Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loomad savannis: Sebrad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sebrad, jaanika, jänes, savannide, keenia, etioopia, karvad, sebral, unikaalsed, triibud, sotsiaalsus, kari, ulatuda, kehakeeleemasloomadest, alla 2 aasta vanustest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Lõvid puhkavad umbes 20 tundi ööpäevas, ülejäänud 4 tundi kulub jahipidamiseks. Jahti peavad nad peamiselt öösel. Emasloomad lähevad luurele mitmekesi. Nad piiravad saaklooma osavalt ümber ning suunavad ta siis ühe peidus oleva kaaslase poole. Võimsa hüppega maandub viimane ohvri turjal, sellel haaratakse ka koonust ja ta tapetakse. Isased jahist osa ei võta. Lõvide lemmikroaks on gnuud, antiloobid, sebrad, gasellid ja tüügassead. Võimaluse korral varastavad nad toitu ka hüäänidelt ja geparditelt. 3.3 JAANALIND Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad sulgedeta jalad, mis teevad temast hea jooksja. Pika ja sulgedeta kaela otsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid juba kaugelt, et õigel ajal põgeneda. Tänu nende kaugelenägemisvõimele viibivad sebrad ja antiloobid sageli
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Kogu Austraalia ulatuses Kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult
Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid
püüab nt. Veepiiskade langemist, pritsimist ning siis nende kujusid või hoopis kuidas klaas puruneb. Minu jaoks on see teas äärmiselt põnev, ma näen kuidas klaas puruneb, kui palju tegelikult klaasikilde ja tolmu õhus liigub aga meie näeme mingi asj purunemisel vaid 1/1000 osa sellest kõigest. 15.Sebra triibulise kostüümi eesmärgiks on maastikuga ühte sulada ja vaenlasele märkamatuks jääda. Sebrade vaenlaseks on lõvid, kes on peaaegu värvipimedad. Sebra lainelised triibud sulanduvad savannis kasvavate rohukõrtega. Kui sebra seisab paigal, siis lõvid ei pane neid tähelegi kuna triibud sulanduvad ümbritseva keskkonnaga. Ei ole isegi oluline mis värvi need triibud on. Tavaliselt liiguvad sebrad väga tihedas karjas, kus hoiavad hästi üksteise lähedusse. Selliselt sulanduvad kõrvuti asetsevad loomad kokku üheks hiigelmustriks. Lõvid ei suuda sellises pidevalt muutuvas triibumaailmas valida välja üksikut
kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Pinnamood: Must Aafrika on peamiselt tasapinnaline piirkond, ainult selle lõuna- ja idapoolses osas on mäestikud. Lõunas Kapi- ja Draakoni mäed, mis asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil, nende keskmine kõrgus on 2000 kuni 3000 meetrit merepinnast, kõrgeim tipp on Thabana-Ntleinjana mägi (3482 metrit). Kirdes paikneb Etioopia mägismaa, mis kannab sama nime, mis riikki, kus ta asetseb. Keskmine kõrgus merepinnast on seal samuti 2000 kuni 3000 meetrit ja kõrgeim mägi - Ras Dashen on 4623 meetrit kõrge. Idas on vulkaanide ahelik, mis kulgeb piki riftivööndi (sügavate maakoore murrangute süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult
Emalõvid on praidi peamised jahipidajad. Nad kütivad koos, et rühmale liha hankida. Emalõvid peavad jahti praidi jaoks, isalõvid aga kütivad endale. Praidis võib elada kuni kolm põlvkonda emaseid. See võib koosneda 30 lõvist. Kutsikaid imetatakse enne võõrutamist kuus kuud. Nemad on alati viimased, kes tapetud loomade juures süüa saavad. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Kurameerimine, paariheitmine ja kutsikad Armatsemisajal võistlevad ühe emase pärast mitu isast. Emane laseb endaga kurameerida
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas
kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei
Jakob Westholm Gümnaasium Elevandid Referaat Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. Elevandist ül
Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma Kui kass on nö heas tujus, siis ta lööb nurru ja hõõrub ennast vastu inimese jalasäärt. Kui kass on tige, siis ta teeb väga koledat häält ja ajab ennast turri. Kui kass näeb vaenlast, lähevad tal karvad turri. See on sellepärast, et ta tahab paista suuremana kui muidu. Siis hakkab vaenlane kartma. Siis kui kassil sünnivad pojad, on nad umbes 10 päeva pimedad. Kassimamma imetab neid ja lakub keelega, et nad hästi-hästi puhtad oleksid. Muidu võivad nad haigestuda. Ajal mil väikesed kassipojad juba näevad, hakkavad nad mängima, nagu väike lapski tahab mängida. Noored kassid on muidugi ka väledamad. Kass on väga koduarmastaja loom
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juuresti
või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks. Sõrmrohi kasvab kõikjal, kus piisavalt soe. KULTURTAIMEDENA kasvatatakse maisi, riisi, hirssi, bataati (magus kartul) maniokki, nisu. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. KLIIMA Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane. · Suvi siis on savannis palav ja vihmane
