Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressurs...
5.1 Riigi majandusressursid lk 138-140 Triin Rannak Riigi majandusressursid · Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. · Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes? Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL) · 3) Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms -> KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Ta...
MAJANDUSRESSURSID Regina Väina Mis on majandusressurss ja kuidas võivad ressursid jagada. Majanduse toimimiseks ja majandustegevuseks on vaja mitmesuguseid ressursse ehk vahendeid. Majandusressursid tootmistegurid on vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi...
Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele. Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini. Turbiin paneb liikuma generaatori. Generaatori liikumisel tekib elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu ning m...
Eesti maavarad. Loodusvarad on looduslikud ressursid mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Maavaraks on maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik , gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik. ...
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
3. TEEMA: Muutused maailmamajanduses (Rmt. lk 62-75) 27.11 Test + Aafrika riigid kaardil Allteemad: 1. Muutused majanduse struktuuris ja hõives. 2. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. 3. Rahvusvahelised firmad. 4. Autotööstus Põhimõisted: majanduse struktuur – majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest ühttüüpi majandusharudest. o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja toot...
Riigi majandusressursid Aleksander Kohlap 12C Ühiskonnas toimuvad protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mile abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääk...
Majanduse KT Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk ...
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
Itaalia 1. Kui suur osa rahvastikus elab linnades? 68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_l...
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Kordamisküsimused muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses 1.Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted 2.Millised ajaloolised, looduslikud ja majanduslikud tegurid on linnade arengut mõjutanud? Ajaloolised Looduslikud Majanduslikud Soodne asend tasased alad kaubanduse ja (jõeorud, jõeorud, järved, põllumajanduse mereteede mered areng lähedus) transport soodne ühiskondliku Kaubanduse reljeef oluline tööjaotuse võimalus, kliima süvenemine ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside ...
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga...
TURUNDUSPLAANI VORM AINES ETTEVÕTLUS JA TURUNDUS EESÕNA JA INSTRUKTSIOON Töö eesmärk on koostada turundusplaan. Selle eelduseks on esmalt välja mõelda äriidee (millises valdkonnas tegutseda, milliseid tooteid/teenuseid pakkuma hakata ja kus (millises piirkonnas) ja millise ettevõtlusvormina tegutsema hakata. Seejärel juba püüda oma ideid arendada turundusplaani raames, täites kõik selle turundusplaani osad. Igasse blokki (alapunkti) on jäetud piisavalt ruumi, vajadusel saab sinna sisse lisada tabeleid/ jooniseid või muid illustratsioone. Kui formulari alapunkt sisaldab tabelit, on selle täimine kohustuslik. 1. TURUNDUSPLAANI SISU LÜHIKIRJELDUS. Käesolevalt kirjeldage oma ettevõtmisest lähtuvat planeeritavat tegevust, tuues välja vähemalt tegevusvaldkonna lühikirjelduse; millises piirkonnas tegutsete; millistele turgudele ja kliendigruppidele oma tooteid/ teenuse...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, impordit...
Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, So...
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Sajandeid tagasi tootis inimene seda, mida tal endal või lähielanikel vaja läks, see oli tingitud sellest, et suhtlemine toimus enamasti ainult lähestikku olevate asulate vahel, kontakt kaugemalasuvatega aga peaaegu puudus. Tänapäeva tehnoloogia areng ning rahvastiku kiire kasv on viinud olukorrani, mil ühe inimese kohta toodetakse ja tarbitakse rohkem kui kunagi varem, tootmine ja kaubavahetus toimub üle terve maailma. Mitmed looduse poolt pakutud ressursid on lõpukorral või juba ammendunud. Üha enam peab inimkond otsima uusi mooduseid alternatiivseteks tootmisviisideks. Mis juhtub siis, kui tootmine muutub liiga massiliseks? Kas tõesti oleme jõudnud ajajärku, mil tuleks tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida toob tulevik? Praegust ühiskonda iseloomustatakse kui tarbimisühiskonda. Siiski võib seda öelda ainult arenenud riikide elanike kohta, sest rikkad riigid tarbivad ligi kolm ko...
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Globaliseeruv maailm 1.Loodulik - kultuurilised regioonid. Regioonialused looduslikud olud Euroopa (parasvööde ning kristlikud alused) 1.Hommikumaad e Põhja - Aafrika. 2.Vahemeremaad 3.Põhja - Ameerika 4.Ladina - Ameerika 5.Kariibi regioon 6.Sise - Aasia 7.Lõuna - Aasia 8.Ida - Aasia 9.Kagu - Aasia 10.Kagu - Lõuna 2.Maailmaharidus www.maailmakool.ee Mis on maailmaharidus? Ülemaailmsed projektid, sõpruskoolid, et aidata arengumaid. Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turi...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
Tallinna Inglise Kolledz Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima ...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobio...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solida...
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ...
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:......................................................................................................... 3 OSA 2..................................................................................................................... 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8...
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sai Venemaal hoo sisse erastamise-nimeline mäng. Seda kiitsid Lääne ostetavad poliitikud ja massiteabevahendid kui ühiskonna hiigelsuurt sammu vaba ettevõtluse suunas, kus kõik looduslikud ressursid ja ebaefektiivselt juhitud riiklikud ettevõtted müüdi eraettevõtjatele, lootuses, et kasumijanust ajendatud ettevõtjad juhivad ettevõtteid palju efektiivsemalt, mis tagab tootmise märkimisväärse tõusu ja Venemaa õitsengu. Selline oli teooria. Praktikas võimaldas erastamine juutidel Venemaa rikkusi massiliselt röövida. Riiklikes struktuurides pesitsevad ametnikud-juudid sooritasid "sõbralikke" tehinguid struktuuriväliste organiseeritud kuritegevuse juutidega, olles seejuures ainsad kodanikud, kes üldse midagi osta suutsid. Varandused, mis varem teoreetiliselt kuulusid kogu rahvale ja olid riigi hallata, läksid juutide kätte, aga vene rahvale ei jäänud midagi isegi teoreetiliselt. Selle asemel, et...
Isesisev töö nr. 2 Küsimused 4. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 114 193) 1. Millised olid maasuhted ja maakasutus Eestis 1918. aastal? Osa maafondist kuulus mõisnikele. Osa mõisade mast oli antud rendile talupoegadele, renditaludena. Alla poole maafondist oli eraomandis, ehk puhtalt talupoegade oma. Metsamaa ja kõlbmatumaa oli peaaegu täies ulatuses mõisnike omandis. 2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal elavad ja tegutsevad reaalselt. Lisaks konfiskeeriti mõik mõisad ning mõisnike hüved kadusid. Rohkem võimu anti talupoegadele. Hakati looma talupoegade kommuune, kuhu sunniti. 3. Milline oli 1919. a maareformi sisu? Eramõisad anti vallavolikogude alluvusse, Korratud m...
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud...
POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsi...
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koo...
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
