Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kana, munade, tibu, hane, rebu, kalkun, pardi, part, tibud, kalkuni, kanamuna, rasv, munavalge, haned, kanad, parti, vutt, kehamass, hanede, munakoor, pardid, linnuliha, hani, kanade, haudemuna, vuti, tõug, munatoodang, munakana, vutid, kehamassi, kael, keeris, kalkunid, poori, õhuniiskus, sugupool, munema, broilerite, linnuliik, kaltsium, loodeteKanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.
a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas. 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud) 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg. 2014. aastal linnuliha osa 24%. MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse
miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on
Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2. säilima hästiventileeritavas kohas 3. olema kaitstud saastumise eest (hiired, rotid jne) Haudemuna valik: Ideaalsed haudemunad 1. pikkus/laius 1,4:1 2. karjale ja tõule iseloomuliku keskmise massiga 3. munetud pesas, mis on kuiv, puhas ja tolmuvaba 4. on pärit haigustevabast karjast 5. puhtad (pole määrdunud sõnnikuga) 6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas;
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4
Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. 2. suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang
......................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]....................................................................................................................7 Munade kaalud:...................................................................................................................8 Kanamunade kaal:...............................................................................................................8 Kanamuna sisaldab:............................................................................................................ 8 Kanamuna energiasisaldus (kcal).................................................................................
Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soovite muna serveerimiseks sektoriteks tükeldada või poolitada. Parim säilitamistemperatuur on 13°, mistõttu sahvri või jaheda seinakapi puudumisel hoidke mune külmkapi kõige soojemas osas, st alumises köögiviljasahtlis
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus?
Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on kanamunadel 0,25–0,40 mm. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus – munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. Lühike tootmistsükkel – munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt
....................37 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED.......................................................................................38 5.4 HAKKLIHAST TOOTED.......................................................................................38 5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID...........................................................................39 6 MUNAD.........................................................................................................................39 6.1 Munade koostis........................................................................................................39 6.2 Munade pakendamine..............................................................................................40 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine..............................................................40 6.4 Munad toidulaual......................................................................................................41 6.4.1 Kanamunad..
Säilitamine Margariinid ja õlid peavad olema puhta lõhnaga ja ühtlase värvusega. Ei tohi hoida koos tugevalõhnaliste toidukaupadega, sest margariinid võtavad kergesti lõhnu külge. Säilitatakse jahedas (+4-+80 C) ja pimedas. KANAMUNAD. Kanamunad on inimese toidulaual tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi.
Säilitamine Margariinid ja õlid peavad olema puhta lõhnaga ja ühtlase värvusega. Ei tohi hoida koos tugevalõhnaliste toidukaupadega, sest margariinid võtavad kergesti lõhnu külge. Säilitatakse jahedas (+4-+80 C) ja pimedas. KANAMUNAD. Kanamunad on inimese toidulaual tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi.
alla seisma. Maitsestunud fileedest lõigatakse sabapoolsest osast alustades õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena või külmalaual. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Härjasilm Tervelt praetud muna mida praetakse väheses rasvas. Muna lüüakse lahti otse kuumale pannile ning praetakse ainult ühelt poolelt kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Pipart raputatakse ainult munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks. Lisandiks sobib praetud peekon, sibul, praetud kartul või lihasaadused, köögiviljad. Härjasilmale võib raputada ka maitserohelist (till, basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud
pakendamine. Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda. Piima saadused Pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim, rjazenka(kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode ), puding, glasuurkohuke, viili, kondenspiim, piimapulber, jäätis, sorbett, või ja margariin. Munad Muna koosneb neljast põhiosast: Munakoor- on muna kaitsev poorne habras kest. Koore värvus ei viita muna toiteväärtusele või maitsele, vaid sõltub kana tõust. Kooremembraanid- on koore külge liibuvad kaks- kolm valgukihti, mis annavad munale täiendava kaitse, näiteks hallituse ja bakterite vastu. Muna ümaras otsas paikneb õhuruum, mis on seda suurem, mida vanem on muna. Munavalge ehk albuumen koosneb 87% veest ja 12,55 valkainest, millest suurem osa albumiin. Munavalge sidemed on kaks albumiinist spiraalset membraanivääti, mis asuvad kummalgi pool rebu ja hoiavad seda paigal. Mida värskem on muna, seda tihedam ja
Toidupüramiidis esitatud toiduainete rühmadest valitakse toiduports. Vaatle tervisliku toiduportsu koostist joonisel 2.2. Pilt: Taldrikureegel Joonis 2.2. Taldrikureegel Jäta meelde taldrikureegel - see aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult: Pool taldrikust tuleb täita köögiviljadega (s.o. 2. põhikorrus). Veerand taldrikust täidetakse liha, kala, kana või muu 3. põhikorrusele kuuluva toiduainega. Veerand taldrikust jäetakse lisandile – pastale, kartulile, riisile jne (s.o. 1. põhikorrus). ÜLESANDED 1. A. Kirjutage üles ühe päeva jooksul süüdud toidud ja joodud joogid. B. Analüüsige päeva jooksul tarvitatud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. 2. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.
