,,Lolita" Lugesin suvel Vladimir Nabokovi romaani ,,Lolita". See on tema kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita", mis kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka. Raamat sai kuulsaks oma vulgaarsuse ja seksuaalse höngu poolest. "Lolita" on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisidees noorte tydrukute suhtes. Peategelane Humbert kolib üürnikuna elama keskealise lese Charlotte Haze'i majja ja kiindub tema puberteediealisesse tütresse Doloresesse ehk Lolitasse, kes on oma ea kohta ebanormaalselt küps ja näitab mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis köigeks, et olla Lolita lähedal ja see viib isegi abieluni Lolita emaga, keda mees tegelikult ei armasta. Olles mingi aeg abielus avastab Charlotte Humberti päeviku, kus mees räägib avalikult mida ta Lolita vastu tunneb ja kuidas ta teda enda omaks ihkab teha. Naine soovib, et mees
,,Lolita" Vladimir Nabakov Vladimir Nabakovi novell (1955) on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Raamatu algul räägib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada.
,,Lolita" Vladimir Nabakov Vladimir Nabakovi novell on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Raamatu algul räägib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada.
"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas" Nabokov, Vladimir. Vladimir Nabokov on vene päritolu USA kirjanik, kelle üks tuntuim teos on 1955 aastal kirjutatud ''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et
Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty)
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Noore naise ja vanema mehe suhe ei ole ebatavaline. Nabokovi teoses ,,Lolita" on neiu suhtes oma kasuisaga, kuid see ei ole peamine põhjus, miks 20. sajandi keskel ilmunud romaan inimesi vapustas. Humbert Humbert on vanglas, kus jutustab oma elukäiku, alustades sünnist ja lõpetades surmaga. Lapsepõlves oli Humbertil armulugu Annabeliga, kuid see ei õnnestunud. Humbert ei märganud Annabelis nümfetti, sest nad olid mõlemad samaealised ja võrdsed. Tagasi vaadates arvab Humbert, et Annabel oligi haldjas, kellega kohtumine sai talle saatuslikuks. Kui aastad mööduvad, abiellub Humbert Valeriaga, kuid lahkub peatselt, sest pettub Valerias ja otsutab kolida, et rahulikult kirjutada. Ta saabub Ramsdale' i linna, kus rendib toakese Charlotte Haze'i ja tema tütre Dolores Haze'i juures. Charlotte on lesk, pigem naiivne ja unistajatüüp. Ta nõuab
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende
Mina lugesin ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi raamatut Lolita. Trükk, mida lugesin ilmus välja aastal 2004, kirjastuselt ,,Kuldsulg" Esmakorselt ilmus see inglise keeles 1955.aastal , Pariisis. Eesti keeles ilmus Lolita esmakordselt 1990.aastal ,,Eesti raamatu" väljaandes ning selle on eesti keelde tõlkinud Hans Luik. Lolita on Vladimir Nabokovi tuntuim romaan. Teos lükati algul tagasi nelja kirjastuse poolt ning on mitmes riigis koguni keelustatud Näiteks kirjaniku sünnimaal, Venemaal, eriti rangelt. Aga Lolita tegi tõelise tähelennu ja on nüüd 20.sajandi parema inglisekeelse romaani valikus esimeste hulgas. Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita").
