1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see
● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi ● Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada ● Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest ● Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma Kasutatud materjal ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv ● et.wikipedia
põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Huvitavat teada... · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · Ainult 1% kogu maailma veeressursist on inimeste jaoks kasutatav. Kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5 % merevesi. Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/search?hl=et&q=veekriis&lr · http://www.envir.ee/400371 · http://images.google.ee/images? hl=et&q=water&gbv=2 · en.wikipedia.org/wiki/Water_crisis · http://images.google.ee/images? q=oil+spill+on+sea&um=1&hl=et&lr=&sa=2
aastal Antarktikas Rossi selfiliustikust ja sai nime B15, kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km². Novembris 2002 murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni 27. oktoobrini 2005, mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja. Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: -15...-20 °C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb tuulest ja hoovustest, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17 km ööpäevas. Ranniku lähedal võivad jäämäed vahel olla ka merepõhjaga ühenduses. Mõnd niisugust jäämäge on ekslikult saareks peetud ja kaardistatud. Kui jäämägi sulab, siis teeb ta kihisevat häält. See hääl tekib jää sisse lõksu jäänud õhumullide vabanemisel. Mullid sisaldavad esialgu pehmes lumes olnud õhku, aga kui sellele
PUHAS JOOGIVESI AGA MEIL ON JU VETT!? · Planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, sellest 97,5% merevesi. · Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. · Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. http://goo.gl/GQ0G9g EESTI JOOGIVESI · Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. · Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. · Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima.
I ATMOSFÄÄR VEERINGE ON VÕIMALIK TÄNU VEE ERIN EVATELE OLEKUTELE. I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI.
1) tea vee jaotumist Maal ning iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab.
Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse. · Põõsaskühmud(põõsaste ümber, toimub liiva kuhjumine, viib põõsa hävimiseni) · Barhaanid- liiguvad tuulega edasi · Luited · Püramiidluited Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Vee ringkäik looduses: · 97,2% ookeanites · 2,1% liustikes · ... Eesti veebilanss: Sademed > aurustumine+äravool+infiltratsioon · 33=21+8+4, km³ · 700mm, 500mm, 200mm????? Mered: · Ääremered...sisemered · Ookeani põhi keskahelikega..Mandri nõlv..Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50...200 m · Lainetus max 400 m · Tõus, Mõõn · Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes
– teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsineerida, võib ühest viirusest kujuneda välja epideemia, millist enne pole maailma ajaloos veel, nähtud. Lisaks toidu puudusele ning traditsiooniliste toiduainete alternatiivide kasutusele võtu on aina suurem probleem puhta, mageda joogivee puudus. Enamus mageveest peitub liustikes ning seda ei saa sealt just kuigi hästi kätte. Et suurenevat vee probleemi kahandada on loodetavasti arendatud tehnoloogiad, millega eraldada mereveest tarbimiseks piisavalt puhas ja mage vesi. Maa on inimeste poolt asustatud juba mitu millenniumi ning et see saaks veel vähemalt sama kaua püsida peavad riigid rahvaarvu kasvu kontrolli alla saama. Suurimaks murekohaks on vanadest harjumustest ning uskumustest kinni hoidmine. 52 aasta pärast on
- Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal maailmameres ühesugune?
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%
tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Tehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Kus paikneb 69% Miks soojeneb ookean Maa magevee aeglasemalt kui maismaa? varudest? Tõesed väited tähistage X ga Õige vastus tähistage Xga. A Vesi on pidevas A liustikes liikumises. B jõgedes B Aurumise tõttu vee C järvedes temperatuur alaneb. D põhjavees C Vee soojusmahtuvus E soodes on väiksem kui maismaal. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust, mis Pärnumaal aset leidis? Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku.
