klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis.
Gaasisõjad. Sõjatehnikasse tõi Esimene maailmasõda suuri uuendusi. Üks uuendustest oli see, et võeti kasutusele sõjagaasid ja loodi gaasikaitse. Gaas oli sõjaotstarbeline keemiline ühend vastase elavjõu hävitamiseks või võitlusvõimetuks muutmiseks ning tema maa-alal taimestiku ja loomastiku hävitamiseks. Kasutusel oli palju erinevaid mürkgaase, millest eristatakse närvisüsteemi kahjustavaid mürke, kõigi elundite talitust kahjustavaid üldmürke, limaskesti ja hingamiselundeid kahjustavaid lämmatavaid mürke, üldmürgistavaid ning tugevasti limaskesti kahjustavaid sööbemürke, vastase ajutiselt töövõimetuks muutvaid psühhokeemilisi mürke, pisaravoolust tektitavaid mürke ja ülemisi hingamisteid ärritavaid mürke. 1915. aasta jaanuaris kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi venelaste vastu. Kasutatav aine, mida sakslased nimetasid T-Stoffi-iks, ei olnud surmav, vaid üksnes pisaraid tekitav
suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et
suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei
pingesse , ning hääl kõngeb. · Lihaspinge kaela ja õla vöötme lihastes nt: vale tööasend , mõjub häälele halvasti. · Meie kliimas , kus õues on sageli jahe ja niiske , taas aga liiga kuiv õhk , kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. Et häälepaelu ravida... · Rääkige võimalikult vähe. · Ärge sosistage ega pressige häält kaelalihaste abil. · Jooge rohkesti vett , see niisutab häälepaelte limaskesti. · Vältige stressi , pingelist tööd ja magamata öid. · Ärge püüdke lärmakas seltskonnas teistest üle karjuda. Üle 3 nädala kestva häire puhul pöörduge arsti poole.
Nõgestõbi Nõgestõbi ehk urtikaaria Allergiavorm, mis annab endast märku teatud iseloomulike nahailmingutega 15-20% inimestest põevad seda korra elu jooksul Turse tekib väga kiiresti (sekundite kuni tunni jooksul) Püsib samas kohas kõige rohkem ööpäeva, enamasti mõne tunni Haigus võib ka pärast täielikku paranemist ikka ja jälle uuesti puhkeda Ei ole nakkav Võib olla ohtlik, kui haigus haarab endaga limaskesti Sümptomid Nahk kaetud kupladega Sügelus kihelusärritus Harva ka villid Põhjused Infektsioonid Ravimid Putukate hammustused Toiduallergeenid Füüsikalised tegurid Ravi Allergeenide vältimine Antihistamiinsed ravimid Suukaudsed hormoontabletid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Küsimused
10. Millised on allergilise riniidi ravis kasutatavate ravimite kõrvaltoimed ja vastunäidustused ja koostoimed teiste ravimitega? Suukaudsed/lokaalsed H-1 retseptorite blokaatorid (antihistamiinikumid): Ettevaatust: I pk ravimite kasutamine koos alkoholi ja teiste KNS depressantidega võib uimasust suurendada! Antikolinergilised ravimid - kolinoblokeerivad kõrvaltoimed! Ravimid võivad erinevas ulatuses kuivatada limaskesti. Ninasisesed glükokortikoidid: Kõrvaltoimed on enamasti lokaalsed, vähene verejooks ninast Leukotreenide retseptorite antakonistid: Kõrvaltoimeid vähe – hästi talutavad. Dekongestantid: Ei tohi kasutada üle 7 päeva (medikamentoosne riniit). Süsteemsed kõrvaltoimed (unetus, närvilisus, ärritatavus) ja kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed (südamekloppimine, hüpertensioon). NB: hüpertensioon, rütmihäired, kilpnäärme ületalitus.