1940. aastal kolis perekond New Yorki. 1941-1948. aastal petas Vladimir Nabakov vene keelt Wellesley Collegeis Massachusettsis. Peale selle oli ta mne aasta Harvardi likooli vrdleva zooloogia muuseumi kaasttaja liblikaasjatundjana. 1945. aastal sai temast USA kodanik. Alates 1948. aastast oli ta kmme aastat vene ja Euroopa kirjanduse professor Cornelli likoolis Ithacas. Sel ajal kirjutas ta lisaks jutustustele oma kuulsaima romaani Lolita, mis ilmus 1955. aastal esialgu Pariisi kirjastuses Olympia Press. 1960. aastate alguses asus Vladimir Nabakov vabakutselise kirjanikuna elama Montreuxsse Genfi jrve res. Seal valmisid muuhulgas romaanid Kahvatu tuli (1962) ja Ada ehk Arm: he suguseltsi kroonika (1969). Nabakov ttas veelkord lbi juba USA-s kirjutatud memuaarid ning avaldas need 1966. aastal pealkirja all Rgi, mlu. Memuaaride viimase peatki andis tema poeg alles 1999. aastal vabaks ja see ilmus
Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna
Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust. Põlu alla satuvad kirjanikud, kes on ka eesti ajal tegutsenud. Tuglasele hakatakse ette heitma, et ta on valesti kirjutanud. Öeldakse, et ta pole keegi, et arvab endast palju. Satub põlu alla, ei saa oma teoseid avaldada. Põlu all kuni 1956 aastani. 1953 märtsi alguses Stalin sureb. Tuglase kõik õigused taastatakse ja niipalju kui teda oli maha tehtud, hakati teda nüüd ülistama. Uut ei teinud, redigeeris oma eelnevat. Elo märkmetes oli kirjas, et naaber tõi Tuglasele kasuka, oli hirm, et ta viiakse Siberisse, et siis oleks mida kaasa võtta, sest tal polnud sooja talvemantlit. Kõigil oli see hirm, et kohe viiakse, sealt ka kohvrite motiiv. Kõik aastad olid valmis minema, elasid pakitud kohvritega hirmus et iga kell võidakse ära viia
kannatused. Helen on sügavalt usklik, kes andestab kõigile ja ei vihasta. Jane üritab nii temast eeskuju võtta, kuid ei suuda mrs Reed'ile ja teistele andestada, vaid on keevavereline tüdruk. See aga aastatega taandub. Kooli halbade elutingimuste tõttu rõsked ja külmad seinad, kütmata koolimaja, õhukesed riided jne puhkeb koolis tüüfusehoog. Paljud surevad. Sealjuures ka Helen, kuid hoopis tiisikusse. Ta sureb Jane'i käte vahel voodis. Peale tüüfusehaigust saavad ümbruskonna mõjukad inimesed mr Brocklehursti valitsemiskorrast teada ning kooli elamistingimused muudetakse tunduvalt paremaks. Thornfield Hall Aastatega sirgub Jane'ist noor, tasakaalukas, sügavalt usklik, kõrgete moraalidega, endiselt inetu, andekas naine. 8 aastat hiljem on Jane saanud Lowoodi õpetajaks, 15-naelase aastapalgaga. Miss Temple'iga on ta saanud heaks sõbraks, kuid viimane abiellub. Peale seda
Kui venelased jõuavad tagasi on väe esirindel Aleksander I. Elu ei lähe hästi, Aleksander on loomult kiuslik. Müstitsism. Ülikoolis keelatakse filosoofia ja nõutakse, et loodusteadused tuleb viia vastavusse piibliga. Ohvitserid hakkasid looma Salaühinguid, 1816 Päästeliit. Ühingud ei tahtnud muuta Venemaad revolutsiooniga vaid reformiga.Ohvitserid pillutatakse mööda Venemaad laiali. Valmistutakse sõjaväeliseks pöördeks, Aleksander I sureb ootamatult. Võimule saab Nikolai I-truudusevanne 14. dets. 1825 Väga paljud dekabristid vangistati. Kirjanduslik programm-kirjandus peab väljendama patriootilisi tundeid, ood. 5 dekabristi poodi üles.Väga paljud saadeti Siberisse sunnitööle. Pilet nr. 3 Aleksander Puskini (1799-1837) elu ja looming. Sündis Moskvas, aadliku perekonda. Puskini vanemad pole küll väga rikkad, kuid selle-eest väga armastatud. Aleksandrisse suhtutakse mõistetamatu külmusega
sinna maamõisa. Aprilli lõpp, mai algus. Kõik on just kui juba lehte ja õide puhkemas, ainult üks vana tamm, millest Bolkonski sõidab mööda, on üleni raagus. Sõidab raagus puus kõige muu rohelise ja kevadise keskel mööda, ja mõlteb, et ta on ise ka selline raagus puu, et tema hinges ja elus pole midagi, mis ülteks talle, et elada on tegelikult väga hea ja väga mõnus. Kui õhtul teeb akna juures suitsu, kuuleb, kuidas üks neiu hääl kuuleb oma mõtteid. Kevadõhtud on kaua valged, muutub sinakaks hämaruseks. Tüdruk räägib niimodi, kui õnnelik ta on, kui hea on tal vaadata seda avarat lagendikku enda ees, ja mõlteb ja räägib niimodi, et kui oleks võimalik, siis võtaks kätega põlvede ümbert kinni ja lendaks üle Venemaa avaruste. Korraks mõlteb, ja natukene muigab, sest tema hing ei tunne enma mingit tahtmist kuhugile lennata. Öösel on
Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam
Luuletuses ,,Arion" (kreeka müüt) Arion läheb laevaga merereisile, puhkeb torm, meeskond hukkub, delfiinid päästavad luuletaja (Arioni). See on ülekantud võrdlus dekrabistidega. Kirjutab ka poeemi ,,Poltava" võitlus rootsi ja vene vägede vahel aastal 1709, oli üks Põhjasõja olulisi lahinguid. Peeter I oli edumeelne ja positiivne valitseja. 1720ndate lõpul kohtab Puskin Natalja Gontsarovat, kes oli toona 16-aastane kaunitar. Puskin armub ja palub neiu kätt, kuid Natalja ema siiski ei anna nõusolekut. Vahepeal läheb 2a mööda, kui neiu on 18-aastane, palub Puskin uuesti kätt. Ema annab nõusoleku ainult siis, kui Puskin annab neiule kaasavara (10'000 rubla), et neiul oleks oma kapital. Puskin pole ise majanduslikult kindlustatud, kuid tema nimele kirjutatakse mõis, mida ta läheb üle vaatama. Seal olles jääb ta kooleraepideemia tõttu karantiini. Tema emotsionaalne seisund on sel ajal teravdatud. Pealesunnitud 2-kuuline paus
I-III Lenski tormab välja, uks prõmmuga kinni, Olga vaikib. Kõik hakkavad peale sööki magama minema, mõned isegi Tanja ja Olga tuppa. Tatjana jääb veel ülesse, vahib aknast välja ja igatseb Onegini järgi IV-VII Milline oli Zaretski enne ja on nüüd VIII-XVII Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski läheb siiski Olga juurde, kes on ikka rõõmus XVIII(näärikuu)-XXXVI Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb XXXVII-XLVI Mis oleks Lenskist saanud, kui ta poleks surnud. Autor lubab kangelasest hiljem rääkida. Autor? on 30aastane ja lahkub kodust uude? Seitsmes peatükk (148-175) I-VII Autorile? ei meeldi saabunud kevad. Ta kutsub linnainimesi kaasa maale hingama värsket õhku, vaatama Jevgeni maja ja Lenski hauda, mille tee on rohtus. VIII-XXVII Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Teose põhiprobleem ja 2-3 kõrvalprobleemi Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti
saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine, üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli (ametnik). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse
Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma
looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna ja samuti ka Tatjana, kes abiellub kindraliga neiust on saanud perfektne daam. Jevgeni kahetseb, et lükkas armastusavalduse tagasi ja avaldab Tatjanale armastust. Lõpus nad kokku ei saa ja kumbki elab oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused
kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine, üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli (ametnik). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse
teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos,
Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine, üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli (ametnik). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse
lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks
Tihti ründasid tegelasi kõikvõimalikud koletised, nad langesid meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbusid kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks oli tihtipeale romantiline noor naine. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige. Poe naised olid aristokraatilikud, kahvatud, väga kaunid, haigalselt tundlikud ja enamik neist sureb novellides ära. ,,Kõige täiuslikum kunst on kauni naise surma kujutamine." Ilu ja armastuse sümboliks oli tema novellides alati naine, ta ülistas naist. Armastus on võrdne surmaga, alati omavahel seotud. Tema kangelased ei soorita kuritegusid mitte kasu pärast, vaid sellepärast, et proovida, kas neil jätkub kurteoks jõudu ja julmust. Teaduslik-fantastilised novellid põhinesid omaaja tehnikasaavutustel. Poe oli nendega kursis, kasutas ja loetles neid
esimesest Karvikust ,kelle nimeks oli Ool ,kes käis Rootsis röövretkel. Seal juhtus tal aga selline seiklus ,et ta sai ühe vanamuti käest peksa. Üks Karvikutest käis saarlastega rööv retkedel ,sest, nagu teada, on saarlased kõvad röövlid olnud ja röövretkelt tagasi tulles otsustab kapten minna Riiat röövima minna ,aga see ei õnnestu tal ja nende laev lastakse põhja. Üks Karvikutest tahtis saada preestriks, aga see ei lähe tal korda. Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest segab end isanda asjadesse ja karistuseks võtab isand ta sõtta kaasa. Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi") Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin duellil haavata, sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne
Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli elurõõmus noor neiu, läbi sauna- ja perenaiseseisuse valurikka surmani. Iga uus etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks. II köide, mille ainestik pärineb H. Treffneri gümnaasiumist, on nooruki kujunemisromaan sajandivahetuse Eesti olustikus, mille tagurliku hariduspoliitika kiuste tungisid noorte teadvusse uued ideed. Peategelaseks on ateismi poole suunduv noormees ja oludele kohanenud vastuoluline koolidirektor. III köide käsitleb 1905.1907
individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
