10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurakivistik
Õppematerjali autor
* õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused:
1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · Laiemas mõttes on tegemist õigustega, mis kuuluvad igale üksikisikule tema inimeseksolemise tõttu, sõltumata tema kodakondsusest, soost, rahvusest, usust, keelest vms. Õigused tulenevalt sellest, et
elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele. Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt seotud sõjalise julgeolekuga (kui riiki rünnatakse), kuid oht võib jääda ka ainult poliitilisele tasandile, näiteks võimalik siseriiklik ideoloogiline vastuolu. Majanduslik julgeolek on seotud majandussüsteemi julgeolekuga nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks 2008. a alanud finantskriis mõjutas kogu maailma, aga ka iga maad üksikuna, ning turgude tasakaalu ja usalduse taastamine nõudis riikide ühist
õigusi. See põhiõiguste kataloog on plaanis lülitada lepingutesse. KUIDAS süsteem töötab? Süsteem peab töötama eelkõige riiklikul tasemel. Kõik liikmesriigid peavad tagama nende õiguste laienemise igale oma jurisdiktsiooni all olevale üksikisikule. Juhul, kui nimetatud esmane kaitseabinõu ei toimi, on igal üksikisikul võimalus esitada teatud tingimustel kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. KUIDAS süsteem töötab? Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu. Kohtu jurisdiktsioon on siduv kõigile lepingu osapooltele. Alaliselt Strasbourg'is tegutsev kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni, alates kaebuse eelmenetlusest kuni kohtuotsuse langetamiseni. Kohtunikud on täiesti sõltumatud ja neid valib Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Kohtule esitatud avaldusi arutab kõigepealt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus on vastuvõetav. KUIDAS süsteem töötab?
Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli)
paljudesse õigusaktidesse. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi, fikseeriti sõnaselgelt arvukates rahvusvahelistes dokumentides ÜRO Harta (1945), Inimõiguste Ülddeklaratsioon (1948), Euroopa Inimõiguste Konventsioon (1950) [Jõgi 1997, lk 51]. Küsimus: mis inimõigused on ja miks inimõigused üldse eksisteerivad? on õigusfilosoofiline küsimus, mis iseloomustatakse loomuõiguse ja õiguspositivismi ajaloolise vastaseisuga. Võib eristada järgmiste inimõiguste päritolu teooriat: religioon, loomuõigus (autonoomne indiviid), positivism (riigivõim), marksism (inimene kui üks liik teiste seas), sotsioloogiline lähenemine (protsess ja huvid). Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend. Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate
Aastal ja mil määral tuleks seda täna revideerida. Esimene aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli a RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastav rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid. Julgeolekunõukogu peaks olema justkui vastutav. Selleks algselt kujutati ette seda et riigid annaksid ÜRO käsutusse teatud relvajõud, mida saab kriisisituatsioonis kasutada- tegelikkuses seda ei juhtunud. Riikidel on teatud ühisosa, kuid neid asju on palju, mis neid lahutab. 2 Kui palju kultuurilist solidaarsust saab riikidelt eeldada. RL ajal leiab aset juba arusaam,
Genotsiid on kuritegu, mis on suunatud mõne rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse rahvusgrupi vastu eesmärgiga see osaliselt või täielikult hävitada. Genotsiid eristub inimsusevastasest kuriteost selle poolest, et tema eesmärk on konkreetse inimrühma konkreetne hävitamine ülalloetletud tunnuste järgi. Genotsiidi klassikaline näide on Natsi-Saksamaa juhtkonna eesmärgistatud juudi rahva hävitamine. Lähiminevikus toimunust võib genotsiidi alla liigitada Jugoslaavias toimunud massimõrva. Sõjakuritegu on kuritegu mis on toime pandud lahinguväljal sõjaväelaste poolt sõjaväelaste või siis tsiviilelanikkonna suhtes ilma otsese sõjalise tarviduseta. Sõjakuriteoks loetakse näiteks ka okupeeritud aladel elanike mobiliseerimist okupeeriva riigi relvajõududesse. Erinevalt kriminaalkuritegudest on nii inimsusvastased-, sõja- ja genotsiidi kuriteod vastavalt 1968
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid