funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on Narvas asuv loss mis rajati 1256. aastal. Hermanni loss ● Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse
koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg, kes Rakvere linnuses venelaste kätte vangi langes ja hiljem Pihkvas julmalt hukati. Vanimad muinasesemed linna teritooriumilt-keskmisse rauaaega kuuluv nooleots ja odaots- on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vahelt 30-50m sügavuselt. Veel on linnuse alalt leitud jookide kaasa võtmiseks kasutatud välipudel, ammunooleotsi, hõbemünte, savinõukilde ja luust täringuid.
Samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastionit nimega Justitia (Õiglus). Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna vahele planeeritud läänevärav. See valmis alles 1822. aastal Vene võimu ajal. Värav asus samas kohas, kust Vene poolt siseneja tuleb linna ka täna. Uus värav nimetati Peeter I väravaks ja sellelt sai oma nime ka Peetri plats. Praegusel ajal pole Narva linnuse sõjalistele ehitistele mitmekesisuse ja säilimisastme poolest Eestis võrdset. Koos Ivangorodi linnusega moodustavad nad üleeuroopalise tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli. Linnuses on püsiekspositsioonina väljas Narva linna ajalugu Rootsi valitsemisajal ning linnuse territooriumil korraldatakse erinevaid temaatilisi üritusi ja tähistatakse tähtpäevi.
mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline).
meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust kõrvalkraatrit. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest. Varasemad uurijad lugesid Kaali peakraatrit vulkaaniliseks plahvatuslehtriks või lubjakivi, kipsi ja kivisoola lahustumisel tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922. aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener. Kaali kraatrite meteoriitse tekke tõestas mäeinsener Ivan Reinwald 1937. aastal, leides väikekraatritest kolmkümmend rauakildu.
orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks suutis Saksa ordu Mandri-Eesti Preisimaa abiga alistada ning saarlased suudeti purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada ordule uus linnus samal ajal kui Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. [Type text] Kuigi jüriöö ülestõus ebaõnnestus olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Harjumaast sai tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam osa oli tõenäoliselt hukkunud ning tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus
Liivimaa meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti. Alles Preisimaalt saadetud abivägede abil suutis Saksa ordu Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purustati kahe sõjakäiguga 1344. ja 1345. Karistuseks tuli neil ehitada ordule uus linnus Maasilinn ja Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuressaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulauvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud. Väikevasallid vaesusid, sest tühjaksjäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Talupoegade õigused ja kohustused:
1600-1629 Rootsi, Venemaa, Poola Altmargi rahu, mille alusel kogu Eesti mandriala oli Rootsi võimu all. Rootsi valdustesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnusega. 1614-1617 Rootsi, Venemaa Stolbova rahu, mille alusel Rootsi sai kogu Ingerimaa. Rahuleping nihutas Rootsi- Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis
jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks.
1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. 6 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kokkuvõte Niguliste kirik koos Oleviste kirikuga tunduvalt ületades oma kõrguselt ümbritseva hoonestuse, on vanalinna peadominaadid. Nende vertikaalid koos Toomkiriku ja Toompea linnusega kujundavad vanalinna silueti põhiteema. Eri aegadel tehtud uuendused ja täiendused on seejuures pea eranditult realiseerunud eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna
aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas. Siia aknale ilmub juba sajandeid augistikuu täiskuul Valge Daami kuju LINNUS TÄNAPÄEVAL Piiskopilinnus laiutab 3 hektaril keset Haapsalu vanalinna, linnake ise aga on ümbritsetud kolmest küljest merega. Selle poolest erineb ta teistest Eesti linnusest. Paljude haapsallaste igapäevane marsuut koju, kooli, tööle või poodi läheb läbi linnuse. Kõige tihedamalt kogu aasta on seotud linnusega kirikuskäijad. Toomkirikus toimuvad igal pühapäeval jumalateenistused ja kontserdid sest seal on hea akustika nii kuulajatele ja esinejatele. Kõige rahulikumad ajad linnuses on sügis ja talv. Kui lumi on sulanud ja maa lööb haljendama algab turismihooaeg. Turiste saabub siia igast ilmakaarest ja kõigi suurte ja väikeste veekogude tagant. Kogu suvi on piiskopilinnusele üks pidu ja pillerkaar. Päeval on siin uudistavad turistid,
Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses. · Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada. · Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Peale jüriöö ülestõusu · Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed -> ordu oli saanud Põhja- Eesti tegelikuks peremeheks. -> 1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. · Põlisrahvas sälilitas suuremad õigused, suurem poliitiline aktiivsus. · Veel kolm aastat kutsuti Harjumaad "tühjaks ja mahajäetud maaks".