Equador, Guyana, Panama, Peruu, Suriname ja Venetsueela. Liik on kantud Punasesse raamatusse kui ohualtid. Mägikass (Oreailurus jacobita ) Andide mägikassi kirjeldati esmakordselt 1865. aastal, kuid kuni 1980. aastani polnud eluslooma looduses nähtud. Nende levikuala hõlmab Argentiinat, Boliiviat, Tsiilit ja Peruud. Andides elavatel mägikassidel on kahvatu hall karv, mida katavad rooste värvi laigud ja triibud. Ta on pikakarvaline ja paksu karvakattega. Esijäsemeid ja rinda katavad hallid vöödid. Tema kõhualune on hele ja tumedate tähindega. Mägikassi saba on pikk ja kohev ning seda katavad 6-9 tumedat ringi. Mõnigatel juhtudel võib sabaots olla valge värvusega. valget värvi leidub ka suu ja silmade ümber. Mõlema silma juurest jookseb alla tume triip. Noored isendid on kaetud rohkemate laikudega ning nende sabade ümber olevad tumedad ringid on kitsamad. Vanematel 4
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aa
Gümnaasium 9.B KLASS MISSUGUSED ON KAELKIRJAKU ELUVIISID? referaat Juhendaja õpetaja: 2008 SISUKORD SISSEJUAHTUS..................................................................................................................................3 1 KAELKIRJAKLASED........................................................................................................................4 KAELKIRJAKU ELUPAIK.................................................................................................................4 KAELKIRJAKU
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ETIOOPIA Referaat Anni Veskimäe XIc klass Tallinn 2010 Riik Etioopia on riik Aafrika idaosas üks vanimaid riike Aafrikas. Varasem Etioopia nimi oli Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika, praegu on ametlikuks nimeks Etioopia Demokraatlik Liitvabariik. Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis
Õppematerjal 8. klassile "Valik kõrbeloomi" Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on tuiskliivas) või kaevuvad ohu korra
Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. ·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. ·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood
Looduse referaat Metssiga Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete
Silmad asuvad tal kõrgel peas, see on abiks, et ta ujudes näeks hästi. Keha sarnaneb tal sea omaga, mis on massiivne ja ümar ning seetõttu jätab ta kohmaka mulje. Jäsemed on kapibaaral lühikeseks ning võimsad, mis on väga hästi kohastunud ujumiseks. Esimestel jalalabadel on 4 ja tagumisel jalalabadel 3 sõra sarnast varvast ning nende vahel on ujunahk. Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 130cm pikk, 50 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 66kg. [] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg ) Levik ja kaitse
Šimpansidel on erinevalt orangutanist on sooline dimorfism vähe väljendunud - näiteks moodustab emase mass 90 % isase omast. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suurvarvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Näonahk, käeseljad ja pöidade pealispind on kortsulised. Karv on must, mõlemal sugupoolel kasvavad lõual valged karvad. Keha kattev nahk on hele, kuid näonaha toon alamliigiti erinev. Keskmine kehatemperatuur on 37,2*C. Eluolud, harjumused Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel, veetes maapinnal umbes 30% päevasest ajast. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ
Kõrbeline on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata. Üleminekud poolkõrbetele ja rohtlatele on järkjärgulised ning üks suur kõrbeala võib sisalsada mitut väiksemat kõrbe. Maakera suurimaks kõrbeks on Sahara, mille pindala on üle 8 miljoni ruutkilomeetri, mis on ühtlasi võrreldab terve Austraalia mandriga ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.Liiv kuumeneb Saharas isegi kuni 90 kraadini. 5 Loodusolud Kliima Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. On veel ka külmakõrbed, kuid need on jää- ja külmakõrbetes. Kliimat iseloomustab aga
Tallinna Tehnikagümnaasium HUNT Referaat Koostas: Joosep Heinla 4.a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 cm. Hundil on terav haistmine ja kuu
..300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja okasmetsa vöö
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus loomad peamiselt elavad..........................
HUNT Sisukord: Süstemaatiline kuuluvus.............................................................................3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis........................................................................................8
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimelii
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. Nende joonte järgi teadsin
Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. · Põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. · Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Inimesed okasmetsas · Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. · Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele.
annaabi.ee 
