Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
Homo Habilis (osav inimene) Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liik avastati aastal 1964. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem, siiski oli aju suurem varasematest inimese eellastest. Homo habilis oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu, mida kasutas peamiselt koriluses, mitte kaitseks või küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, te...
Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad. Orava pesa asub puuõõnes. Oraval sünnib keskmiselt 4 poega ja nad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Oravat võib kohata metsas, linnaparkides ja aedades.
oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Wikipedia Google
Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad. * teravaotsaline kaevamiskepike- kasutati söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks. * puunui ja käepärased viskekivid- jahipidamiseks. * ovaalseid või pirnikujulised kivid- lihalõikamiseks Habilise põhimenüü moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi nt. närilised, kilpkonni, linde.
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
maismaakiskjate eest. 2) 6495 cm (üldpikkus kuni 150 cm) kaal 2860 kg Elupaik troopilised vihmametsad, mägimetsad (kuni 3000 m); külastatakse ka savanni Toit puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, 3) koor, vaik mesi linnumunad putukad ka väikesed ja keskmised imetajad ja linnud Elavad looduses ligi 60 aastat Väikse lapsekaal kaal: 1,9 kg GIBONID Click icon to add picture Click icon to add 1) Nad on ka häälekad ahvid. Gibonite võimsaid hääli on KaguAasia metsades kuulda kilomeetrite picture kaugusele
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi
· tingimused polnud võrdväärsed · arenes käsitöö · hakati valmistama suuremaid lihvitud kivist esemeid ning õpiti kivi puurima · jõudude kultus endise loomade-lindude kummardamise asemel · kunstis domineeris geomeetriline ornamentika · hakati valmistama savinõusid Kütid ja korilased Maaharijad ja karjakasvatajad · marjad, seened, pähklid, teod, · kasvatati ise toiduaineid linnumunad jne. · näljahädad vähenesid · tunti hästi taimi-loomi · inimeste arvukus kasvas · usuti hingedesse · eluiga pikenes · kaaslasi maeti ning pandi neile kaasa · paikne eluviis neile kalleid esemeid/asju · tingimused polnud kõiil võrdväärsed · esimesed joonised luul, sarvel, kivil · käsitöö
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
*armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. *pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. *suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal, talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Orav Click to edit Master text styles Second level *Nende kehapikkus on 20-25 cm, ja Third level
18.Linnud roherähn, imetajad metssiga. 19.Kuidas käbilind pesitseb? 19.Ta pesitseb ainsana kevadtalvel, kui käbid on küpseks saanud, kuid seemned pole välja pudenenud. Pesa teeb kuuse otsa oksaraagudest ja vooderdab. 20.Kes on see pesakastis või puuõõnsuses pesitsev putuktoiduline metsalind? 20.Must-kärbsenäpp. 21.Kes on see meie kõige väiksem, umbes 5 g kaaluv metsalind? 21.Pöialpoiss. 22.Mida orav sööb? 22.Kuuse- ja männiseemned, marjad, pähklid, tõrud, seened, linnumunad ja pojad. 23.Kes on orava looduslikud vaenlased? 23.Metsnugis, rebane, kullid. 24.Mille poolest erineb halljänese ja valgejänese välimus? 24.Talvel on valge valgejänes, pruunikashall aga halljänes. Suvel mõlemad ühtviisi hallid. Sabaots valgejänesel pealtpoolt valge, halljänesel must. 25.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 25.Salumets: niiske ja toitaineterikas, kõige viljakam maa. 26
t Neandertallased(Homo neanderthalensis)matsid surnuid,arengutase küündib esimeste nüüdisinimeste tasemeni(250 000- 30 000 a.t)Homo sapiens e nüüdisinimene(45 000- 40 000a.t)moodustuvad sugukonnad,kunsti teke.1)Kiviaeg. Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kala püük. Ent iga päev polnud saagi õnne, sageli tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. -v.k e. Paleoliitikum.k.k e mesoliitikum u.k e enealiitikum. Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulata mine. Vask oli suhteliselt
võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on aktiivsed ainult päevasel ajal. Hammustab hammustab harva, sööb imetajaid, linde, konni ja teisi madusid. · Imetajad: panter, valgesaba hirv, ilves, lõuna must karu, vöölane VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni 60cm ning kaalub 3,6-7,6 kg. Toiduks on pähklid, puuviljad ja seemned, putukad, ämblikud, linnumunad. Võib elada kuni 15 aastaseks. Nende keha on kaetud kõvarüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised. Elab Floridas enamasti vihmametsas. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika. · Linnud: kotkas, tigu haugas, kalakotkas, pelikan, merekajakas, roosa luitsik ROOSA LUITSIK Kõige rohkem elab neid Põhja-Ameerikas Kariibi mere ääres. 80cm kõrge ning tiibade siruulatus on 120cm. Võib elada kuni 16 aastaseks.
