SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne.
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine
neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal Linnad rajati enamasti endiste muinaseestlaste keskuste kohale võõrvõimude poolt. Linna elu korraldati Lääne-Euroopa eeskujul linnaõiguse alusel. Linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Linnaõigused laenati teistelt linnadelt või koostati kohapeal teiste linnaõiguste eeskujul. Linnaõigused anti linnadele Maaisandate poolt. Eestis oli 9 keskaegset linna. Lubecki lõ-ga Tallinn, Rakvere, Narva... Kehtis Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus Riia lõ-ga Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Piiskopi õigusega-Vana-Pärnu, linnaõiguse koostas Saare_lääne piiskop
rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise kui ka välissuhete korraldamises. Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg
asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna keskusena) (Püsib ka peale Kat II ahk-d) · (Linnade arv läks 10lt 12le, lisandus Paldiski ja Võru) 5. Demograafiline olukord 13-18 saj Lk 32 Kaart 3 Eesti muinasmaakond/ Kuni 1220. Sakala, Ugandi, Mõhu Eesti muinasaja lõpul enne MVV- a-d neid pole kunagi hiljem/ 8 d suurt + 4 v 6
õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama,
AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud
maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu Linnakodaniku õigused ja kohustused Kohustused Osavõtt linna kaitses Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Õigused
Põhja-Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Läbi keskaegse Vana-Liivimaa ajaloo toimus siinsetel aladel võitlus vaimuliku (Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Riia piiskopkond) ja ilmaliku (Liivi ordu, Taani hertsogiriik) võimu vahel, mis ilmestas ka Lübecki õiguse eelistamist Taanile kuuluvates Eestimaa hertsogkonna linnades. Arvatavasti võis Tallinn saada Lübecki linnaõiguse juba Taani kuningalt Waldemar II-lt, kuid selle kohta puudub kirjalik materjal. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel. Linnaõiguse saamisel
Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus. Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315
* säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa * Rootsi kuningas soovis läbi viia reforme, riigi maale rajati riigi mõisad, mida valitsesid foogtid(maksud ja kohus) * 1600 kehtestati riigi mõisate talupoegadele ühtsed maksud. Eramõisates jäi kehtima aadlike omavoli * säilis maapäev * ei õnnestunud kaotada täielikult pärisorjust
Kool Teema Juhendaja : Koostas : Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajandite...
sõdasid maksuvabastused 1784. pearaharahutused, kuna pearahamaksu kehtestamine tekitas suuri segadusi. Talupojad ei saanud enam aru kas mõis maksab nende eest või nad ise peavad maksma. Juulis 1784 kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel Räpina puuaiasõda; sõdurite vastu ei saadud. Linnad, kaubandus ja tööndus Mis linnad said 16. saj Millal? Kes andis linnaõiguse? linnaõiguse? Kuressaare (Arensburg) 1563 hertsog Magnus Valga (Walk) 1584 Stefan Batory Mis linn 16. saj II poolel hääbus? Miks? Miks ei peetud otstarbekaks seda taastada? Vana- Pärnu kaotas 1599. linnaõiguse, kuna Liivi sõjas purustati täielikult, põletati maha. Mis linnad kaotasid 17.saj linnaõiguse? Miks? Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks.
Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema, pidid korraldama hingeloenduse. Pärast Katariina II surma säilivad maksud
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel k...
Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru. Riia piiskopkond, tartu, saare-lääne, kuramaa. Kogu maa mida rajasid
Haapsalu Tootsi lasteaed Põhikool Kristjan Blande Haapsalu üldandmed 1.Haapsalus on 13 142 elanikku 2. Haapsalu pindala on 10,59 km 3.Haapsalu vapp on kuldse põhjaga heraldiline kilp, mille paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piisk...
- Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu keskus asus Lübeckis. 2
inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa- asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele.
Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu. Tallinn on olnud nii Taani, Rootsi, Vene kui ka Saksa võimu all. Viimasena oli Tallinn Vene võimu all. Kui Eesti riik iseseisvus, vabanes Tallinn võõrvõimu alt. Nüüd on meie pealinn juba 1991. aastast alates iseseisev haldusüksus. Tallinn sai linnaõiguse 1248. aastal, kui Toompea jalamile rajatud linnuse ümber oli tekkinud linn, mida tänapäeval tuntakse Tallinna vanalinnana. See on üks peamisi turistide tõmbenumbreid. Vanalinna tähtsamateks ehitisteks on Toompes loss, Toomkirik, Raekoda ja Rae apteek, mis on vanim Eestis tegutsev apteek. Tallinnal on kirju ja sündmusterohke ajalugu. Kuigi Eesti on väike, on ta alati olnud teistele riikidele ihaldusobjektiks, sest Tallinn on kaubanduseks hea asukohaga.
Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj. ja nende arvu pidev kasv, vaj. Teravilja järele,naturaalandamite suurenemine,raharendi keht. Talup.vastupanu-esitati kaebusi mõisnike peale,ei täidetud koormisi,asuti elama mujale,hakati vastu mõisasundijaile. Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit, . Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine.Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse. KATOLIIKLIK HARIDUS LUTERLIK HARIDUS
ja kaupmehed.Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin . Võimalik, et linnuse rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatisest. Arvatakse, et Viljandi sai linnaõiguse 13. sajandi keskel,Õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283.aastast(Hamburgi.Riia linnaõigused). 14.sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linna paiknes linnusest põhja pool, sellest ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik(endine kloostrikirik) Linna purunes korduvalt Liivi sõjas (1558-1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600-1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus:
Vallutaja tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust jaõigust pärilikule maakasutuseke.Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad . Kirikukihelkondade loomine: Maaisandad korraldasid ja finantseerisid kirikute ehitust. Kirikukihelkondade loomisel lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist.Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus. Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõiguse Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi alevikke. Linnaõigused said: · Taanlaste valdused: Tallinn, Rakvere, Narva · Tartu piiskopi valdused: piiskopkonna keskus Tartu · Mõõgavendade ordu valdused: Viljandi, Uus - Pärnu · Saare Lääne piiskopi valdused: · Vana Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem Haapsalu
aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud
erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru. Kubermangud jagunesid nüüd maakondadeks, provintsid kaotati, Narva liideti Peterburi kubermanguga ja maakonnakeskused said linnaõiguse. Aadlikest said omavahel kõik võrdsed aadlikud, mõisad jäid neile alles aga privileege kärbiti. Asehalduskord kehtis 1796. aastani. Mõlemad korrad tõid endaga kaasa muudatusi, aga asehalduskord rohkem, kuna nii muudeti Eestimaa ja Liivimaa Vene impeeriumi moodi rohkem, hakkasid kehtima nende seadused ja aadlike privileegid kadusid ära.
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks. Enamik kaubandusest toimus turuplatsil.
moodustasid ühingud, mida kutsuti tsunftideks, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku omavalitsust, riigilinnad, mis kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale. Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli
siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad. Sellega aga puheksid kähmlused Vene soldatite ja talupoegade vahel. Linnad, kaubandus ja tööndus Linnaõiguse said : · 1563. a. hertsog Magnuselt Kuressaare, Paldiski, Võru · 1584. a. Stefan Botorylt Valga · 1783. a. Paldiski, Võru. · Linnaõiguse kaotas 1599. a. Vana Pärnu · 17. saj kaotas linnaõiguse sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad Viljandi, Paide, Rakvere, Valga. Muutused linnade õiguslikus sisundis: · Viljandi kodanikke sunniti mõisasse teotööle · Asehalduskorra kehtestamine · Omavalitsus jäi püsima · Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil. Muutused kaugkaubanduses: · Koondus peaaegu täielikult võõrmaiste kaupmeeste kätte
ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast.
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt
oluline oli leida midagi piiramistehnika( bilda ehk vastukaalukatapult, müüripurustajad ehk traanid ja piiramistornid) vastu; linnustes korraldati ka turniire Linnade teke linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres( Rooma ja Marseilles); paiknesid soodsate tingimustega kohtades ( jõeääred, sadamapaigad, palju talupoegi, kelle toodangut linlasi vajasid ja kelle arvelt kasvas linlaste arv) nt Toscana ja Lombardia, Pariis; linnad polnud kuigi rahvarohked; linnad said senjöörilt linnaõiguse, mille alusel linn oma elu korraldas; väikelinnad olid senjööri valduses, suured kuulutasid tihti oma senjööriks kuninga, et vabaneda kohalike feodaalide võimu alt Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma
Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust · Lääne-Eestis ja saartel säilinud · Vanimad kristlikud hauatähised eestis, mis ühendavad nii paganlikke kui ka kristlikke sümboleid. · Kohalike ülikute hauamonument Linnade teke · Liivimaa ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed -> loomulik, et tekkisid Liivimaale esimesed linnad. · Linnad tehti muistete kauplemiskohad, tähtsamate teede sõlmpunktides. · Maaisand andis linnaõiguse. Linnad · Riia oli Vana-Liivimaa suurim ja tähtsaim linn, mille kutsus ellu piiskop Albert jmuba 1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka siinsetest vallutustest. · Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal. · Rakvere (Tallinna "käepikendusena"), linnaõiguse sai 1302. aastal.
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
Essee Keskaegne linn õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad.Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused. Kutsuti kohale vajalikud kaupmehed ja käsitöölised. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnadelt. Linnakogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna võimuorganiks oli raad, selle liikme seisus oli eluaegne. Rae ülesanneteks oli näiteks heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli ...
Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone
hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud seetõttu kaasa rääkida linna valitsemises. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised: teenijad, prostituudid, kerjused. Keskegseid linnu saab iseloomustada väljendiga „ kui riik riigis“. Seda eelkõige seetõttu, et linnadel olid riigile iseloomulikke tunnuseid – linnaõiguse ja hierarhia näol. Kesaegsesse linna sisenedes valitsesid teised seadused ja reeglid. Kindlasti aga ei saa kesgaegseid linnu võrrelda täielikult 21. saj riikide korraldusega. Linnakorraldus oli selleks võrdluseks veel liiga algeline.
Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus
Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku
riigiks (Ivan III - Moskva vürst) Keskaegsed linnad Liivimaal (9). Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liit Keskaegsed linnad Liivimaal: 1) Tartu- linnaõiguse andis Tartu piiskop 2) Uus-Pärnu- linnaõiguse andis Liivi Ordu 3) Vana-Pärnu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop 4) Viljandi- linnaõiguse andis Liivi ordu 5) Tallinn- linnaõiguse andis Taani kuningas 6) Haapsalu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop 7) Paide- linnaõiguse andis Liivi Ordu 8) Narva- linnaõiguse andis Taani kuningas 9) Rakvere- linnaõiguse andis Taani kuningas
Tartu Dorpat Haapsalu Hapsal Narva Narwa Viljandi Fellinn Paide Weissenstein (Weiβenstein) Pärnu Pernau Iga linn elas oma linnaõiguse järgi. Tallinn, Rakvere ning Narva elasid Lübecki linnaõiguse järgi. Olenemata sellest, millise linnaõiguse järgi elati, oli iga linna kõrgeimaks võimuorganiks raad. Rae ülesanded olid: Heakorra kindlustamine Sissetulekute kindlustamine Kohtuvõim tsiviil- ja kriminaalasjus Jälgiti ehituseeskirjade täitmist Kandsid hoolt linnakarjamaa ja sealse telliselöövi eest
Tema poliitikat hakkas eestis ellu viima Gerorge Brown. 8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused.
Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat.
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks
Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust. Kuna neil oli hea
Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldus toimis linnaõiguse alusel. 1. Millist mõistet on selgitatud: 1) keskaegne linnavalitsus- raad 2) keskaegne kaupmeeste ühendus- gild 3) ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus- tsunft 4) käsitööliste ühenduse põhikiri- skraa 5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
