Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

IDA-AASIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
IDA-AASIA #1 IDA-AASIA #2 IDA-AASIA #3 IDA-AASIA #4 IDA-AASIA #5 IDA-AASIA #6 IDA-AASIA #7 IDA-AASIA #8 IDA-AASIA #9 IDA-AASIA #10 IDA-AASIA #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ohupall Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
ppt

Kagu-Aasia regioon

KaguAasia Helena Kree 10B 2011 Geograafiline asend · Kagu-Aasia on Aasia alampiirkond, mis koosneb riikidest, mis asuvad geograafiliselt Hiinast lõunas, Indiast idas, Uus- Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid.

Geograafia
thumbnail
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK...........................................

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine

Geograafia
thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik ­ mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik ­ mingi maa-ala asulate kogum. Asustus ­ mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv ­ elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste

Geograafia
thumbnail
16
doc

Tai riigi iseloomustus ja rahvastik.

Kõrgeim punkt on Doi Inthanon, mis asub 2576 meetri kõrgusel merepinnast. Madalikud ja tasasemad alad on rannikualadel ja riigi keskosas. Veestik on Tais tihe. Mäed on alguseks paljudele jõgedele. Suurimad on Mekong, Ping, Nan, Salweeni. Loodusvaradest leidub Tais tina, maagaasi, volframi, tantaali, puitu (peaaegu 50% Taist on kaetud lehtpuu metsaga), pliid, kipsi, pruunsütt, fluoriiti. Khai saar. Tai pinnamoe kaart: TAI ARENGUTASE: (2010 aasta andmed) TERVIS Avalikud kulutused tervishoiule 2.7(% SKPst) Imikuuremus 14,0 (1000 elussünni kohta) Keskmine eluiga 69,302 aastat HARIDUS Kombineeritud hariduse näitaja mõlema 78,0 (%) soo kohta Kulutused haridusele 4.9 (% SKPst) (%) Internetikasutajaid 23,9 (100 inimese kohta) Keskmine kooliaastate arv täiskasvanutel 6,558 (aastat)

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia

Geograafia
thumbnail
8
rtf

Austraalia rahvastik, loodus ja majandus

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................

Geograafia



Lisainfo

IDA-AASIA

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun