Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127;
kogu embrüonaalse arenemise perioodiks. Loode areneb normaalselt üksnes siis, kui haudeperioodil valitseb vastav temperatuur, sobiv niiskusreziim, hapnikku on piisavalt, haudemunad on õiges asendis ja neid pööratakse perioodiliselt. Haudereziimi vead Ülesoojenemine, Optimaalsest madalam temperatuur, Liigniiskus hautamisel, Niiskuse vähesus hautamisel, Puudulik ventilatsioon, Munade liiga harv pööramine Tapasaagis % / Filee Kanabroiler 74/ 19,87 Supikana 66/ 15,6 Kalkun (kerge) 80/ 31 Kalkun (raske) 84/ 3 Lihapart 73/ 15 Hani 73/ 17,9 Pärlkana 75,5/ 25 Kalkun= 10 kg 1kalkun= 7,5 kg Tapasaagis= 80% Lihakeha mass= 10*0,8= 8 kg Rinalihased (filee)= 31% Filee= 10* 0,31= 3,1 kg Linnuliik/ munamass (g) Kana 60 (45-75)/ Kalkun 70-90/ Munapart 60-65/ Lihapart 80-90/ Muskuspart 70-80/ Hani 120-200/ Pärlkana 45/ Vutt 12- 18/ Jaanalind 1000-1600 Morfoloogiline koostis % Liik/ Munakoor/ Munavalge/ Munarebu Kana/ 9/ 63,8/ 27,2
Levinud Kesk- ja Ida- Euroopas. Kanad 2-2,2 kg, kuked 2,5-3 kg, munatoodang 150-180 muna aastas, muna keskmine mass 62 g. Sulestik valge, viiruline või must. Kasutatakse ekstensiivsetes talumajapidamistes. Liha-munakanatõugudest olulisemad on roodailend, njuuhämpsir, sasseks, australorp ja uaiendot. Liha-munakanatõud ei oma tööstuslikus linnukasvatuses suurt tähtsust seepärast, et munakana ja kanabroiler toodavad muna ja liha efektiivsemalt. Sobib talumajapidamisse nii muna kui liha saamise eesmärgil. Kasutatakse uute tõugude ja krosside loomisel. Roodailendi tõug loodi USA-s Rhode Islandi ja Massachusettsi osariikides kohaliku kanade, õlevärviliste sanghai ja punakaspruunide malai kukkede ning pruuni leghorni munakanatõu baasil. Roodailendi kanad on lihtharjaga, punaste kõrvalappide, kollaste jalgade ja tume- kuni pruunikaspunase sulestikuga
annaabi.ee 
