Vahemere maad) eriti Portugal ja Hispaania) rosmariin (Vahemere maad) maasikapuu (Vahemere maad) oliivipuu (Vahemere maad) Loomastik Vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Sardiinia saarel- muflon Põhja Ameerika- ida-vöötorav, kaelus-pekaari Austraalia- kvoll, känguru Aasia ja vahemere-äärsed mäed- pulstikkits muflon (Sardiinia saar) ida-vöötorav (Põhja- Ameerika) känguru (Austraalia) kaelus pekaari (kesk ja põhja Ameerika) Info leidsin: http://www.google.com/ 8.klassi geograafia õpik
haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud välja poollooduslikud maastikud.
kõrged mäestikud ja laiad kõrbed. Taimedel on lehed jäigad, kaetud vaha või vaigukihiga. Nad on kitsad või kaetud karrakestega. Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina. Tänapäeval on seal oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Loomadest esinevad seal känguru, pulstikkits, ida-ja vöötorav, mägilammas ehk muflon ja pekaari. Inimtegevus Vahemerelise kliima põhiline leviku ala on Vahemere ümbrus, mis on väga tiheda inimasustusega. Vahemere ümbrus on ka oluline turismi-ja puhkekoht. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastike nimetatakse erinevalt. Tähtsamad teraviljad on nisu, mais, kaer ja oder. Tsitruselistest on olulised apelsinid, mandariinid ja sidrunid. Seal kasvatatakse ka virsikuid, õlipuid ja teed saab sealt. Levinud on ka viinamarjaistandused.
VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp
Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa
melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes
punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad
annaabi.ee 