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal
Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool. 4 PINNAMOOD Kesk-Eesti pinnamoes valitsevad lainjad moreentasandikud. Need on tekkinud mandrijää suhteliselt ühtlasel taandumisel, mille käigus settis jää sulamisel selle seest ning pealt liustikes sisaldunud purdmaterjal. Osa settematerjali on siia transporditud ka mandrijää pealetungi staadiumis jääkeelte all. Selle tunnistajateks on moreenis sisalduvate piklike veeriste kindel orientatsioon jää liikumise suunas. Kesk-Eesti moreen on reeglina lubjakiviveeriseid sisaldav saviliiv või liivsavi, mis on suhteliselt keeruka mineraalse ja keemilise koostisega ning sisaldab rohkesti savimineraale. Viimased tekivad moreenis olevate kivimiosakeste keemilise
liikumisel ja on suunatud kurvist välja Fts ~ v2/r • Hõõrdejõud - avaldub liikumisele vastupidises suunas Fh = -k v • Coriolise jõud - inertsijõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis Fc = 2 ω v sin φ 20. Maakera veevarud. Veeringe. V: Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja sudus, vedelas olekus meredes, ookeanides, jõgedes, järvedes,tiikides, kanalites ja veehoidlates, tahkel kujul liustikes ja lumes (Maakera veevarud – Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. ) Veeringe: on olemas väike ja suur veeringe . Suure veeringe moodustavad okean- atmosfäär-maismaa-ookean (hüdroloogiline tsükkel).Väikese veeringe moodustavad ookean- atmosfäär-ookean Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadud energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri
Esimese uurimisobjektiks on maailmameri, teine uurib siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris leidub veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema kiirus (atmosfääris olev vesi vaheldu ~12 päeva jooksul, liustikes aga tuhandete aastate jooksul) V E E R I N G E M A A L Veeringe koosneb erinevatest lülidest. * Sademed suurem osa ookeanide pinnalt auranud veest langeb sinna sademetena tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealadele niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Sama on ka maismaalt auranud niiskusega osa langeb tagasi maapinnale, kuid osa jõuab
11. VEE JAOTUMINE MAAL Vee esinemine vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on vajalikud elu säilitamiseks Maal. Vett, mis on jaotatud meie planeedil nimetatakse hüdrosfääriks. Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km3. Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja sudus, vedelas olekus meredes, ookeanides, jõgedes, järvedes,tiikides, kanalites ja veehoidlates, tahkel kujul liustikes ja lumes. Vee jaotus Maal: Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja põhjavetes ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. Vee kasutamine: Kõige enam tarbib vett põllumajandus niisutamiseks, s.o. umbes 90% kogu tarbitavast veest. Umbes 7% tarbib tööstus ja 3% olme. 60%maismaast asub veevaesel alal. 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes.
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf
Springs (Kuumad allikad). Tõepoolest, soojaveeallikaid on igal pool maailmas ning nad võivad eksisteerida isegi koos jäämägedega, nagu võivad teile kinnitada õnnelikud gröönlased. Vee jaotus Maakeral Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi ja järgnevat tabelit. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Üks maakera veejaotuse hinnanguid: Protsenti Protsenti Veeallikas Vee hulk km3 mageveest kogu veest
Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). Hüdrosfäär 1.Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral. On üks Maa geosfääridest: Maakera katkendlik vesikest, mis hõlmab maailmamere, jõgede, järvede, liustike, soode, mulla-, põhja- ja atmosfäärivee. Hüdrosfääri saab jagada: magedad veed - 3% 71% liustikes 25% põhjavesi ülejäänud pinnavesi soolased veed - 97% Hüdrosfäär on teiste sfääridega läbi põimunud Atmosfääris on veeauru Litosfääris ja mullas leidub põhjavett Organismide koostises on samuti palju vett. Vee koguhulk maakeral 1,4 kuni 1,8 mld km³ 2.Veeringe maakeral. Veeringe vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel.
