saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas. Lihtlipiidide ühinemisel teiste lipiididega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega.Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ehitised, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.
Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid
rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse saate teha lipiidide biofunktsioonidest organismides? 3. Lipiidi molekuli koostises on hüdrofiilne (vees lahustuv) “pea”, mis koosneb
liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.
2. Kõik loetletud molekulid on valgud: F) hemoglobiin G) ensüüm H) kollageen I) DNA J) antikeha 3. Kõiki neid esineb DNA ehituses: K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil 4. Nad kõik on süsivesikud: P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis 5. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 6. Kõik need elemendid esinevad DNAs: A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor 7. Neid kõiki leidub nukleotiidis: P) tümiin R) glükoos S) adeniin T) uratsiil U) riboos Kanna oma valikutest saadud tähed sobivasse kasti
Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiallikaks. (rasvad,õlid,steroidid,vahad). Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud
orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses Vitamiinid vastutavad
gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu. ,
Tsüanokobalamiini koensüümsed vormid on metüül- ja adenosüülkobalamiin. Metüülkobalamiin koos folaadiga on vajalik homotsüsteiini remetüülimisel metioniiniks, puudus põhjustab hüperhomotsüsteineemiat. Adenosüülkobalamiin on kofaktorina vajalik metüülmalonüülkoensüüm A sünteesil suktsinüülkoensüüm A-ks, vitamiin B12 puudusel kuhjub metüülmaloonhape ja häirub rasvhapete süntees ning ebanormaalsed rasvhapped ühinedes neuronite lipiididega põhjustavad müeliini lõhustumist ja närvikahjustusi. Samuti viib metüülmaloonhappe kuhjumine megaloblastilise aneemia tekkele. (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/U-Y/vitamiin%20b12.pdf ) 1.1 B12 vitamiini allikad ja imendumine Inimesed omastavad B12 vitamiini ainult toidust. Vitamiin B 12 allikaks on loomse päritoluga produktid, lisaks muna- ja piimatooted, vähemal määral rikastatud teraviljatooted. Vitamiin
Flip-flop Seotud tugevalt hüdrofoobsete Dissotseeruvad membraanide küljest Bioloogiliste membraanide koosseisu interaktsioonidega lipiididega lihtsamalt, näit. Kõrge ioonse jõu või pH kuuluvad ka valgud- membraanide Eraldatavad vaid membraanide lõhkumisega muutuse tagajärjel. mosaiikmudel orgaanilised solvendid Puhastatutena käituvad kui vees
sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. Valgud ehk proteiinid on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid
Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised. Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks. Põhilise osa piimarasvast moodustavad triglütseriidid. Glütrserool on triglütseriide moodustav alkohol. Rasvhapped on karboksüülhapped, mis lipiides on põhiliselt paarisarvu C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 % Piimasrasvast moodustuvad:
, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Lihtlipiididekse.rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvaderinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VALGUD Valgude
2. Lipiidse kaksikkihi sisemine ja välimine kiht erinevad lipiidse koostise poolest 3. Membraani eri küljed võivad kanda erinevat summaarset laengut Valk/lipiid suhe on membraanides erinev Tüüpiline eukarüootne membraan: ca 50% valk Mitokondri sisemembraan: valklipiid suhe = 3,2 Teatud aksoneid ümbritsevad membraanid: valk lipiid suhe = 0,23 Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Seotud tugevalt lipiididega hüdrofoobsete Dissotsieeruvad membraanide küljest interaktsioonide vahendusel lihtsamalt, näiteks kõrge ioonse jõu või pH Eraldatavad vaid membraanide lõhkumisega muutuse tagajärjel. orgaanilised solvendid Puhastatutena käituvad kui vees detergendid lahustuvad valgud kaotroopsed ained Tsütokroom C Tavaliselt agregeeruvad vees
mida lüsosoomid pole võimelised ümber töötlema. Lüsosoomide membraanide kahjustuse tagajärjel väljub tsütoplasmasse ülemäära ensüüme ja nende aktivatsioonil algab rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide.