Taas hakati piiramistorne laiemalt kasutama ristisõdades ja neid valmistati Euroopas mõnel pool kuni 15. sajandini. Eestisse jõudsid esimesed piiramistornid 13. sajandi alul koos saksa ristisõdijatega, kes kasutasid neid Läti Henriku kroonika andmeil Eesti linnuste piiramisel üsna sageli. 1224. aastal Tartu all ehitasid sakslased "väga tugeva puust torni, mille nad valmistasid osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse". See võis olla isegi 1520 m kõrgune. Tartu kaitsjad üritasid torni süüdata linnusest allaveeretatud põlevate ratastega, aga viljandlased 1211. aastal talvel leegitsevate regedega. Torni esisein ja sageli ka mõlemad küljed kaeti tavaliselt lattide ning märgade loomanahkadega, et linnuse kaitsjad ei saaks seda põlema süüdata ega torni ronijate pihta nooli lasta. Rajatise liigutamiseks
· Ordu väed purustasid Käblas, Kanaveres ja Tallinnas harjulaste maleva. · 1343 a. Ülestõus Saaremaa, mille eesmärgiks Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. · Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.Saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli neil ehitada orsule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine. · Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond. Pealinn Tartu. Valitseja Tartu piiskop. · Saksa ordu Liivi haru valdus. Pealinn Võnnu
Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitserajatistena ehitati
linnaline asula muidu poleks saanud ju linnaõigust anda. Rävala võib aga siin kohal tähendada linnust, asulat või hoopis suuremat piirkonda. Teisalt võib katkend olla jälle paarkümmend aastat hilisem. Mitmeti mõistetava sissejuhatuse ja ähmase dateeringu tõttu pole aga antud dokument kuigi usaldusväärne. 1228. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Heinrich mõõgavendadele Rävala, Harju ja Viru annetas, mainis ta Tallinna linnust: "annetame Rävala maakonna koos Tallinna linnusega". Nagu näha ei ole ka siin juttu linnast, vaid lihtsalt linnusest. Üks teade 1220ndate lõpu Tallinna kohta pärineb Taani dominiiklaste algusaastaid kirjeldavast kroonikast: "Vennad asutasid Tallinna konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes allutas eestlased mõõgaga oma valitemisele. Vennad saadeti Tallinna suurde linnusesse Issanda aastal 1229, kus nad kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning
Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild. Helme linnus oli tunnistajaks paleepöördele Liivi Ordus- siin vangistati 1471.a. Oktoobris ordumeister Johann von Herse. Arvatakse, et vangistaja oli tema ametijärglane Brend von der Borch. Linnuse lõunaküljel oli nn Anne kants, kuhu legendi järgi müüriti linnuse ehitamise ajal Anne-nimeline tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada. Üllataval kombel jäigi ka 17 saj. Alguse Rootsi- Poola sõdadest ning 17 saj
eestlased kutsusid oma vanemaid kuningateks. Vanemad elasid linnustes, juhi staatus võis päranduda põlvest-põlve. Enamik rahvast elas taludes ja olid vabad maaomanikust talupojad. Ajalooallikates on teated orjapidamistest ebaselged. Selline on klassikaline käsitulus hilisrauaaegsest haldussüsteemist Samas linnuste esinemine ei kattu kihelkondadega. Eestis on muinasaja lõpul olnud kihelkondi, kus üheaegselt kasutati mitut linnust (Virumaa Rebalas näiteks kolme), on aga olnud ühe linnusega kihelkondi (Mahu, Askele) või kihelkondi, kus linnus paiknes vaid selle ühes nurgas (Lemmu), samas ei puudunud ka täiesti ilma kindlustusteta kihelkonnad. Lätlaste ja liivlaste kohta on andmeid, et eksisteerisid nn linnusepiirkonnas so asutusalad, mis ühiselt hoolitsesid linnuste rajamise ja ülalpidamise eest ning ohu korral seda kasutasid. Eestis võib neid samastada maksupiirkondade ehk vakustega, mille jälgi võib leida juba pronksiajast.
Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed: Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile) Mereäärsed maakonnad, kus põlisrahvas oli suutnud säilitada suuremad
Piiramistorn on tugev mitmekorruseline palkehitus linnade ja linnuste ründamiseks. Piiramistorne kasutati juba enne Kristuse sündi, taaskasutusele võeti need ristisõdades ning valmistati kuni 16. sajandini. Läti Henriku andmetel kasutati neid üsna laialt Eesti- ja Liivimaa linnuste piiramisel. Nii Tartu linnuse piiramisel 1224. ehitavad sakslased "... väga tugeva puust torni, mille nad valmistavad osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse." Torni piiratava objekti poolne külg ja sageli ka kaks külgmist seina olid lattidega kaetud. Lisaks kaeti torn väljapoolt märgade loomanahkadega, et vastane seda põlema ei süütaks ja et kaitsta tornis viibijaid noolte eest. Torni liigse raskuse vältimiseks oli see ju ehitatud metsakuivast puust. Sel eesmärgil välditi ka vahekorruseid ja treppe ning torni roniti tagumise kaldredeli abil. Torni liigutamiseks kasutati selle alla pandud ümaraid palke, mille peal
eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud
1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15.30 Saabumine Tallinnasse 15.45 Tutvumine Toompea linnusega Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus
Järgnevad kroonikad näitavad et Jaroslavi plaan oli tulevikus kogu eesti ala oma maksu alla saada. 1054 tema poeg Izjaslav tuleb novgorodi ja organiseerib sõjakäigu tsuudide vastu kus seda juhtinud ostroviir saab surma. Seejärel teeb ta ise uue süjakäigu nede vastu ja vallutatakse üks nende linnu nimega Ocek Kegenub(venekeeles täh raidtõket e nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei jäänud kaugele türilt e peaaegu kesk eesti ja 2001 a kaevamiste tulemusena avast et seal olid 11 saj suuremad asulad. Pole välistatud et see võis olla ka põhjus miks just sinna. 1054 see vallaut ja järgmine teade 1060 märgitatekse et Izjaslav teeb säjakäigu tsuudide sossolite vastu. Peetud nii saarlasteks, maarahvaks, harjumaalasteks jne. Maksustas neid -2000 krivnat . Sossolid aga ajasid maksukogujad minema, kogusid
*Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid. *Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj
asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18
Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Kuningas Sigismundi poolt 1594. aastal antud privileeg nägi muuseas ette, et foogt on kohustatud linnakohtus ettetulevate kriminaalasjade arutamisel ja otsustamisel osalema. 1628. aastal ostis prantsuse päritolu rootsi aadlisuguvõsa liige Jakob De la Gardie
,,kristlase nime vaenlastele''. 11.saj lõpust hakati mõistet ,,kristlus'' sagedamini kasut ja selle tähendus nihkus territoriaalse tähenduse suunas. 8) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 13.saj 2: 6-15, 23-29, 36-40 4: 251-253 (Eesti talurahva ajalugu, kd 1, Tln 1992) 16: 45: 37-44 Taani koloonia pärandi jagamin> Ordu taotlused saada uute valduste tunnustamist paavstilt ei tulnud> Ordu pöördus paavsti vastase kun Heinrich VII poole, kellelt sai Rävala ühes Tln linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel. Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks
·Kihelkond- oli Eesti ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli alates muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muinaskihelkond oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade liit, mida juhtis isandaks kutsutav vanem. Muinaskihelkonna keskuseks oli kas linnus või kindlustatud asula, mis oli tihti ka vanema residentsiks. Oli ka kahe ja enama vanemaga ning mitme linnusega kihelkondi. ·Vanem- tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. ·Rahvausund- tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte
Pärast 1840. aasta tulekahju taastati linnus neogooti stiilis, muuhulgas muudeti tornide katusekonstruktsioone ja tõenäoliselt ka aknaavasid. 1905.a. tulekahjus rekonstrueeriti linnus uuesti, eriti tugevasti kannatada saanud 5 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 6 interjööre ei suudetud taastada. Koluvere mõisal koos linnusega on tänapäevani olnud aja jooksul erinevaid rakendusi. Alates 2005. aastast on linnus Aivar Reiviku eraomanduses ning selle ajaga põhjalikult renoveeritud. Eesti vanimal tornlinnusel on ruume kokku ca 3000 ruutmeetri jagu. 6 8 Koluvere linnuse uus avale mittevastav aknaraam vana fassaadiga. Foto: Kalli Pets 2012
Emakloostriga ühenduse pidamiseks läks Kolga Roma munkadel vaja sadamakohta, kuid kõige põhjapoolsem munkadele kuulunud küla sel ajal oli Uuri. Sadamana said mungad kasutada Muuksi 5 mäe läheduses asunud Tsitret. Muuksi mäel aga asus sel ajal veel toimiv linnus, arvatavasti ka võimukeskus, kellele Tsitre sadam kuulus. Kuidas seletada munkade sõbralikku kooseksisteerimist linnusega? Lisaks oli kogu Kahala järve põhjakallas koos kalmetega eikellegimaa, omalaadne neutraalne tsoon. /Markus 2009, lk 17/ See asjaolu viitab sellele, et tsistertslased said oma maavaldused kohalike eesti ülikute nõusolekul ja vastutasuks pidid austama ka nende tavasid ja kombeid. See ei kestnud kaua. Munkade valdused laienesid. 1290. a. kuulusid Muuksi, Tsitre ja palju teisi külasid juba munkadele ja valdused laienesid veelgi. Mõis kasvas ja kogus tuntust
Viljandi linnus. Eestlased mõistsid et ilma venelaste abita hakkama ei saada. Saadigi Venemaalt abivägesi. 1224 aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu. Tartu suudeti vallutada ja enamus seal olnud inimesi tapeti. 1227 aastal asusid sakslased 20 000 pealise väega Saaremaad ründama. Kõigepealt jõuti Muhu linnuse alla, mis jällegi kohutavate tapatalgute saatel hävitati. Valjala linnusega suudeti kokku leppida. Sellega lõppeb muinasaeg ja ka vabadusvõitlus. Eesti oli sõjas alakaalus, kogenematud, treenimatud ja halvasti varustatud. Lisaks sakslastele tuli võidelda Taani ja Rootsiga. Eestil polnud ka riik veel välja kujunenud ja maakonnad töötasid alguses isekalt. PT 10. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas Eestis ja Lätis vallutatud alad said tuntuks Liivimaana. Taani valduses olnud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Eestlased leppisid uute peremeestega
Oma lõpliku kuju sai ta enamikes osades 16. sajandi keskpaigaks, seega 300- aastase pideva arengu tulemusena. Tallinna all-linna keskaegne linnamüür kujutas endast 16. sajandil, lõplikult väljaehitatud kujul tohutu ulatusega rajatist, olles oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Linnamüür oli 2.35 km pikk, kuni 3 m paks ning kuni 16 m kõrge. Müür sisaldas 35 kaitsetorni, millest 8 olid väravaehitised: kaks vaheväravat ühenduse pidamiseks Toompea linnusega ning kuus välisväravat. Välisväravate kaitsesüsteemidesse kuulusid veel 11 mitmesugust eeskaitsetorni koos eesväravatega, samuti oli linnamüür kriitilistes lõikudes dubleeritud topelt- ehk parhammüüridega. Neid samuti arvesse võttes oli 16. sajandi lõpuks Tallinna linnamüüril 46 kaitsetorni ning kaitsemüüride üldpikkus küündis 3 kilomeetrini. Lisaks sellele olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad, puittõkked jms.
annaabi.ee 