Maailmamere bioloogilise produktiivsuse vähenemine ei tulene ainult suurest ja ebaühtlasest vee kasutamisest, vaid ka liigsest kalapüüdmisest ning veereostamisest. Rahvaarvu pidev kasv soodustab tööstuse kiiret arengut, kuid sellega kaasnevad reostused, mis muudavad puhta joogivee kättesaadavuse raskeks. Täiesti puhast vett, mis oleks ka joogiks kõlblik, leidub looduses väga vähe. Suurem mageveevaru asub sügaval maapõues või esineb liustike ja jäämägede kujul (Lisa 2). Liustikes esineb vesi jää kujul ning selle sulatamine ja tarvitusele võtt nõuab palju raha. Tööstused ohustavad mageveeallikate puhtust suunates tööstusest läbi käinud veed tagasi loodusesse: jõgedesse, järvedesse, merre. Kõige enam ohustavad kummi, bensiini, paberi ja kemikaali tööstused, mis vajavad tootmistsüklis suuri veekoguseid. Vabrikute heitveed sisaldavad kahjulikke soolasid, elavhõbedat ja kroomi - need tehastest kord läbikäinud veed, lastakse tagasi veekogusse
võimaldades sekka süngetele vaadetele müüride vahel nautida helgemaid vaateid väljaspool müüre: elüüsilisi lokkavaid rohumaid, kus lakkade lehides tormasid valged ja mustad hobused; jõgede karraniite, millel süstlesid kauged luikvalged laevad. Kõige kaugemal, kuhu vaikses õnnejoobes pilk lõpuks küündis, paistis sinine taevas ning liustikes mäed, mis otsekui valged suhkrupead poeriiulitel viisid mõtte magusasse lapsepõlve. Surmamõistetuile oli see elu viimane ülevaim hetk, kui nad, olles hukkamise eel tõstukiga torni tippu tõusnud, sealt viimase pilgu haljendavale arkaadiale heitsid ... ... ning laskusid, siis juba tõstukita, all haigutavasse lubjaauku. VIIMSEVAATETORN, EHKKI MORN, OLI LAHKUVA AJASTU HUMAANSEMAID EHITISI.24
Bioproduktsioon on madal. 13) tarkvõsad? ja hõrendikud, 14) mussoonmets, 17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. 18) subantarktiline nõmm 48. Millised on plussid ja miinused inimese ja looduse suhteid hinnates atmosfääris, meredel ja ookeanidel ning liustikes ja põhjavetes (hüdrosfääris), biosfääris, Maa kivimite kestas (litosfäär) ja iseloomusta mullaga seotud situatsioone. 49. Kas inimene on tänapäeval saanud maastikku kujundavaks teguriks ja selle head ning halvad küljed. Jah. muld inimesele väga oluline kui põllu- ja metsamajanduse üks põhiline tootmisvahend Selle juures on muld ühtlasi inimtöö objektiks, mille tulemusena kõrgema saagi saamiseks muudetakse selle omadusi kultuuridele paremate kasvutingimuste loomise suunas
sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. [1] Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. [1] Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Enamiku ülejäänud mageveest moodustab põhjavesi. [1] 2. EESTI VEE TARBIMINE Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes (sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas) kasutatakse peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks
· Kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5% merevesi. · Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. 13.10.2014 27 13.10.2014 28 Plastikplaneet, 2009 Prügimägi Vaikses ookeanis http://vimeo.com/34705734 aeg 1:35:04 1997
edasisel kokkusurumisel tekib liustikujää, mis koosneb üskikutest ümberkristalliseerunud teradest. Akumulatsiooniala piirdub lumepiiriga, kuid liustik ulatub nõlva pidi ka alla, sõltuvalt seal valitsevast kliimast. Liustike pealetung ja taandumine. Liustik taandub siis, kui sulamine hakkab toimuma kiiremini, ja tagant ei jõua uus jää peale liikuda. Kui akumulatsioon ja ablatsioon on tasakaalus, püsib liustikupiir paigal. Sulamine ja pealetungimine on tasakaalus. Liustike liikumine. Liustikes esineb plastiline voolamine ja basaalne libisemine. Mandriliustikel tavaliselt ainult voolamine. Mäestikuliustikud võivad aga veekihil libiseda üsna kiiresti. Plastiliselt hakkab voolama jää alles piisava rõhu all alates 40-50m sügavusel. Sellest ülemine kiht on habras ja lõhenenud. Samuti on hõõrdumine voolukanaliga väga suur. Maksimaalne voolukiirus asub umbes põhjast 1/3 kaugusel.