ja nahaga), suitsupeekon (ribiosast, millelt ribikondid on eraldatud), suitsufilee, suitsukoot, suitsupõsk, -pea, -ribikont, ungari pekk jt. 9 Veiselihatooted on veiseliha pipraga, delikatess veiserind, piprasink, einesink veiselihast jt. Et veiseliha on tihkema ja kõvema konsistentsiga võrreldes sealihaga, siis mahlakuse andmiseks võidakse lisada sealiha lõike, searasva ja rohkesti maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-, praetud ja küpsetatud tooted) kuni 30 ööpäevani (toorsuitsutooted). 2.7. Vorstid Vorstide toorained on koduloomade, -lindude ja ulukiliha, seapekk, loomarasv, kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis,
erineva kogusega adhesiooni molekulidega, nt. kadheriinid) aitab säilitada erinevate kudede vahelisi piire ja struktuure, interakteerudes meelsasti osade rakkudega ja vältides teisi 2) Rakkude kuju muutus- rakusisesed kontraktsioonid ja kokku pitsitumised (constriction), tsütoskeleti ümberkorraldused (nt rakukihi voltumine või rullumine on seotud osade rakkude kuju muutusega) 3) Rakkude migratsioon 20. Rebu sisalduse erinevused loomadel Loomadel, kelle embrüo areneb väljaspool emaorganismi, võib rebu moodustada rohkem kui 95% munaraku mahust Pärisimetajatel, kelle embrüod arenevad emaüsas ja toidetakse ema poolt, leidub väga vähe rebu munarakus Rebuvalke toodavad teised organid, nagu maks (imetatel, lindudel, kahepaiksetel) ja rasvkeha (putukatel), mis transporditakse verevooluga munarakuni 21. Muna suurused ja kuju
piimapulbrist või kondenseeritud kooritud piimast või lõssipulbrist või kõrge rasvasisaldusega kondenspiimast või koorepulbrist, võist või piimarasvast; 3) sokolaadiglasuuris on vähemalt 16% kakao rasvata kuivainet. 1.10 Linnumunad ja munatooted Toiduks tarvitatakse kana-, kalkuni-, hane-, pardi-, vuti ja jaanalinnu mune. Muna põhilised koostisosad on koor 11% munamassist, munavalge 57% rebu 32%. Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad. Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool) 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B- rühma, D- ja E-vitamiine. Kanamuna mass kõigub olenevalt kana tõust 35 - 85g piires. Jaanalinnu muna mass võrdub 22- 24% kanamuna massiga. Kanamune liigitatakse olenevalt massist kaalukategooriatesse : XL kuni 73g ja rohkem, L - 63 -
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) Siga
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh
Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada inimesele toiduhankimine. Seepärast arvatakse, et kõigepealt kodustati koer (10-12 tuh.a.e.m.a.). Veise kodustamise ajaks võis olla umbes 6-2 tuhat aastat e.m.a. Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Väidetakse ka Põhja-Aafrikat ja Sahara kõrbe. Mesopotaamias kodustati kitsed, lambad ja siga. Indias ja Hiinas - seebu, pühvel, kana ja siga. Neilt aladelt levisid kodustatud loomad ka Euroopasse. Kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel on märgatavad. Neid põhjustasid nii looduslikud tegurid, kliima, mullastik, maapinna reljeef, taimestik kui ka inimese poolt loodud söötmis- pidamistingimused. Käivitavaks jõuks nende muutuste esilekutsumisel oli looduslik ja kunstlik valik. Viimane saavutas järjest enam ülekaalu ning tulemuseks oli koduloomade väga suur muutlikkus ja mitmekesisus.
annaabi.ee 