Lipiidide osatähtsus energiaallikana eri tüüpi lihaskiududes. Lipolüüs rasvkoes kehalise töö ajal. Laktaadi môju lipolüüsile. Vabade rasvhapete kontsentratsiooni muutused vereplasmas kehalisel tööl. 3 16. Valkude ainevahetus kehalisel tööl. Valkude tähtsus energiaallikana kehalisel tööl vôrreldes süsivesikute ja lipiididega. Valkude energeetilist tähtsust limiteerivad tegurid. Hargnenud ahelaga aminohapete kasutamine lihases kehalisel tööl, nende oksüdatsiooni muutuste sôltuvus töö intensiivsusest ja kestusest. Valkude energeetilise osatähtsuse sôltuvus lihase glükogeenisisaldusest ning täiendavast glükoosi manustamisest pikaajalisel kehalisel tööl. Kehalise töö môju valgusünteesile ja degradatsioonile organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil. 17. Väsimus
millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi selleks, et uurida antud proove, kas on tegu lipiididega või mitte. Ühesse panin 1g proovi nr 1, teise 1g proovi nr.2 ja mõlemasse lisasin 0,5 g atsetooni. Loksutasin hoolikalt ning jätsin umbes 5 minutit seista, et tahke materjal settiks. Kui sademe kohal tekkis selge lahuse kiht, kantsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lastsin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ja märkasin, et paberil 1. prooviga on rasvaplekk, mis suurendab tema läbipaistvust. Saan järjeldada, et lipiide sisaldas 1. proov 1.3
Värvimine on raku värvi muutmine, et rakku oleks võimalik kergemini mikroskoobis tuvastada. Eri rakuosi on võimalik erinevalt värvida ja nii saame eristada rakuosi kergemini. a. Mis on erinevus formaldehüüd- ja alkohoolsete fiksaatorite vahel? Tänu oma hüdrofiilsele OH rühmale, alkoholid katkestavad vesiniksidemeid ja hävitavad valkude tertsiaarset struktuuri denatureerides ja sadestades neid. Etanooli molekuli hüdrofoobne osa võib aga ka lipiididega seostuda, tõmmates neid raku membraanist välja ehk lahustades neid. Seega lisaks fikseerimisele alkoholid tekitavad auke plasmamembraanis ehk permeabiliseerivad rakke. b. Kuidas detergendid toimivad? Detergendid kergelt polaarsed molekulid, mis tõmbavad lipiidid plasmamembraanist välja. Alkoholi sarnaselt detergentidel on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. c. Histoloogiliste värvide klassid; mis klassi hematoksüliin kuulub? Mis raku komponentidega see seostub? I
uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatakse. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks. Järeldused Hägusus tekkis esimest proovi sisaldavas katseklaasis. Tekkis õli-vees tüüpi emulsioon. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga propenaal (akroleiin). Sama juhtub ka rasvade ja glütserofosfolipiidedega, kuid mitte lipiididega, mis ei sisalda glütserooli. CH2OH-CHOH-CH2OH CH2=CH-CHO + H2O Glütserool (propaantriool) Akroleiin (propenaal) Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pannakse ~1g KHSO 4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk akroleiintesti proovidest 1 ja 2. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulab ja proov tumeneb, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Käega õhku enda suunas tõmmates, tehakse nuusutamise teel kindlaks, kumb proov sisaldas lipiidi. Järeldused
nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Lipiidid. Pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi ka voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest. Steroidid. Võrreldes ülejäänud lipiididega on neil teistsugune molekuli ehitus. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Kolesterool (liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist, mida soodustab eelkõige ebaõige toitumine), suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, vitamiin D. Valgud Peptiidside. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side peptiidside
Kõigil valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei moodustu ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleproteiiniks. Viimased on näiteks päristuumsete organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks. Inimese veres on mitmesuguse struktuuriga valke. Vereplasma valgud globuliinid on näiteks kerajad. Trombotsüütide valk fibrinogeen on aga niitja struktuuriga. Vere hüübimisel muutub see valk fibriiniks, mille poolt moodustatud võrgustik suleb haava.
aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja
(OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? - Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? - Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. - Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.
glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia. · Osa muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks. Kokku võib tekkida maksimaalselt 400 g glükogeeni, 100g sellest maksas. On tagavara süsivesinik. · Osa glükoosi muudetakse triglütseriidideks, eriti rasvkoe rakkudes- varurasv. · 1g süsivesikut annab 4 kCal energiat. · Õõpäevane süsivesikute vajadus üldisest kaloraazist on 55-60% · Valkudega 10-15%- 1g valku annab 4 kCal, lipiididega 25-30%- 1g lipiide annab 9 kCal. Süsivesikutel on energeetiline otsatarve, nendest saadakse energiat. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Normaalne vere glükoosisisaldus jääb vahemikku 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, see põhjustab kõhunäärme B-rakkude poolt insuliini sekratsiooni. Insuliin on kõhunäärme poolt produtseeritud hormoon. Põhiline insuliini vallandaja on glükoosi taseme tõus veres- B rakud- insuliin
Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa ning viib kehast välja kaltsiumi. Energeetiline: Väga madal. Kuna valkudel on organismis erakordselt palju ülesandeid, siis kasutatakse valkude täielikul lagunemisel saadud energiat vaid siis, kui organism nälgib ning kõik sahhariidide ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud. 2.1. Loomsete valkude ülesanded 1. Struktuursed valgud on tüüpilised ehitusained, mis koos liituvate komponentidega (süsivesikute, lipiididega) formeerivad rakke, kudesid ja organeid. Tähtsamad struktuure kujundavad valgud loomorganismis on kollageenid, elastiinid ja keratiinid, mis moodustavad põhilise osa side- ja kattekudedest ning seejuures enamiku kogu kehavalgust. 2. Ensüümivalke iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Need valgud moodustavad olulise osa metaboolselt aktiivsetes kudedes ja organites (maksas ja ajus). [ ...] 3
sisekeskkonda ja vastupidi. Need on transportvalgud. d. Retseptorvalkude ülesanne on vahendada signaale raku väliskeskkonnast sisekeskkonda. Nt hormoonid seostuvad retseptorvalkudele ning need valgud annavad signaali edasi raku sisse, kus selle peale käivitatakse mingid ensümaatilised protsessid. 4. Süsivesikud on membraanis tavaliselt seotud kas valkude või lipiididega. Seega moodustavad nad osa glükoproteiinidest või glükolipiididest. Kuna süsivesikud on hüdrofiilsed, asetsevad nad pigem membraanist väljaulatuvalt. Enamik süsivesikuid on seejuures membraani välispinnal. Süsivesikutel on membraani ehituses mitmeid ülesandeid: a. Nad aitavad sarnaseid rakke koes koos hoida. b. Nad on olulised rakkude äratundmises. Nt inimese ABO veregrupi rakke eristatakse erinevate pinna süsivesikute järgi.
milega kaasneb ka palavik. (???) Normaalne valgu tarve, et lämmastikubilanss püsiks tasakaalus: 1) valgu miinimum – kogus ööpäevas, mis kindlustab veel lämmastikubilansi tasakaalu (0,75 g valku kg kehakaalu kohta) 2) valgu optimum – mõnevõrra suurem kogus, mis kindlustab kestva hea enesetunde ja töövõime; ligikaugu 1-1,2 g valku kg kehakaalu kohta) Valkudega peaks üldisest ööpäevasest kaloraažist kaetud olema 10-12 % Lipiididega peaks olema kaloraažist kaetud 25-30 % Ülejäänud süsivesikutega
Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid 2.7. Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,…) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid – mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid)
Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Talveuneks valmistuvad loomad koguvad naha alla korraliku rasvakihi, mis kevadeks peaaegu kaob. Veelise eluviisiga imetajatel pole rasvakiht vaid energiaallikaks, see aitab neil ka vältida keha liigset jahtumist ja annab neile voolujoonelise kehakuju. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (näiteks fosfolipiidid). Steroidid on ülejäänu lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (näiteks suguhormoonid ja neerupealise hormoonid) aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 6. Valgud nende jaotus, molekulide erinevad struktuurid ja nende muutused erinevate tegurite mõjul. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass
loomsetel loomapidamistingimustest, toiduainete säilitamisest ja töötlemisest. Organismi vitamiinivajaduse rahuldamiseks peab arvestama: toiduainete vitamiinisisaldusest, organismi vitamiinisisaldust, vitamiinikadusid toiduainete säilitamisel ja töötlemisel. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vitamiine piisaval hulgal, sp on tähtis süüa mitmekesist toitu. Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende saamine toidust. A,D, E,K (imenduvad organismi peensooles koos lipiididega. Retinool, A Ainult loomsetes toiduainetes (veisemaks, munarebu, või jne) (taimses on retinooli provitamiin beeta-karoteen(till, porgand, spinat jne)). Tagab nähemisorganite norm tegevuse, stimuleerib kasvu, kaitseb nahka, suurendab sigimisvõimet, vastupanu nakkushaigustele. Kaltsiferoolid,D soodustab luude moodustamist, soodustab raua ainevahetust jne. Mida vähem päikesevalgust, seda enam
sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum
Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Membraanivalke jagatakse ka vastavalt funktsioonile: Ioonpumbad (ATPaasid) transpordivad ioone vastu gradiente ja kulutavad selleks ATP energiat.
Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumiseees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sis. seemnetes(pähklid) Lihtlipiidide ühinimesil teise keem.ühenditega mood. liitlipiidid. Ntx kuuluvad rakumembraani koostisesse fosfolipiidid. Vahades on glütserooli asemel mõni teine alkohol. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse ehitusega. Tsüklilised ühendid, mis vees (praktiliselt) ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmesugused hormoonid(sugu hormoonid ja neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on
Kaitsefunktsioon on samuti mitmetel valkudel tänu nende vastupidavusele mehhaaniliste mõjutuste suhtes, nagu näiteks kollageenidel nahas ja veresoonte seintes; 6. Toitevalgud ja ladestavad valgud omavad inimese jaoks enamasti tähtsust kui toitained. Neid leidub näiteks taimeseemnetes, sealhulgas teraviljas. Nt piimavalk kaseiin ja munavalk ovoalbumiin; 7. Energeetiline funktsioon. Valkude energeetiline tähtsus on küll võrreldes süsivesikute ja lipiididega, aga samuti valkude endi eespool mainitud muude funktsioonidega suhteliselt tagasihoidlik, kuid siiski märkimisväärne. Pikaajalistel kehalisel pingutusel võib nende osakaal organismi üldises energiakulus küündida 5-18%-ni. Valkude energeetiline roll on seejuures eriti silmapaistev neil juhtudel, kus lihaste süsivesikute varud vahetult pikaajalise kehalise töö eel on mingil põhjusel väikesed. Valkude kasutamine
Asendamatud rasvhapped on á- linoleenhape ja linoolhape. Kaksiksideme asukoha järgi metüülrühmapoolsest otsast jagunevad rasvhapped omega-3, omega-6 ja omega-9 rasvhapeteks. Mõned polüküllastamata rasvhapped (n. arahidoonhape) on vajalikud prostaglandiinide ja teiste koehormoonide sünteesiks. 88 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Lipiididega võiks katta 30!32% energiakulust, kusjuures küllastatud rasvhapete kogus ei tohiks ületada 10!12% toiduenergiast, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped kumbki 10% toiduenergiast. Sellise vahekorra saamiseks peaks toidurasvast vähemalt 30 % olema taimset päritolu (taimeõlid, pähklid). Ei ole soovitav, et lipiidid annaksid alla 25% (lastel mitte alla 30%) toiduenergiast, kuna sellisel juhul võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit
Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. 3. Membraanitransport. Vähesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad iseseisvalt läbida membraani
mõju hapnikutranspordile. Hemoglobiin kui allosteeriline valk. Hapnik seostub punastes verelibledes olevale hemoglobiinile kooperatiivselt. Seda kujutab sigmoidaalne kontsen.sõltuvus. Müoglobiin on lihases hapnikureservina, monomeerne valk. VIII. SÜSIVESIKUD. (Õpik lk 131-146) 1. Süsivesikute definitsioon ja bioloogiline roll. Näiteid süsivesikute multifunktsionaalsusest. Süsivesikute nomenklatuur. Aldoosid ja ketoosid. Süsivesikud ehk karbohüdraadid on koos lipiididega organismi peamiseks energiaallikaks. Osaleb ka muudes olulistes protsessides rakk-rakk äratundmismehhanism, moodustab valkudega olulisi ühendeid (glükoproteiine). Nimetatakse: C-aatomite arvu järgi (trioosid, tetroosid, pentoosid jne); Funktsionaalse rühma järgi (aldoosid aldehüüdrühm; ketoosid ketorühm); Tsüklilise struktuuri aluses (püranoosid 6-liikmeline tsükkel, furanoosid 5-liikmeline tsükkel) 2
Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse- funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumise ees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sisaldus seemnetes(pähklid). Lihtlipiidide ühinemisel teise keem.ühenditega mood. liitlipiidid. Ntks kuuluvad rakumembraani koostisesse fosfolipiidid. Vahades on glütserooli asemel mõni teine alkohol. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse ehitusega. Tsüklilised ühendid, mis vees (praktiliselt) ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmesugused hormoonid(suguhormoonid ja neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks
on samuti mitmetel valkudel tänu nende vastupidavusele mehhaaniliste mõjutuste suhtes, nagu näiteks kollageenidel nahas ja veresoonte seintes; 6) Toitevalgud ja ladestavad valgud omavad inimese jaoks enamasti tähtsust kui toitained. Neid leidub näiteks taimeseemnetes, sealhulas teraviljas. Näiteks piimavalk kaseiin ja munavalk ovoalbumiin; 7) Energeetiline funktsioon. Valkude energeetiline tähtsus on küll võrreldes süsivesikute ja lipiididega, aga samuti valkude endi eespool mainitud muude funktsioonidega suhteliselt tagasihoidlik, kuid siiski märkimisväärne. Pikaajalisel kehalisel pingutusel võib nende osakaal organismi üldises energiakulus küündida 5-18%-ni. Valkude energeetiline roll on seejuures eriti silmapaistev neil juhtudel, kus lihaste süsivesikute varud vahetult pikaajalise kehalise töö eel on mingil põhjusel (ebaadekvaatne toitumine) väikesed
vakuoolid. 3. Raku membraanide ehitus. Membraanid jaotatakse välis- ja sisemembraanideks. Membraan võib olla ühe ja topeltkihiline. Membraani struktuurühenditeks on valgud ja lipiidid, millest tähtsamad on fosfolipiidid. Klassikalise käsitluse järgi moodustavad elementaarmembraani lipiidid (millel on hüdrofoobne (süsivesinikuosa) ja fiilne osa) membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka valgumolekule, millel on lipiididega enamasti hüdrofoobsed sidemed moodustades mosaiikstruktuuri. 4. Plastiidid - vormid ja ülesanded. Plastiidid jagunevad kolmeks: Kromoplastid sisaldavad kollaseid ja punaseid karotinoide, andes taimedele värvi. Kloroplastides toimub fotosüntees ning leukoplastid säilitavad tärklist. Plastiidid võivad oma ülesandeid ja vorme muuta. 5. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti
Plastilist funktsiooni täidavad organismis valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks, aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraazist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25-30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja
välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. MEMBRAANIVALKUDE TÜÜBID: 1. perifeersed valgud globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele; kerge membraanilt dissotseerid 2. intergraalsed valgud tugevasti kinnitunud lipiidi 2-kihti; võimalik eemaldada ainult membraani denatureerides 3. lipiid-ankurdatud valgud ankurdatud tänu kovalentsele sidemelde lipiididega. Pöördruv ankurdamine ja vabastamine kontrollib signaaliülekannet. FUNKTSIOONID: 1. ioonpumbad (ATPaasid), transpordivad ioone vastu gradienti 2. transportervalgud a. uniport kinnitub korraba ainult ühele lahustunud aine molekulile b. sümport ioonid ja transporditavad aminohapped liiguvad samas suunas c. antiport ioonid ja transporditavad a.h liiguvad vastassuundades 3
kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Koostis: Raku sisemus- Genoom,plasmiidid, tsütoplasma, inklusioonid Raku välispind Raku sein, kihn, vibur, pili G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahariidid. Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide konsentratsiooni kõrge. Tehhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. G-negatiivse bakteriraku seina komponendid: Gram- negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu.Poriinid- proteiinid mis moodustavad kanaleide ehk poore
mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Arvatakse, et mükoplasmade eellastel on rakukest olamas olnud, aga see on evolutsioonis degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel
De-epoksüdaas eemaldab violaksantiinilt epoksürühmad ja tekib zeaksantiin. 35. Kirjutage fotosünteesi valgusstaadiumi produktid ja selgitage, milleks neid kasutatakse fotosünteesi biokeemilises faasis 2NADPH: 1,3-bisfosfoglütseraat + NADPH glütseeraldehüüd-3-fosfaat 3ATP 3-fosfoglütseraadist 1,3-bisfosfoglütseraadi moodustamine ribuloos-5-fosfaat ribuloos 1,5-bisfosfaat 36. Tooge mõni näide hapniku aktiivühendite kahjulikust toimest ROS võib reageerida membraani lipiididega ja kahjustab nende struktuure. Lipiidide peroksiid. Põhjustavad üldiselt oksüdatiivset stressi ja seetõttu rakule kahjustusi. 37. Defineerige prootonite liikumapanev jõud (pmf) Millistes ühikutes avaldatakse? Prootonite elektrokeemilise potensiaali erinevus mõlemal pool membraani.V. 38. Kirjutage prootonite liikumapaneva jõu arvutamise valem kloroplastides ja leidke väärtus pmf = Em+ 0,06deltapH. pmf= 0,01V + 0,06*3=0,17 39
kokkukeerdumine. Enamasti on see keraja kujuline ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Neljandat järku struktuur ehk kvaternaarne struktuur kui omavahel ühinevad kaks või enamat polüpeptiidi. Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Nukleoproteiin valgu kompleks nukleiinhappega. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb ka valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiiniks. Denaturatsioon kui valk kaotab esmalt kolmandat järku struktuuri ja seejärel teistjärku struktuuri. Denaturatsiooni pähjustavad: · kõrge temperatuur, · mehhaanilised tegurid (munavalge vahustamine), · happed (eriti kontsentreeritud),
pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on
vesiniksidemed) abil. Kerge membraanilt dissotsieerida soolade või detergentide abil. Integraalsed (sisemised) valgud: tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti, sageli transmembraansed - 1 või mitu membraani läbivat segmenti (glükoforiin-1, bakteriorodopsiin-7). Membraanist saab eemaldada vaid memraani denatureerides. Lipiid-ankurdatud valgud: ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. 4 ankru tüüpi: amiid-seotud müristüülankrud, tioester-seotud atsüülankrud, tioeeter- seotud prenüülankrud, glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. 6. Kirjeldage membraanitranspordi liike, mida iseloomustatakse terminitega a) difusioon, b) soodustatud difusioon c) aktiivne transport. Nimetage kõikide liikide puhul mõni transporditav ühend. a) Difusioon (passiivne difusioon) - ei vaja välist energiat, spontaanne protsess,
Vahad kuuluvad samuti lipiidide skleroosi. Sellised veresooned on vdheelastsed ning verevool nen- hulka, kuid nende molekulides esineb des on raskendatud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkoige glutserooli asemel m6ni teine alkohol eba6ige toitumine. Lihtlipiidide tihinemisel teiste keemiliste tihenditega moodustuvad liitlipiidid. Neiiteks OH kuuluvad rakumembraani koostisse fosfolipii- did (r,t. ptk.3.4.). Steroidid on tilejiizinud lipiididega v6rreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madal- molekulaarsed tsuklilised tihendid, mis vees testosteroon ostrog een peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (niiiteks sugu- hormoonid (joon. 2.12) ja neerupealiste hor- 2.12. Meessuguhormoon testosteroon ja naissugu- moonid), aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hor- hormoon iistrogeen on steroidid
annaabi.ee 
