutuse läbiviimise kirjeldus. Suhtlemine peab olema sõbralik ja julgustav, tagasiside kindlasti positiivne ja last toetav. Eriti kunstiõpetuses pole valesid vastuseid või lahendusi, eksimustest saabki omanäolisema ja enesekindlamana edasi minna. Mida vaheldusrikkamad on tunnid nii sisu kui materjalide poolest, seda loovam on õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, lei...
Loovus Loovus ehk kreatiivsus Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad või selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest Kujutlusvõime unistamine Uudishimu huvi maailma...
TARTU ÜLIKOOL Narva Kolledž Ettevõtluse osakond Rene Abramson LOOVUSE, ENESEKINDLUSE JA EESTVEDAMISE MÕJU PROJEKTIJUHI TEHNILISELE KOMPETENTSILE Referaat Narva 2012 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….3 1. Loomingulisus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile………………………………………..6 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused”……………………………7 1
Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama
kooli kui ka ühiskonna tasandil. Andekus on kingitus. Inglise keeles tähistabki neid kahte mõistet sama sõna (gift). Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis. Pedagoogikas kasutatakse andekuse määratlemiseks enim järgmist definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal(Urban & Cropley, 2002). Pange tähele just ,,potentsiaali", mis paneb meile kohustuse märkamiseks. Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate/treenerite kui ka kaaslaste hinnanguid ning muidugi vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades. Oluline murrang toimus seoses Howard Gardneri raamatu ,,Frames of Mind" ilmumisega 1983. aastal, kus ta sõnastas oma multiintelligentuse (edaspidi MI) teooria, mille kohaselt inimese
heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi inimesi, kes erinevad teistest millegi poolest. Teada on, et enamik väikelapsi on juba oma loomult loovad. Nende ausus, siirus ja rõõmsameelsus võiks olla eeskujuks nii mõnelegi elukibedust maitsta saanud täiskasvanule. Kuid on ka täiskasvanuid, kes on säilitanud või taasavastanud endas niinimetatud ,,lapseliku" loovuse. Nad on suutnud eirata ühiskonna poolt pealesurutavaid reegleid, norme ja tavasid nad on loovad inimesed. LAPSED JA LOOVUS Väikelastel on piisavalt uudishumu, julgust ja pealehakkamist, et kõike uudset omal nahal järele proovida. Neil puudub hirm eksida ja naerualuseks sattuda. Laps, kelle vanemad või kasvatajad on teadlikud kuidas lapse loovust arendada, saavutavad selle, et tõenäoliselt jääbki laps loovaks ning suudab edukalt muutuva maailmaga kohaneda
Teoreetikud ütlevad, et loomevõime on olemas igal inimesel. Igaüks võib olla loov mingil alal, mis on talle tähtis ja huvitav ning pakub pakub talle arengu- ja proovimisrõõmu. Loovus on võime näha toimuvas ja ümbritsevas uusi seoseid ja võimalusi, mõelda ja tegutseda eriliselt ja rahuldustpakkuvalt. Loovus avaldub meie võimes lahendada nii suuri kui väikeseid probleeme, leida vanadele probleemidele uusi lahendusi, olevikus midagi uut teha. Samas aga praktikud ütlevad, et loovuse juhtimine kulgeks meeskonnas sujuvalt, peab alati olema eestvedaja inimene, kellele on see huvitav ja põnev ning kes loeb seda tõeliseks väljakutseks. Olulisim on juhi tahe lasta muutustel ellu ärgata ning võimaldada meeskonnal oma loovust proovile panna. Loovalt juhtida on võimalik siis, kui omad piisavalt informatsiooni ja tagasisidet. Loov juht annab võimaluse õppida ja areneda, aga ka võimaluse eksida ja end parandada.