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel teadmata, kuid väikekiskjate arvukuse kasvuga on orava arvukus viimasel kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama. Huvitavaid tähelepanekuid: Kevadisel ajal näitavad oravad üles oma kiskjaoskusi, sest nende toidulauale lisanduvad linnumunad. Siis muutuvad armsad oravad halastamatuteks röövliteks. Üks siberi orav näris ühe päeva jooksul läbi 190 käbi. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=195 http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=1&selts=26&sugukond=16 Referaat-oravast(AnnaAbi.ee) Maailm-avastusretk piltides LOOMAD lk. 15
Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile,
Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik. Sinna kuuluvad putukad, tillukesed selgroogsed, linnumunad, puuviljad, seened, juured ning korjused. Ta hangib toitu peamiselt suurepärase haistmismeele abil. Ta nuusib maapinna lähedal ning ei jäta vahele ainsatki kohta, kus midagi söödavat võiks leiduda. Tema pikk nina on varustatud eriliste tundlike sõõrmetega. Kui ta haistab maa all olevat saaki, hakkab ta viivitamatult kaevama. Ta tajub ka 20 cm sügavusel asuvat saaki. Maad kaevab ta esijäsemetel paiknevate küüniste abil ning teatud ajavahemike järel lükkab ta mulla
• 2007 kütiti 13818 isendit Elupaik • Niiksed lopsaka taimestikud kuuse-, sega- ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit- tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad Paljunemine • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastat • Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh • Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks
Paranthropus boisei ja teised sarnased liigid välja surid. Olduvai kuristikust leiti samast kihist nii Homo habilis 'e kui ka Paranthropus boisei fossiilluid. Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Eluviis ja toitumine Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.
Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek- osav inimene- püstine inimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homo habilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: aju suurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad 17
Tööriistade valmistajaks polnud aga enam ahvinimene, vaid osavinimene (Homo habilis) - esimene inimese eellaste seas - keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias. Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks. Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi - närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama.
15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek- osav inimene- püstineinimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homohabilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: ajusuurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad 17
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Orav-Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19..
orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni. Nendel aastatel, kui kuuskedel on hea käbisaak, võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 või rohkemgi järglast. Orav poegib kaks korda aastas. Esimest korda märtsis- aprillis, teist korda suvel. Vastsündinud oravapoeg on tikutopsi suurune. Orava pesa asub metsas tihti kuuse okste vahel. See on poolemeetrise läbimõõduga raagudest punutud kerakujuline ehits
Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
3 Toitumine ja jaht Hunt on kõige tüüpilisem kiskja, kes sööb taimset toitu ainult oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks või parema toidu puudumisel. Samuti on täheldatud lõunapoolsetel aladel huntide leidlikkust tarvitada näiteks arbuuse ja meloneid janu kustutamiseks. Peamisteks saakloomadeks on tavaliselt siiski metskits, metssiga ja jänesed. Suvel võivad toidumenüüsse lisanduda ka temast väiksemad kiskjad, hiired, linnumunad, putukad ja konnad, aga otsivad oma toitu ka prügi hulgast. Koduloomadest on lemmikuks lambad. Põhisaagiks on antud paikkonna arvukaim loom, kes võib eri aastatel muutuda. Nälja korral on täheldatud ka kannibalismi. On aegu, kus eluinstinkt ei luba isegi liigikaaslasele armu anda saagiks langevad enamasti haiged ning viletsad loomad. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele. Colocolo on pikakarvaline kass, kes on hallika karvkattega, mida katavad pruunid triibud ja tähnid. Nendel kassidel on suured, tervatipulised kõrvad ja pikk kohev saba. Colocolo toitub väikestest imetajatest ja maal pesitsevatest lindudest. Kassi saagiks langevad tihti ka linnumunad. Inimasulate läheduses elavad isendit võivad küttida kodulinde. Tiinus kestab colocolo`l 80-85 päeva, mille järel sünnib kuni kolm järglast. Seda liiki peeti 9 varem pampakassiga samasse liiki kuuluvaks. Colocolo elutseb avatud metsamaadel, pool-kuivadel kõrbe aladel, metsades ja mägede nõlvadel. Kodkod ehk Tsiili metskass (Leopardus guigna) Kodkod on väikeim kaslane, kelle levikuala hõlmab Lõuna-Ameerika edala kallast. teda võib
ning seetõttu paistab karu küürakana. Sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus kollakaspruun kuni mustjaspruun. Elab kuni 30 aastat. Levik: Ajalooliselt Euraasia ja Põhja- Ameerika, tänapäeval areaal katkendlik. Arvukus Eestis: ~550 2003.a Toitumine: Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. Sigimine; Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood tiinus kestab karul ainult 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris vähearenenutena
häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Kütid, kalastajad ja korilased Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhi- tegevuseks küttimine ja kalapüük. Ent iga päev polnud saagiõnne, sage- li tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, see- ned, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi. Samas kogeti ümbritsevas maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud
Taliuinak kestab märtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem kui isased karud (aprilli lõpus, mai algul). Karu on öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem sügisel marjadest toitumise ajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood - tiinus kestab karul ainult 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris vähearenenutena
häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Kütid, kalastajad ja korilased Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhi- tegevuseks küttimine ja kalapüük. Ent iga päev polnud saagiõnne, sage- li tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, see- ned, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi. Samas kogeti ümbritsevas maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud
religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda. Surm tähendas aga und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Mõistatuslikud olid veel uni ja unenäod. Kardeti surma, äikest ja tormi. Usuti,et igal taimel ja loomal on hing. Tekkis ka kunst-esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. nt. naisekujuke-
tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid. Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv, veri. Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist. Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad. Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele. Ca 10 a. tagasi algas buum, mil pidevalt leiti uusi maalinguid. Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3. Ida- ja Lääne-Soome
Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid
tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid. Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv, veri. Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist. Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad. Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele. Ca 10 a. tagasi algas buum, mil pidevalt leiti uusi maalinguid. Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3. Ida- ja Lääne-Soome
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne- Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud, pesitsusajal on aga seotud tihedamate metsadega, eriti kuuse-segametsadega. Pesitsusajal elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Pasknäär on Eestis paiga- hulgu- ning rändlind ja läbirändaja. Hulguliikumised on kõige märgatavamad sügisel (augusti lõpust oktoobrini). Toitumine Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem taimset toitu (marjad, seemned) ja tammetõrusid. Pesitsemine Pesa ehitatakse tavaliselt kuusele kuni 10 m kõrgusele. Pesa on lame, koosneb väljastpoolt raagudest, seest aga samblast ja rohujuurtest. Kurnas on 5...7 muna, mis on hallikad, pruunide tähnide ja laikudega. 25Kuldnokk Sturnus vulgaris Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind
Teoitub kaladest, selgrootutest. Põhihobi- rüüstab teiste pesi, sööb mune, poegi. Talveks lõunapoole, kus vesi pole kinni jäätunud. 12. HÕBEKAJAKAS valge-sinihalli sulestikuga. Magu happeline, väljaheide söövitab auto värvi, Tallinnas kodulind. Prügikast, sööb karpe-laseb karbil kõrgelk katki kukkuda, kalasid. 13. TÕMMUKAJAKAS mustjaspruun, levinud, liivaluidetel pesitseb, Soomes lamedatel kividel. Saaremaa. Selgrootud, kalad, pisiimetajad, linnumunad ja pojad. Lahkub talveks Vahemere-idaosas, Pärsia ja Aafrika suured järved. Mõned jäävad siia ka. 14. KALAKAJAKAS Sinkjashall. Üldlevinud, ka siseveekogudel. Kõige rohkem lõunaosas. Meil kaa palju. Sööb kõike, kalu, selgrootuid, teri, inimeste toidujäänuseid. 15. TUTT-TIIR hakisuurune, must pea,hele kõht, peenike nokk. Pesitseb lõunapool. Haudekolooniates pojad tihedalt koos, et kaitsta kajakate eest. Talveks lahkub. 16
Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD: SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus. Ema kõrvalt hakatakse toitu otsima 3-4 nädalaselt. Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg. Hilise pesakonna pojad kes
Rootsi 730 739, Läti 475, Leedu 476, Suurbritannia 500 509, Taani 570 579, Poola 590, Soome 640 649, Norra 700 709, Ukraina 482, Holland 870 879, Tsehhi 859. Kõikide riikide numbrite kohta on koostatud vastav loetelu. 1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad. Põhimõtteliselt on ülaltoodud liigituse koostamisel lähtutud Eesti kaupade nomenklatuurist (EKN).
18%, sealhulgas piimarasva vähemalt 4,5%. Nimetatud piimakuivaine peab olema saadud aurustamise teel piimapulbrist või kondenspiimast, väherasvasest kondenspiimast või väherasvasest piimapulbrist või kondenseeritud kooritud piimast või lõssipulbrist või kõrge rasvasisaldusega kondenspiimast või koorepulbrist, võist või piimarasvast; 3) sokolaadiglasuuris on vähemalt 16% kakao rasvata kuivainet. 1.10 Linnumunad ja munatooted Toiduks tarvitatakse kana-, kalkuni-, hane-, pardi-, vuti ja jaanalinnu mune. Muna põhilised koostisosad on koor 11% munamassist, munavalge 57% rebu 32%. Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad. Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool) 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B- rühma, D- ja E-vitamiine
Tööriistad olid väga lihtsad, ilmselt kaevekepikesed, millega kaevata välja söödavaid juurikaid ja uuristada lahti näriliste urge. Liha lõikamiseks kasutati mitmesuguseid ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille üks ots teritati kildude ära löömisega hambuliseks teraks. Tööriistadena kasutati ka teravaservalisi kivikilde. H.. habilis oli vaid maapealse eluviisiga. Põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, teod, söödavad juured ja mugulad, linnumunad jms. Meelsasti söödi ka kiskjate poolt maha jäetud või vanadusse ja haigustesse surnud loomade korjuseid. Ise küttisid nad ilmselt väiksemaid ja ohutumaid loomi (närilisi, kilpkonni, linde). Algul oli küttimise osatähtsus väike, aja jooksul see suurenes. Homo erectus e püstine inimene (2 milj400 000 v 1,8 milj300 000a tagasi). Esimene luuleid Jaava saare idaosast Trinilist 1891. a. Algul leiti vaid kaks koljufragmenti, leidjaks Eugene Dubois
annaabi.ee 
