Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagaj
võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide meh.(rabenemine e.füüsikaline
Pinnamood e reljeef- maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast
rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarud olid veel vaesemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim
Raskusjõu toimel hakkab see uuesti liikuma Maa tuuma suunas. Nii tekivad vahevöös ringjad aine (magma) liikumised, mida nimetatakse konvektsioonivooluks. 6.2. Laamade liikumise võimalused Laamade lahknemine ehk spreding /divergeerumine o Ookeaniliste laamade lahknemine on protsess, mille käigus kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteistest kaugemale(nt. Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke(nt. Atlandi ookeani keskahelik) ja ühtlasi ka uut maakoort. o Ookeaniline maakoor tekib keskahelikus ja hävineb kokkupõrkel mandrilise maakoorega subduktsiooni tõttu. Subduktsioon on protsess, mille käigus tihedam ookeaniline maakoor(3g/cm^3) libiseb hõredama, mandrilise maakoore (2g/cm^3) alla ja sulab kuumuse tõttu taas magmaks.
Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000–4000 m-ni, kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45° c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 Merede tüübid: Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi
Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel.
valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud
7. Mis on moreen? liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. 8. Mis on otsamoreen? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak 9. Mis on voor? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas 10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel 11. Mis on sandur? liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal min
13. Mis on põrkeveer? Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? Sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg? Moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus; 21. Mis on lammorg?
lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes toimub setete ärakanne ülaosast jalamile, kus toimub setete kuhjumine. Kujuneb uhtsete e. deluuvium. Lammil kuhjuvad jõesetted e. allluviaalsetted.Settimine toimub ka jõesuudmetes tekib DELTA. Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris
kõrguste juurde EI TOHI PANNA KOMA!!!! Iga komakoht tähistab reeperi kõrgust. Kui täpne olla, siis tegelikult on Suure-Munamäe kõrgus 317 m. Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja
Mis piirkonnas on neid rohkesti? Jäämäed tekivad kui suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt suured jääpangad. Neid on rohkesti Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Mandrijääst välja sulanud moreenikiht katab Eestit peaaegu täielikult, rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest. Mandrijäätekkelised pinnavormid on veel: oosid ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis. Sandur on enamasti lai ja kergelt lame. Söll on katlakujuline suletud lohk maapinnas. Mõhn
Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m
Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri Mandrilaava ehk self- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni) Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd
sügavuselt) ning ülamantli ja alusmantli piirilt. Vulkaanid on koonuse- või kuplitaolised kuhikud, mis seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani nõlvadel esinevad lisakoonused Kaldeera suur järskude, paljudes kohtades astmeliste veergudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm). On tekkinud tegevvulkaani lõõris toimunud gaasipurske või kustunud vulkaani koonuse ülaosa sisselangemisel. Vulkaanide tüübid: lõhevulkaanid (Islandil ja ookeani sügavustes) keskpurskevulkaanid 1) laava- e
Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28)
3) Väljauhtehorisont (E) 4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine - huumus koguneb teatud horisonti maapinna lähedal leostumine - vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast leetumine - mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul turvastumine - lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusena rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku
kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris. Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas. Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv
Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000-4000 m, kaldenurk on tavaliselt 4-7°, paiguti kuni 45° mandrijalam – mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000-4000 m abüssaalne tasandik e. abüssaalitasandik – tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 bentaal – veekogu (ookeani, mere, järve, jõe) põhi organismide elukeskkonnana. See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee litoraal – ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd,
Mida pudedam on pinnas (liiv, muda), seda suurema amplituudi saavutavad pinnalained, ja seda suuremaid kahjustusi maavärin põhjustab. Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik). Vahel ka transformmurrang. Atlandi ookean on passiivsete äärtega, Vaikne ookean aktiivsete äärtega. Transformmurrang nihkemurrang. Ookeni keskaheliku kahtirebend. Osa ahelikust on nihkes.
täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas, keskkonna hapestudes turvastumine intensiivistub ja taimkate muutub liigivaesemaks, liigniiskes toimuv, soostumine, kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale Gleistumine-hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet aenoroobsed mikroorganismid, rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi
Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid.
Mõhnadel võib olla moreenkate. E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 29. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele
Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon. Kulutava tegevuse tagajärjel tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes). Eestis oli jääajal jääkihi paksus 2-3 kilomeetrit. Jää liikumissuund kaardistatakse rändrahnudega. Jäätumise käigus kujunevad glatsiaalsed setted (kaartidel lühendatakse gl.). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik moreenmaastik. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi
10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab mulda ja taimestikku. Palju saari ja poolsaari. Harju lavamaal soostunud piirkonnad ja karstid. Viru lavamaal paeplatood läbivad kosad ja võimsad joad. Lääne-E madalik, on kunagine merepõhi, mida katavad metsad, sood, puisniidud ja rannakarjamaad. Kaootilisem ja vesisem, samas pehmem ja avaram. 3 11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Kuna maa kerkib tänapäeval kuni 2,8 mm/a ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades
sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes. A) Kui aktiivse liustiku serv taandus pidevalt ja jääalune pind oli lavamaaliselt tasane, jäi maapinda katma ebaühtlane moreenist kate, moodustusid lainja pinnaga moreentasandikud. Näiteks Ugandi lavamaa B) Kui aga moreen jäi rohke jääsulamisvee võimusesse, jäid sulamiskohta suuremad kivid, peenemaid osakesi savi ja liiva kandis vesi välja ning need kandusid jääjärvedesse, mis võisid asuda vahetult liustikuserva ees või sellest kaugemal. Jääjärvede tühjaksjooksmisel
Maa sisejõudude poolt kujundatud setteid ja pinnavorme hakkavad kulutama ja ümber paigutama vesi, tuul, liustikud ja organismid. Et nad mõjustavad Maad väliselt, nimetatakse neid Maa välisdünaamilisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. Niiskes troopilises kliimas on soodustatud murenemisprotsessid ja voolava vee tegevus, ariidses kliimas tuule toime, polaaraladel aga liustikud. Kõikide välisjõudude tegevuses eristuvad kaks vastandlikku külge – kulutus ehk denudatsioon ja kuhjumine ehk akumulatsioon.Eristatakse füs murenemist ehk rabenemist , keemilist murenemist ehk porsumist ja bioloogilist murenemist. Kosmogeensed – põhjus: meteoriidi langem; iseloomulik avaldumisvorm: plahvatus, löök; kesk- või väikevormide rühm: kraatristrik; keskvorm: plahvatuskraater; väikevorm: löögikraater; pisivorm: löögiauk, löögilohk.Geoloogilised. 1)endogeensed – vulkanogeensed ja tektogeensed. 2)eksogeensed – gravitatsioonilised, glatsigeensed (glatsiaalsed, limno-
kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