............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Selleks, et olla edukas, peab loov organisatsioon lisaks loovate inimeste palkamisele ja nende juhtimisele püüdma vabastada loovust ka olemasolevast tööjõust. Et see loovus säiliks ja ei tekiks tüütut rutiini, mis seda pärsiks, on vaja organisatsioonis tähelepanu
kreatiivne ehk loominguline mõtlemine, 4. liidrivõimed, 5. võimekus tegelda mingi kunstialaga, 6. psühhomotoorne võimekus (Veisson 2008). Loov mõtlemine aitab lapsel mõtestada iseennast, probleeme tunnetada ja neid lahendada. Looval mõtlemisel on neli komponenti: mõtlemise kiirus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise paindlikkus ja mõtlemise viimistletus. Lapsed, kes saavutavad neis parimaid tulemusi, omavad häid juhiomadusi (Vikat, Rukonen, Noormaa 2002). Laste loovuse uurijad nimetavad tõusu – ja langusperioode laste loovuse arengus 4 - 16 eluaastani: Esimene tõus on täheldatav 5 - 6 eluaastal, mil nad hakkavad vahet tegema kogetu subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel. 7 – aastaselt algab uuesti langus ja uus loovuse tõus on täheldatav 10 – 11 aastaselt. Teismelisele on iseloomulik segadus, madal enesetunnetus ja sõltuvus eakaaslastest, mis tingib loovuse uue languse 12 – 13 aastaselt. Uus
Kuidas toetaksin huvijuht- loovtegevuse õpetajana oma õpilaste loovuse avaldumist? Kui soovin toetada oma õpilasi, on esmatähtis minu jaoks, et ma ise oleksin motiveeritud olema laste jaoks alati olemas ja eeskujuna näitaksin neile iseenda loovat mõtlemist ning pühendunud hoiakut. Pean ise olema rikkaliku kujutlusvõimega, uudse lähenemisega lapse arengusse ning pean omama loomingulisi nn välgatusi. 1. Püüan lahti lasta iganenud ja vanast mittetöötavast süsteemist, et luua lastele uus ja värske, huvitav ning võimalusterohke keskkond
Adizes eristab nelja juhi põhitüüpi: produtseerijat, administraatorit, ettevõtjat, integreerijat. + tulemusele orienteeritud + suure loovuse ja algatusvõimega + hästi organiseeritud, täpne, hoolas + paindlik, muutustega kaasa minev + efektiivne jätab tihti töö lõpetamata + töökas distsiplineerimatu + kiireid otsuseid tegev aeglane
Ajad muutuvad- inimese loomus jääb samaks Inimese loomuse üle on arutletud juba sajandeid. Loomust saab jagada inimlikuks ja loomalikuks. Tähtsale kohale on enda novellides seadnud loovuse mees nimega Friedebert Tuglas, kes väljendab inimloomust sümbolite abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud. Erinevalt endaga kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu armastus, südametunnistus, kindlad eesmärgid ja vabadus. Hea näite võib tuua kahe novelli põhjal ,, Popi ja Huhuu ning ,, Inimese vari". Sisu poolest on need kaks väga erinevat novelli,
arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus, ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas- siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua. Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste mäng ja töö on tihedalt seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 4
Loovad inimesed – edukas riik Edukas riik. Mis see on ja kuidas see toimib? Edukaks riigiks võib nimetada riiki, mis on täiesti iseseisev ja stabiilse majandusega. Riiki, mis on salliv ning kus esimesel kohal pole mitte riik ega rahvus, vaid inimene. Kuid kuidas saab riik edukaks? Selleks on vaja inimesi ehk riigi juhte, kes on loovad. Kuid enne kõik peavad nad olema edukad, et oma loovuse abil muuta riiki edukaks. Milline on loov inimene? Loovaks ei saada üle öö. Enamasti loovad ideed tekivad inimesel just sel ajal, kui eksisteerib mingi probleem, mis vajab lahendust. Paljud inimesed on loovad, kuid miks siis ei ole meie kõigi probleemidel juba lahendust? Tõesti, väga paljudel inimestel on väärt ideid, mis võiksid aidata riiki. Kuid paljudel inimestel lihtsalt jääb puudu otsustusvõimest, rahalistest vahenditest ja julgusest
seda võib positiivseks pidada. Suures osas esseest on näha väga negatiivset kriitikat noorte laste ja nende vanemate vastu, kuid on jäetud leidmata võimalikud lahendused. On lihtsalt toodud näiteid, põhjendades ja kinnitades probleemi aktuaalsust ja tõsidust. Lisaks esimesele positiivsele küljele, et on lühidalt üritatud lahata probleemi tagamaid, meeldis mulle veel see, et autor tunneb hirmu noorte laste loome kadumise üle ning on sellele terve lõigu pühendanud, kuna loovuse ja talendi allasurumine/kadu on samuti olnud tõsine probleem viimastel aastatel. Enne kokkuvõtet esitab autor veel ühe küsimuse ning vastab sellele väga lihtsalt – vanemad on hukas oleva nooruse pärast süüdi. See on huvitav väide, kuid autor ei tõesta oma arvamust mitte mingil moel, kui hakkab järgmisena rääkima vanemate kohustusest palju tööl käia. Kas siis vanemad on süüdi selles, et neil on pikad tööpäevad? Töö annotatsiooni võib samuti küsimärgi alla panna
Avatud inimene näeb maailma omamoodi Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Avatud inimesed näevad maailma otseses mõttes teistmoodi, saades kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte
nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides. Õppetöö tehakse kolmeosalise tunnina, milles esmalt õpetaja tutvustab mingeid esemeid või nähtust, siis kontrollib lapse teadmisi. Juhul kui laps vastab valesti ei paranda õpetaja teda vaid asub tagasi esimese tsükli juurde. Kui laps vastab õigesti, annab ta juurde veelgi teadmisi kolmandas osas. Montessori rõhutab väga korra ja vaikuse tähtust
kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu kui ka tahteomaduste arendamisele (Muldma, 2008). 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).