võrreldes mandrilise kliimaga. Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaartil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kliimakaardil kujutatakse jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. VEESTIK Maakeral on vett 71%, soolast 97,2 % ja magedat 2, 8 &.Magedat vett on kõige rohkem liustikes. Vesi Maal ja seda ümbritsevas õhkkonnas on pidevas liikumises. Selle liikumise käigus võib vesi muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks. Ookeanides, meredes, siseveekogudes ja maapõues on vesi harilikult vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel (poolustel) ja kõrgmäestikes muutub see tahkeks - jääks ja lumeks. Päikesekiirguse toimel vesi aurub ja õuseb auruna atmosfääri. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi:
(e=0,9 Mg/m3), massivseks ning tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Antarktika keskosas toimub lume üleminek liustikujääks kuni 100 m paksuses kihis ja vajab aega vähemalt 1000 aastat 26) Moreen, selle tüübid ja kujunemine.Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel. Nüüdisliustike uurimine on näidanud, et moreeni sisaldus ulatub liustikes 3-7 protsendini. Väga vana kivistunud moreeni nimetatakse tilliidiks. Moreen on Eesti muldade üks peamisi lähtekivimeid ja temal on kujunenud meie koduvabariigi kõige viljakamad mullad.Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusel on 5
Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär. Sfääride koostised ja ulatus. 4 peamist süsteemi: Litosfäär Maakera tahke väline osa. Hõlmab ülemise osa maakoorest u.1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest. Läbimõõt 5-35 km. Koosneb kivimitest, mis liigituvad vastavalt tekkele: Tardkivimid (vulkaanilised, näit graniit), Settekivimid (paekivi, liivakivi) Moondekivimid (marmor). Hüdrosfäär vesi Maa pinnal või maa sees. 70% Maa pinnast on kaetud veega, 97% kogu veest ookeanides, 2% liustikes, 0,09% järvedes ja jõgedes, 0,001 atmosfääris veeauruna. Veeringe tagab ka aineringe Maal. Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km.
2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3.HÜDROSFÄÄR-hõlmab keemiliselt sidumata vee,mis võib olla tahkes,vedelas,või gaasilises olekus.See vesi on maailmameres,järvedes,jõgedes, soodes,mullas,põhjavees,liustikes ning astenosfääris olev vesi.Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad teised aineringed.Ilma veeta poleks elustikku, sfääripaksus on ebaühtlane. 4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik. 5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid
Ehkki vesi on kõige laiemalt levinud loodusvara, on veega seotud mitmeid olulisi probleeme. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, kui täna. Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Maakera pinnast moodustab vesi 71%, sellest mageveevarud ligikaudu 2.6%. Suurem osa magedast veest on: · tugevasti saastunud; · sügaval maa sees; · muul viisil kättesaadamatu (75% liustikes). Põhjavete uuenemisaeg on keskmiselt 1400 aastat, järvede ja jõgede uuenemisaeg ca 16 aastat, seega tänased probleemid võivad tulevasi põlvkondi veel kaua mõjutada. Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht
- võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) 7.3 Mets ja vesi Vesi on elusorganismide ja ökosüsteemide sh. metsaökosüsteemide jaoks kriitilise tähtsusega, kuid magevee varud Maal on piiratud. Maailma veevarudest on 97,2% soolane (ookeanid, mered) ja vaid 2,8% magevett, millest omakorda põhiline osa (2,4%) on seotud liustikes. Põhjavesi moodustab 0,37% kogu Maa veevarudest ning mageveekogude vesi (jõed, järved) vaid 0,02%. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena
hulgal sademeid. Jää sulamine peab olema sel juhul väiksem lume kuhjumisest. Mandriliustikud, mille paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini, katavad suuri alasid, selline on näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus. Liustikud on ka Maa tohutud mageveevarude reservuaarid. Hinnanguliselt peitub liustikes 23,8 miljonit kuupkilomeetrit magedat vett, kuid ligi kolmveerand sellest hulgast on meile kättesaamatu. ((Foto: Liustikuorg DeGeerdalenis Isfjordi lõunakaldal Teravmägedes Svalbardis. Teravmägedes jäävad suvised temperatuurid 4-5 kraadi C piirimaile, pikkades fjordides puhuvad tugevad tuuled.)) --- 45 ((Kaart: Näide Euroopa ilmakaardist.)) Mõned Euroopa liustikud. Piirkond Liustike pindala (tuh km2) Liustike veevaru (tuh km3)
annaabi.ee 
