Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loote areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lootemuna, raseduslundid, algmed, platsenta, looteperiood, alged, olend, veresooned, kopsudritab, luud, jääma, looted, munajuha, sisemisest, kattev, kohevas, limaskestas, rakukihid, juhtima, magu, organid, looteks, nikotiin, alkohol, narkootikumid, veresoont, lootekestad, kaitsevad, mehhaaniliste, kuivamise, tajub, helisid, ilmuvad, karvad, kattubLoote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab
· Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid: Hingetoru:
alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia,
Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid 4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode,
......................................... 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas.
(Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka
inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin. 4 1. RASEDUSKUU Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega
REFERAAT Loote areng. Keijo Treima Kuusalu KK 2012 Viljastumine ja lootemuna areng Viljastumine. Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna. See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks
Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5
Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5
Kui on moodustunud paar XX, siis tuleb tüdruk, kui aga XY, siis on poiss. Y kromosoome on ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Kolmas rasedusnädal Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Lapsuke on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljas rasedusnädal Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar
Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustamisega seemnes (taimedel). Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 34 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 56. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Viljastunud munaraku embrüonaalperioodi arenguline kulgemine: 18.28
limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Hakkab moodustuma loote veresooned, magu ning närvisüsteem, mis see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 21. elupäeval hakkab tööle süda. Nüüdsest on võimalik näha esimesi soo omandamise märke. Viljastunud munarakk kannab endas 46 kromosoomi, millest 23 on ema ja 23 isa omad. Ema kannab alati X kromosoome ja isa võib kanda nii X kui ka Y kromosoomi. Lapse sugu sõltub sellest, kumba kromosoomi kandis munaraku viljastanud spematosoid. Kui see on X kromosoom, siis XX
Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad
Spermatogenees kestab meestel kõrge eani, erinevates arenguastemetes on seemnerakke umbes 200- 300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml. Sain teada, millised arengumuutused toimuvad lootega lunaarkuude lõikes, mis on ka minu jaoks kõige keerulisem osa embrüoloogia loengust. *I lunaarkuu 18.-28. päeval hakkab arenema närvisüsteem, mis hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. rasedusnädalal hakkab arenema veresooned ja magu. 21.-22 päeval hakkab tööle algeline süda. Sellel rasedusnädalal on loode 2,5 mm pikk ja kaalub alla 1g. Alguse on saanud enamiku elundkondade väljakujunemine. 4.nädala lõpus tekivad luud, lihased ning sidekoe alged. Loode on 4mm pikk, kaalub umbes 0,1-0,2g. *II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad.
närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal: Idulase pikku on 3 mm ja ta ei sarnane veel inimesega 5 raseduse nädal: hakkab loote süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. 6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140150 korda minutis.Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja
Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht
5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält. Südamelöögid tugevamad. 5)6. kuul loote nahk voldiline(kasvab sel ajal teistest organitest kiiremini). Hästi eristatavad on silmad ja kulmud. 6)7. kuul hakkab moodustuma rasvkude, loode muutub ümaramaks. 7)8
· 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal Loode hakkab arenema, kui ema kehas viljastatab seemnerakk munaraku. Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk.
ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid. Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab. Pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge.5 4. LOOTE ARENG Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka 5 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6 5 limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära
löökide, kuivamise ja temp.muutuste eest. Idulast ümbritsevad väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed e hatud, mis tungivad sügavale emaka limaskesta, nende abil saab ta kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskestast. Idulane esimesel elukuul: 1)esimestel nädalatel areneb idulane väga kiiresti: jätkub rakkude jagunemine, liikumine, ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged. 2)selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed, jalad. 3)silmad on veel laugudeta. Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode 1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid 2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega
Umbes 18 päeva pärast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote närvisüsteem on üks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks. Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda. Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote. lk 5 Rasedus nädalate kaupa KOLMAS NÄDAL
Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid, toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik. Loote ja ema vaheline side Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained
Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus
Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale. Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas. Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi. Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas.
Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises
kaudu. Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik. Rasedustestid näitavad inimese koorioni gonadotroopse hormooni olemasolu. Platsentavereringe Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline rasedus). Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes
Kõht on nüüd tõeliselt ümmargune. Suurenenud emakas surub suurtele veresoontele, seetõttu on raske kaua seista. Selili lamades võib tunda peapööritust ja halba enesetunnet. Aeg-ajalt võib tunda läbi kõhuseina, kuidas loode end sirutab. Asetades käe kõhule, võib tunda loote jalga või teisi kehaosasid. Tema süda lööb 120-150 lööki minutis(1). 9. kuu: Vahepeal on laps kasvanud 50-52 cm pikkuseks ning kallub 3-4 kilo. Raseduse 260. päeva paiku lõpetab tegevuse platsenta., mille ülesandeks oli beebi varustamine kõige vajalikuga. Sünnitus on lähedal. Loote pea pressib pehmenenud emakakaela vastu, võib esineda voolust ja menstruatsioonivalude taolisi tundeid. Laps on valmis sündima(1). 7 3.SÜNNI SUUR HETK Sünnitusel on 4 etappi: avanemis- ja väljumisfaas, järelsünitusvalud ja järelvalud. Avanemisfaasis toimub emakasuudme avanemine, see on seotud valudega
- 5. rasedusnädal hakkab loode tundma valu. Loote ümber on lootevesi, seda on vaja, et ta hiljem hakkaks imema rinnapiima-sest see on sama maitse ja lõhnaga. - 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. - 12. rasedusnädal - organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Peaksid olema välja kujunenud põhilised organsüsteemid/struktuur paigas. Organogenees e. elundite süsteemide areng lõppenud. - 16 rasedusnädal - loote liigutused muutuvad keerukamaks, õpib haarama, imema, grimasse tegema - 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime, - 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele
Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik. Rasedustestid näitavad inimese koorioni gonadotroopne hormooni olemasolu. Platsentavereringe Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline rasedus). Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja
Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab jagunema ning rakud hakkavad kiiresti diferentseeruma. Umbes nädala pärast kinnitub ta emakaseinale ning protsess lõpeba kahe nädala pärast, kus rakukogumikku nimetatakse embrüoks. Embrüonaalperiood- Perioodi lõpuks on embrüol juba põhiline inimkeha ehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega. Ta kinnitub nabaväädiga platsenta külge, milles saavad kokku ema ja lapse verevarustus. Periood lõpeb kaheksandal nädalal, kui embrüo on turvaliselt ümbritsetud lootekotiga, mis hoiab kindlat temperatuuri. Looteperiood- arenema hakkavad väikesed detailid- sõrmeküüned, silmalaud, kulmud... Samuti tugevneb luustik. Kolmandal kuul hakkab loode liigutama ning kuuldavaks saavad südamelöögid. Kuuenda kuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, seedima... Edaspidi loode kasvab ja kaal suureneb
murde ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Naise suguelundid I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. · Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud · b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e
Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega. Kusekott- lootekest, mille ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus. Sellest kujuneb loodet ja platsentat ühendav nabaväät. Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus asub arenev loode. Vedelik kaitseb loodet mehhaniliste mõjutuste eest ning hoiab loodet kuivamast. Laps sünnib Sünnituse perioodid 1. Avanemisperiood- avaneb emakakael emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel 10- sentimeetriliseks 2
annaabi.ee 