olla ning osata rõõmu tunda ja seda teistele jagada. Lapse vaimset intelligentsust toetavad olulisemad tegevused: * Väärtused, mis on kooskõlas loodusseadustega: armastus, ausus, tolerantsus, hoolimine, tänulikkus * Teadmised loodushoiust: mida ma saan loodusest ja mida mina annan tagasi * Iseenda vajadustest, soovidest, unistustest teadlikuks saamine * Iseenda ideede väljendamine ja teostamine * Eesmärkide püstitamine ja nende poole püüdlemine * Oma loovuse vaba väljendamine (http://www.midrimaailm.ee/kasvatusfilosoofia/ ) Mis on vaimne kasvatus ? Nimeta olulisi lapse vaimset intelligentsust toetavaid tegevusi.(4)
10 John Dewey'i ideed (allikas: http://deweypedagoogika.blogspot.com/) 1. Inimese aktiivsus algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemusega. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. 3. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 4. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on kõikehõlmav ideaal, parimast parim. 5. Inimese kasvul ehk arengul pole lõppu. 6. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde-
frustratsiooni, rahuldamata soove ja kurbust. Isegi mõned kaasaegsed psüühoterapeudid näevad loovust kui ainult kaitsemehhanismi. Enamik negatiivseid seoseid on selle mõiste ümbert aga tänaseks kadunud. Arvatakse, et pigem on tegemist kasuliku kaitsemehhanismiga, mis kaitseb inimest oma enese ülevoolavate ja rabavate emotsioonide eest. Loovus on kui märk emotsionaalsest küpsusest. Raamatus ära märgitud loovuse definitsioon (Stanton-Jonesi, 1992 ja Smitskampi, 1995 järgi) on järgmine: "Loovus on võime leida uusi ja ootamatuid seoseid, uusi suhteid ja selle läbi ka uusi tähendusi." Selline mõiste sobib ka kunstiteraapiatesse, mis kasutabki palju protsessi käigus tekkinud uusi seoseid ja tähendusi kõikidest eluvaldkondadest. Jungi (1961) järgi on olemas kaht tüüpi loovust psühholoogilist ja visionäärset.
kasutamisviisi. Mängurõõm on oluline omadus, mis eristab kreatiivseid lapsi vähem kreatiivsetest. Mängurõõmu seostas Liebermann viie komponendiga: kehaline, sotsiaalne, kognitiivne spontaansus, rõõm (naermine, kõnelised sõprusavaldused) ja huumorimeel. Uurimuse tulemused näitasid, et mängurõõmu ja ideede voolavuse vahel valitses seos. Wallach ja Kogan uurimuse tulemused näitasid, et kreatiivsus on seotud intelligentsusega ja et rikas ning mitmekesine mängumiljöö soodustab loovuse ilmnemist. Hurt ja Bhavnan jaotasid lapsed uute mänguasjadega mängimise põhjal kolmeks: uurijateks, leidlikeks uurijateks ja mitteuurijateks. Selgus, et mõlemast soost leidlike uurijate loovus testide tulemused olid paremad kui uurijatel või mitteuurijatel. Ka näitasid tulemused, et üldiselt olid poisid loovus testide täitmisel paremad võrreldes tüdrukutega. Uurimus näitas, et tüdrukutest mitteuurijad olid enam pinges, tagasihoidlikud ja kinnised ning poisid - mitteuurijad samuti
vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta oma sõnadega, mida tähendab „Lapsest lähtuv kasvatus“ Nii nagu maailm on pidevas muutumises ja arengus on ka lapsed ajaga muutunud. ning sellega seoses ka õpikäsitlus. Lapsest lähtumine on lapse oma kogemustel,kultuuril ja tegevustel põhinev õppimis ja õpetamisprotsess. Laps on õppe- ja kasvatustegevustes aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest
Barokk 17.saj Itaalias ja Hispaanias, Iseloomulikud jooned: maalikunst, arhidektuur, kirjandus- süvenes järjest kujundi peensus ja ornamentaalsus. Tavaliselt iseloomustab baroki kunstiteost rõhutatult metafoorne või ka allegooriline väljaendusviis. Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De
„Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu”
,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu"
3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? ● Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. ● Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. ● Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne” (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? ● Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid ● Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele.
