Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika
püstitada küsimus: kas see on möödapääsmatult vajalik või vähemalt otstarbekas. Kõnesoleval juhtumil vana (otsustus) pole sedavõrd "amortiseerunud", et see nõuaks asendamist uuega (arutlus). Struktuurist. Otsustus on mõte, milles subjekt on jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Antud definitsioonis Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 sisalduvad otsustuse struktuuri põhilised koostisosad e. elemendid subjekt ja predikaat. Subjektiks nimetatakse mõtte elementi, mida iseloomustab /või ei iseloomust/ teatud predikaat. Sõnal "subjekt" on mitmeid erinevaid tähendusi. Keeleteaduses on subjekt (ld.k. - subjectum) lauses aluseks, predikaat (ld.k. - predicatum) - seevastu öeldiseks. Loogikas neid sõnu ei tõlgita
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;
Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell, ``Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse''. Kui loogika oleks olemas isegi juhul, kui maailma ei oleks, siis kuidas saab loogika olemas olla olukorras,
· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;
.............................................................................................................. 16 2.5 Positiivne mõtlemine ..................................................................................................19 2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida.......................................................23 2.5 Mõtlemine kui protsess................................................................................................... 25 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE...................................................................................27 3.1 Mis on loogika................................................................................................................ 27 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne.............................................................................29 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees ...................................................................................... 31
Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega.
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised otsustused on see, et predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Teatud mõistetesse on kätketud teatud tunnused, mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise,
Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr.
kasutatakse majanduslike jõudude ja sümboolsete autoriteetide vahelistes taktikalistes mängudes. Lotmani "Inimesed ja märgid" 1969 Semiootika teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult, vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria, küberneetika ja loogika ristumiskoht Ferdinand de Saussure 1857-1913 Cours de linguistique générale 1916 Semioloogia -- teadus märkidest (märgiteooria). "Teadus, mis uurib märke ühiskonnas: see kuuluks osaliselt sotsiaalpsühholoogia ja seeläbi ka üldise psühholoogia alla; mina nimetan selle teaduse semioloogiaks." Üldprintsiip -- märgi pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas. Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
poolt antava tagasiside kaudu silmapilkselt. Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud. Aristoteles arvas umbes 330 a eKr, et unes elatakse uuesti läbi seda, mida on varem kogetud ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem
lahutamatult õiguse filosoofia esemesse. Õiguse filosoofia struktuur võttes aluseks olulisemad tunnetusprobleemid. Sellele küsimusele on vastatud juba eespool. Tuleb tuletada õigus-filosoofia probleemidest. Õigustunnetuse arengu tähtsamad punktid Kontinentaal-Euroopa õigusfilosoofias Filosoofia on pärit Kreekast. Platon eritas eetikat (õpetus õigest käitumisest), loogikat (õpetust mõtlemise seaduspärasustest) ja esteetikat (õpetus tajumisest). Tema õpilane Aristoteles nägi filosoofias midagi enamat kui õpetaja ning eristas metafüüsikat (õpetus loomuliku teadmise taga seisvatest üldistest tegelikkuse seadustest), natuurfilosoofiat (selle alusel on tekkinud loodusteadused), retoorikat (õpetus argumenteerimisest), riigifilosoofiat. Uue aja filosoofilises mõistmises (kuni Kantini) kujutab filosoofia endas metafüüsikat või ontoloogiat (õpetus olemisest), loogikat, eetikat, esteetikat, tunnetusteooriat. Üksikteaduste eraldumine
Laias laastus võib psühholoogia jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on nii metoodiliselt kui sisuliselt teisele aluseks ja lähtekohaks. Psühholoogial on täita eelkõige abistav, otsinguid suunav,konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Mõnedel aladel, nagu kasvatustöö ja ravi, on psühholoogial siiski otsesemalt nähtavad ülesanded."Kolm vaala" millele psühholoogia eelkõige, on filosoofia , (neuro)füsioloogia ja matemaatika. Psühholoogia harud A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC); 2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise
Laias laastus võib psühholoogia jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on nii metoodiliselt kui sisuliselt teisele aluseks ja lähtekohaks. Psühholoogial on täita eelkõige abistav, otsinguid suunav,konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Mõnedel aladel, nagu kasvatustöö ja ravi, on psühholoogial siiski otsesemalt nähtavad ülesanded.“Kolm vaala“ millele psühholoogia eelkõige, on filosoofia , (neuro)füsioloogia ja matemaatika. Psühholoogia harud A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC); 2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise
kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati nende meetodite ebatäielikkust, ennekõike vaadeldavate efektide tundmatute põhjustajate suhtes;
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
rahuldada võiksid) Konfliktide lahendamise meetodid: - lepitamine - vahendamine (kolmandate isikute kaasamine konfliktsituatsiooni lahendamisse) - läbirääkimised (kõige levinum, tavalisteks meetoditeks on koostöö ja kompromiss) - kohtuprotsess Eksperiment kui meetod Eksperimenteerimine ehk eksperimentaalanalüüs. Eksperimendi eesmärgiks on põhjuslike seoste otsimine uuritavate nähtuste ja sündmuste vahel. Eksperiment viiakse läbi eksperimentaal loogika põhimõtete järgi. Need põhimõtted on välja töötatud juba 19.sajandi keskel inglise filosoofi Mill'i poolt. Eksperimentaalse analüüsi loogika seisneb selles, et kui ühes reas on sündmused A,B,C,D, mis kutsuvad esile nähtuse P ja meil on võrdluseks olemas üks teine sündmuste jada K,L,C,M, mille tagajärjeks on nähtus P, siis võib Mill'i järgi oletada, et nähtuse P kutsub esile nähtus C. See viitab põhjusliku seose olemasolule mõningate nähtuste vahel.
kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist
likest eesmärkidest sõltumatu abstraktne süsteem, ja peetud selle vahendiks pidamist lausa vulgaarseks. See tundub küll olevat vastuolus levinud ütlusega, et keel on suhtlusvahend; samas viitavad ka nende- samade ütlejate keelealaste otsustuste põhjendamisel kasutatavad argumendid keele pidamisele siiski pigem eesmärgiks kui vahendiks: „sellist sõna ei ole eesti keeles olemas”, „nii ei saa eesti keeles öelda”, „see ei ole korrektne eesti keel” vms. Need ütlused eeldavad, et miski eesti keeleks nimetatav nähtus on esiteks objektiivselt olemas, teiseks ütlejale teada ja kolmandaks kritiseeritava väljendusviisi suhtes primaarne. 3.3 Keele ja kõne seos Keel kui süsteem on olemas enne meid ja selle kohta on võimalik omada teadmisi. Iga pädev emakeelekõneleja ju teab intuitiivselt, millised ütlused on grammatilised ja millised mitte, või millised sõnad on keeles olemas ja millised mitte
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb .....................22 Täisarvud .......................................................82 Mis on matemaatika? ....................................23 Ratsionaalarvud ......
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