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit
mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju
Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent kohanemisprotsessis see võime hääbub. On teada, et paljud kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste sallimine; Kirjaniku oraalsus Kirjandus kui sublimatsioon
millal rahulolematu 2) Oskab end viia positiivsesse seisundisse, juhtida end välja stressist 3) Märkab ja mõistab meeskonnaliikmetega toimuvat 4) Valib eelneva põhjal sobiva tegutsemise või suhtlemisstiili KUIDAS JUHI TUNDED MÕJUTAVAD MEESKONDA? Juhi emotsionaalsed seisundid mõjutavad tugevalt meeskonda. Juhi positiivsed emotsionaalsed seisundid juht naeratab, on rõõmus optimistlik, huumorimeelne viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse avanemisele. Juhi negatiivsed emotsionaalsed seisundid sünge nägu, ärritub pisiasjade peale, tõstab häält viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse kahanemisele. Juht, kes suudab oma tundeid juhtida, suurendab sellega oma positiivse mõju ulatust ja töö tulemuslikkust. Näited emotsioonide mõjust: Kui juht on väga tõsine ja kontrollib ennast rangelt, siis meeskond jäljendab teda ning tundetusest saab sõnatu norm. Nii surutakse paljudes
Pareto 80:20 printsiip kui kõik asjad reastada väärtuse järjekorras, siis 80% väärtustest langeb esimesele 20% asjadest ja ülejäänud 20% väärtustest ülejäänud 80% asjadest. 3 K reegel kavatse, korrasta, korda Loovuse põhikomponendid 1) probleemitundlikus 2)mõtlemise voolavus 3)mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus 4)originaalsus 5)ideede elluviimis ja esitamis võime Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda
Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid, luues erinevate välimustega ja kujunditega kirju, kuid seda kõike tänapäeva digitehnoloogia abil. Samuti õpetatakse tänapäeval ka õpilasi, kasutama üha rohkem digitaalset kirjaoskust. Digitaalse kirjaoskuse ning tavalise kirjaoskuse vahe on see et digitaalne kirjaoskus võimaldab kirjutada ning kirjeldada asju digitaalses maailmas läbi tehnoloogia - videode,
e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda väljendamisel täiskasvanute, eakaaslaste ning muude ettekujutatud kaaslastega annab eelduse luua maailma paremaid kodanikke. Samuti parandades inimsuhtluse kvaliteeti, garanteerib see igale individuaalsele lapsele suure rikkuse võimaluste, potensiaali, tugevuse ja loovuse näol. (http://www.reggiokids.com/the_reggio_approach.html 08.10.2013) Reggio Emilia õppeprotsess baseerub neljal üldpõhimõttel. Andes lastele küll otsustusvõime, peab siiski olema teatav kontroll õppeprotsessi üle. Sellega ei tohi piirata laste võimalusi enese väljendamiseks ning neil on õigus suhelda omaealistega ja avastada maailma. Samuti selle meetodi järgi kasvatades toimub õppetegevus läbi katsumise/kompimise, liikumise, kuulamise, nägemise ja kuulmise
Plaan – konspekt I osa 1. Eesmärk: Muusikainstrumentide tutvustamine, loovuse arendamine 2. Teema: Muusika, meloodia 3. Kellele: 4 tüdrukut ja 2 poissi, 6aastased, raske vaegnägemine 4. Koht: väikses ruumis 5. Aeg: Hommikul kl 9-9.30 6. Vahendid: a) muusikapala, b) viiul, c) flööt, d)kõristi, e)klaver, f)ksülofon, g) laul, h)väike trumm 7. Kordamine 8. Kasutamine, praktiline tegevus. Muusikapala kuulamine näidisena ning pillide katsumine, lapsed peavad ise proovima ja kuulama mis heli antud pill teeb. II osa 1. Tervitus, kontroll – 2 min 2. Uus teema:
Nagu inimestelgi, toob see kaasa endaga enesehinnangu languse ja viiakse mõtted sellele, et ei suudetagi hakkama saada asjadega ümberringi. Loova linna puhul võib mõtestada sama, kui inimesed on liigselt mõjutatud sellest negatiivsest, mis neil minevikus oli. Teades piisavalt palju põhjuseid loova linna olemasoluks, võime kokkuvõtlikult koondada ühised tunnused: 1) Kohalikud traditsioonid, normid ja nende ajalugu ja säilivus 2) Visuaalne ettekujutus ja toetus loovuse arendamiseks antud linnas 3) Vabaaja tegevuste võimaluste süsteem ja selle alal töötavate inimeste innovaatilisuse võime ja süsteemis endas areneda 4) Hariduse ja arenevate tegevsektorite raamistik 5) Sotsiaalvõrgustikud töötajate kontaktide, uuenduste ja ühiskonnale kättesaadavate loomeülesannete jaoks. [Scott J, A., 2010, lk 125-126] Loova linna kokkuvõtlikuks iseloomustamiseks sobib ringskeem (skeem 1.). Skeemis on
mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine – et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava: eesmärkide ja põhimõtete kaasajastamine; õppe- ja kasvatustegevuse korralduse paindlikuks muutmine; lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjelduste täpsustamine; eesti keele kui teise keele õppekorralduse ning eeldatavate tulemuste lisamine; õppekava rakendumist toetavate juhendmaterjalide koostamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava
võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate alguses pole eriti seost tollaste modernistlike moevooludega. Tema esimene mõjukas luulekogu ,,Tundide raamat" (1905) keskendus Jumalamaailma luuletaja vahekordade eritlusele, luuletused arenevad seal kahekõnes Jumala e. absoluudiga. Luuletaja tunneb siin end maailmana ja maailma loovuse printsiibina, jõudes koguni tõdemuseni, et Jumal ise on maailma looming, ilma maailma ja luuletajata kaotaks Jumal mõtte. Taoline mõtterõhuline luule oli omas ajastus erandlik. Filosoofiline kallak jätkus ja süvenes veelgi läbi Rilke järgnevate kogude: ,,Pildiraamat" (1902, 1906) ja ,,Uued luuletused" (1907, 1908). Neis koondas Rilke oma tähelepanu tihti mingile kindlale objektile, mille kui mikrokosmosega liikuvaid seoseid makrokosmosega (elukõiksusega) ta püüdis tabada.
· Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine · Kujutlustest vabanemine · Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine · Emotsionaalse seisundi muutmine · Taju muutmine või suunamine EELISED
intellektuaaset ja suhtlemisvõimet. Ollakse üksmeelsel seisukohal, et mängimisel on arendav mõju ainult siis, kui last ergutatakse ning varustatakse mänguasjadega. Mängimiseks on vaja mängukaaslasi, õiget keskkonda ning piisavalt aega. Mänge on palju erinevaid ning mängimisviis muutub aja jooksul. Erinevad mängud ilmuvad ellu lapse meelte ning kehaliigutuste aredamiseks. Hiljem sõltub nende kasutamisest palju- lapse suutlikus suhtlemisel, teistega koos tegutsemisel ning loovuse ja ettekujutlusvõime arendamisel. Mänguasjad on mängimise tööriistad. Tänu neile õpib laps ära värvid, kujundid ja koostise. Fantaasiamängud arendavad mõtlemist, kuid liigne unistamine ja fantaseerimine võivad tekitada lapsele psühholoogilisi haigusi ning. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294-295) 4 Töötamine lapseeas Mängul ja töötamisel hakatakse vahet tegema koolis. Algkoolis pole mänguja töö
17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe"
lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid metafoor kujund laieneb. Mahlakas rahvalik kõnekeel, humoorikad varjundid, alliteratsioon
edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. • Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne”. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? • Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid. • Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. • Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon.
uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine. Samuti mõeldakse, et poisiks refleksiooni, kahtlemise, kriitilisusega, või tüdrukuks olek tingib teatud käitumismalli siis saab inimene olla vabam ja poisil polegi põhjust olla õnnelikum. mõistev ja tüdrukul agressiivne. Tegelikult Vaba tahe ja ettemääratus avaldub temperament alati väga
1. Peeglitest eneseteadvuse määramiseks. 2. Miks loovus hea on? - Aitab paremini toime tulla, eriti uute probleemide lahendamisega. Aitab iseendaga rahul olla, kõige väiksemgi loominguline saavutus tõstab enesehinnangut. 3. Loovuse põhikomponendid- Probleemitundlikus, võime tajuda probleeme. Mõtlemise voolavus. Mõtlemise ja käitumise paindlikkus. Originaalsus. Ideede esitamise ja elluviimise võime. 4. Flegmaatik süveneb, ei kiirusta, sangviinik optimistlik, ei süvene, meeldib kõigile, naerab palju, koleerik näitab välja, elab välja, emotsioonid on näha, melanhoolik - tundeline 5. Mis on psühholoogia teadus, mis uurib inimese (loomade) hinge ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. 6
söömisel; 6.lapse tervisliku seisundi jälgimine, tervise edendamine, haige lapse eest hoolitsemine; 7.suhtlemine perekonnaga, lapse sotsiaalsete kontaktide arendamine, koostöö vanematega . 8. Esmaabi andmine Mis on lapsest lähtumine? Lähtub oma töös lapse õigsusest, heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutseetikast. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Lapsest lähtumine, lapse individuaalsuse ja arengu tagamine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, tegutsemine, inimlike ja demokraatlike põhimõtete jälgimine, arengukeskkonna kujundamine, turvatunde ja eduelamuse tagamine, üldõpetusliku tööviisi rakendamine, koostöö kodu ja hoiukoka vahel, kultuuride väärtustamine, suhtlemise ja kooselamise oskuste omandamine Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? Vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades, vanema juhistest.
Laps tähistab sõna abil mängutoiminguid, täiendab puuduvaid esemeid ja kujutletavat olukorda. Vanemas koolieelses eas mängitaksegi mitmeid mänge ainult kõne abil. On leitud, et mängudes kasutavad lapse rohkem kõnet kui muudes tegevustes. Rollimängud on lapse kõnearenduse seisukohalt head. Järk-järgult muutuvad mängulise toimingud lühemaks ja üldistatumaks ja lõpuks mängitaksegi vaid vaimses plaanis. Seega, mäng soodustab mõtlemise üldist arengut. Loovuse arengu sisukohalt on mäng erakordse tähtsusega, kuna lapsed mängivad paljude erinevate mänguasjade ja esemetega. Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma
Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale. Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas peatükk käsitleb kunstiteraapia kasutust töös erivajadustega lastega. 1. Mis on kunstiteraapia Kunstiteraapia tähendab teraapiat joonistamise, maalimise, skulptuuri ja teiste visuaalkunsti vahendite abil. See on eriline viis kasutada loovuse jõudu ravimiseks, suhtlemiseks, enese väljenduseks ja arenguks. Kunstiteraapias väljendame oma tundeid ja mõtteid kas teadlikult või alateadlikult. Meie loodud pilt või skulptuur on meie mõtete, tunnete, kogemuste või unistuste peegel. Terapeut aitab mõtestada ja leida just meie jaoks loodu tähenduse. (Sein, M; 2008) Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kliendil on lihtsaid kunstimaterjale kasutades võimalik uurida oma sisemaailma nii sõnalisel kui mittesõnalisel moel.
võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole. Kogukonna vaimne heaolu on tasakaalus kui: * kultuuri ja kunstiga seotud sündmused ja üritused hoiavad ülal kogukonna kultuurilist elujõudu * loovust ja kunsti nähakse universaalse tervikuga üksolemise ja vastastikuse mõju väljendusena. Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas * vaba aega väärtustatakse * vaimsuse väljendumist austatakse ja innustatakse mitmel viisil. pakutakse võimalusi vaimseks arenguks. Rõõmu ja kokkukuuluvuse tunded võimenduvad rituaalide ja tähtpäevade tähistamises * kogukonna iseloom ja tunnusjooned loovad ühtsust. Nendeks võivad olla ühine visioon ja lepingud või ka ühised kultuurilised arusaamad, väärtused või tegevusviisid, mis määratlevad ja väljendavad kogukonna ainulaadsust.
annaabi.ee 