ka ravimiseks.Kui küüslauk kohe kuidagi kurgust alla minna ei taha, riputa see niidi otsas kaela ja kasuta nohu ajal ka magamistoa dekoreerimiseks. Kooritud küüslauguküüs pane aga ninna (siinkohal oleks ehk paslik öelda, et seda meetodit oleks mõistlik harrastada koduseinte vahel, tööl või kaupluses küüslauguküüned ninas ringi käia võib olla suhteliselt totakas vaatepilt). .Küüslauku peaksid ninna panema vaid täiskasvanud, lastel võib see limaskesti ärritada. 7.Tee sooje soolakotte. Pane jämedat soola sokkide sisse ja keera sõlm peale, seejärel aja need pliidil soojaks. Soojad kotikesed aseta kuni jahedaks minemiseni ninale ja põskedele. Seda tee vaid siis, kui nina on lahti, kinnise ninaga võib tulemus vastupidine olla! 8.Joo ingveriteed. Retsept on lihtsamast lihtsam -- pane üks teelusikatäis riivitud või tükkideks lõigatud ingverijuurt tassi ning vala peale kaks detsiliitrit keeva vett. Tõmmata lase umbes viis minutit
HPV e. papilloomiviirus Haigusetekitaja: Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Tunnused: ● Suguelundite tüükad (peamine sümptom) ● Palavik ● Väsimus ja peavalud ● Lümfisõlmede, lihaste ja liigesevalu paistetus ● Nahalööve ● Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ● Öine higistamine Ravivõimalused: Papilloomiviirusevastane ravi puudub.Rakendatava ravi eesmärk on
Põhjustab iiveldust, oksendamist, tugevat kõhukinnisust ja sügelust. Pupillid kitsenevad. Hallutsinatsioonid. Eluiga on umbes 1,5- 4,5 h lihastesse ja veeni süstides. Surmav toos: täiskasvanule 400 mg, lapsele juba 30 mg. Arvatakse et morfiin võib vähihaigust suurendada. Nikotiin Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- passiivne suitsetamine. Kofeiin Leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliina marjades. Kasutatakse koos ravimitega, et paremini mõjuksid. (migreeni ravis)
happekatalüütiline aktiveerimine, kuna karboksüülhapped ei ole tavaolukorras piisavalt aktiivsed, et alkoholidega reageerida. Tugeva happe toimel muutub karbonüülrühma süsinik elektrofiilsemaks, nii et see on võimeline reageerima alkoholi nukleofiilse tsentriga. Protoneerimise tagajärjel muutub karbonüülrühma OH-rühm heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub vaheühendist, andes tulemuseks estri. Reagentide ohtlikkus: Bromobenseen on toksiline ja lakrimaator! Ärritab nahka ja limaskesti, sissehingamisel, alla neelamisel või naha kaudu imendudes võib põhjustada maksa ja närvisüsteemi kahjustusi. Dietüüleeter on tuleohtlik! Süttib ise 170°C juures. Eetri aur on mürgine. Bensoehape omab ärritavat toimet. See on süttiv, mistõttu seda ei tohi kasutada lahtise tule lähedal. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust, mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Kontsentreeritud soolhape on toksiline, söövitav aine
Naisel: valulik urineerimine, valgevoolus ravi: mrab arst, antibiootikumid TRIHHOMONOOS tekitaja: algloom peiteperiood: 5-28peva tunnused: kipitus, rritustunne, valulik urineerimine, kollane/roheline voolus, sage urineerimine. Mehel: haigustekitaja kandjad, valulik urineerimine, vhene eritis kusitist. ravi: alglooma vastased tabletid GENITAALHERPES (herpes simplex 1, herpes simplex 2...) tekitaja: 2tpi herpesviirust-kahjustab org. erinevaid osi-nahka, limaskesti, silmi, aju, suguelundeid jne. peiteperiood: 2-7peva tunnused: sugutil villid Naistel: villid tupe-, emakakaela-, tuharate- vi prakupiirkonnas. Palavik, isutus. ravi: viirusvastastepreparaatidega arsti mramisel KLAMDIOOS tekitaja: bakterid peiteperiood: ei teata, raske mratleda tunnused: valgevoolus, valud urineerides, valud khus ravi: antibiootikumid KONDLOOMTBI tekitaja: viirus peiteperiood: 2-3kuud tunnused: suguelunditel ja prakupiirkonnale tekivad valulikud nsad, sugue.
Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6
alumiiniumi pinda ning teeb ta passiivsemaks. Alumiiniumnõusid katva oksiidikihi tõttu pole hirmu, et need veega kokkupuutel või toitu keetes ära haihtuksid. Tuleks aga arvestada, et alumiiniumnõude kokkupuude happeliste toiduainetega nagu hapukapsas, marinaadid, bors jne ei ole soovitatav. Reageerimine toidus sisalduvate hapetega ühest küljest kahjustab alumiiniumnõusid, teisalt mõjub lahustuvate alumiiniumühendite sattumine meie organismi ebasoodsalt ärritab mao ja soolte limaskesti, mõjub närvisüsteemile. Alumiiniumi liigsisaldus organismis tõrjub sealt välja organismile vajalikud elemendid kaltsiumi ja tsingi. Pikka aega alumiiniumnõudes säilitatavad happelised toiduained võivad kaotada oma värvi, maitse ja aroomi. Kui kõrvaldada alumiiniumi pinda kaitsev oksiidikiht, siis reageerib alumiinium aktiivselt juba külma veega. Puhtast alumiiniumoksiidist koosneb väga kõva, kõrge sulamistemperatuuriga ja keemiliselt vastupidav mineraal korund. Tehnikas
Kromosoomid kaitsevad DNA-d ja aitavad seda raku jagunemise ajal kokku pakkida. Vakuool on varuainete säilitamiseks ja rakule mitte vajalike jääkainete ladustamiseks. RAKK on organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Näiteks: Närvirakk Erütrosüüt ehk punane verelible transpordib hapniku ja süsihappegaasi. KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Epiteelkude katab nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid. Toestuskude moodustab eri elunditele tugistruktuure Lihaskude on organismi liigutamiseks. Närvikude kogub informatsiooni sise- ja väliskeskkonnast, juhib seda edasi. ELUND on kindla asendi, ehituse ja ülesandega osa organismist. Näiteks: Kopsud, mis on hapniku hankimiseks ja süsihappe gaasi vabastamiseks väliskeskkonda. Süda, mis tagab elusorganismi rakkudesse vereringluse.
Gonorröa Mis on gonorröa? · Sugulisel teel leviv nakkus,mis esmalt kahjustab limaskesti,kuid QuickTime and a hiljem võib verega decompressor are needed to see this picture. levida üle kogu organismi. Tekkepõhjused · Tekitajaks on Neisseria Gonorrhoeae ehk gonokokk. · Gonokokk elab kusiti,emakakaelakanali,päraku ja silma sidekesta kattekihis. · Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele,limaskestade kokkupuutumisel,tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sümpomid (1)
Gonorröa Seletus-Sugulisel teel leviv nakkus, mis esmalt kahjustab limaskesti, kuid võib hiljem verega levida üle kogu organismi. Limaskest-kehaavade kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev õõneselundite sisekate-suus,söögitoru vooderdab Pildil on tripperi tekitajad,bakterid Tekkepõhjused- haiguse põhjustaja on gonokokk. Gonokokk on mikroob,mis on tripperi ehk gonorröa tekitaja. Gonokokk asub kusitt,päraku,emakakaelakanali ja silma sidekesta kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel.
omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, köha, nahapinna muutused, peavalu, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähki) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam: Vingugaas Vingugaas on süsivesinike mittetäieliku põlemise järel tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub 2-20 mg vingugaasi inimorganismi. Sellepärast väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga ning enamik sportlasi ei suitsetagi
Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel Kõrvalsaadusena mõningate metallide sulatatud kloriidide elektrolüüsimisel Kasutatakse ka Hookeri rakku Cl2 füüsikalised omadused Kollakasrohelise värvuse ja terava lõhnaga gaas Tihedus on 3,214 kg/m3 Sulamistemperatuur -101oC Keemistemperatuur -33oC Aatommass 35,453 Õhust 2,5 korda raskem Cl2 keemilised omadused Mürgine, limaskesti ärritava ja lämmatava toimega Suhteline elektronegatiivsus on 3,0 Suure keemilise aktiivsusega, reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega Reageerimisel eraldub suur hulk soojust ja valgust Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad NaCl maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend KCl kaaliumväetis CaCl2 õhu kuivatamiseks eksikaatoris ZnCl2 puidu immutusvahend mädanemise vastu; metallide jootevedeliku koostisosa
Kasutatakse tihti meditsiinis ravimite valmistamisel. Fluoreeritud süsivesinikud töötavad vereasendajatena. BIOTOIME Fluor on mitmekesise toimespektriga bioelement. Selgroogsetel on enamik organismisisesest fluorist skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 2,6 g F. Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 0,5 mg. Fluori puudus põhjustab kaariese, kuid selle ülehulk fluoroosi teket. F2 ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, tekitab kopsuturset, dermatiite. Paljud lahustuvad F-ühendid on mürgised, osad on mürgised, kuid mõned tõhusad ravimid. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest. E-vitamiini saame taimsest toitainest, näiteks kaer, oder, porgand ja majonees. Milleks mingid vitamiinid kasulikud? Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks. D-vitamiin peamiselt vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, luude ja hammaste normaalseks arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks. E-vitamiin on vajalik organismi antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis. K-vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, luukoe normaalse tiheduse ja tugevuse tagamiseks, neerude ja platsenta arenguks- talitluseks. Q10-vitamiin vähendab kortsude teket ja silendab nahka. Vesilahustuvad vitamiinid
*Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis.
Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.
Broomi kasutatakse broomiühendite saamiseks. Neid vajatakse tehnikas: bensiinilisanditena, polümeeride põlemise takistamiseks; meditsiinis: ravimite koostises; lisaks veel värvainetes. Hõbebromiid on valgustundlik, seepärast toodetakse temast fotopaberit. Orgaaniliste broo- miühenditega värvitakse tekstiiliesemeid ( purpur on broomiühend ). Juba I maailmasõjas kasutati orgaanilisi broomiühendeid pisargaasina. Joodi lahusega etanoolis töödeldakse haavu ja limaskesti. Joodi leidub ka meie organismis, ta koguneb kilpnäärmesse. Kui toidu või joogiveega ei saa organism küllaldaselt joodiühendeid, hakkab kilpnääre suurenema ( tekib struuma ). Joodi vaegus kui ka selle paljusus mõjutab oluliselt ainevahetust. Juba tühine kogus joodi avaldab organismidele tugevat biokeemilist mõju, ta suurendab lehmade piimaandi ja lammaste villakasvu. Veel kasutatakse joodi antiseptilisi omadusi õunte säititamiseks
3. Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste kavapunktide alusel: leidumine, tähtsus organismis, avitaminoosi tunnused. Vitamiinid leidumine Tähtsus organismis Avitaminoosi tunnused A loomse päritoluga on vajalik nägemisprotsessis, esmaseks tunnuseks on toiduainetest limaskesti katvate rakkude ja nägemishäire hämaruses nn naharakkude kanapimedus, defitsiidi arenguks, kõhre ja luukoe süvenedes tekib kuivsilmsus arengu ning kasvu ehk ksefoftalmia, naha kuivus regulatsiooniks, embrüo ja noore ja vananenud väljanägemine
lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid.Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka asbest ja tellis.Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. Kasutamine Fluororgaanilised plastid (teflon) Klaasi söövitus Jahutusvedelikud hambapastades Kloor
väliskeskkond, sööt, joogivesi, bioloogilised siirutajad (vahe-, lisa- või lõpp-peremehed) NAKKUSTEED: ektoparasiidid, kes otsivad peremehi (maokiin, sääsed, kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE Toituvad seedekulglas olevast söödast, kehavedelikest ja kudedest Mehaaniline kahjustus. Vigastavad limaskesti, siseelundeid ja nahka. Ummistavad torujaid organeid Toksiline toime Hemolüütiline vere hüübimine , lõhustavad vererakke Antikoagulatoorne KNS kahjustav Seedeensüüme desaktiveeriv Parasitoos on üldhaigus, mis häirib peremeesorganismi kõiki talitlusid otseselt või kaudselt. PARASITOOSIDE KULG Heades tingimustes kulgevad tihti subkliiniliselt Kliiniline haigestumine intensiivne nakkuse korral
Juuksuri erialal Marina Varlashina Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat.
Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomonoos. Tekitajaks on algloom, levib enamasti sugulisel teel. Naistel võib ägeneda menstruatsiooni ajal. Tekib kipitus ja ärritustunne, valulik urineerimine. Genitaalherpes. Tekitajaks on kahte tüüpi herpesviirused, mis kahjustavad nahka, limaskesti, silmi, aju, suguelundeid jne. Genitaalherpes tekib peamiselt noortel. Meestel tekivad sugutile villid, naistel villid tupe-, emakakaela-, tuharate või pärakupiirkonda. Võib kaasneda voolus ja väga valulik urineerimine. Paraneb aeglaselt arsti ettekirjutiste järgi. Klamüdioos. Tekitavad bakterid, mis kutsuvad esile kuse- ja suguelundite põletikke naistel ja meestel. Tunnuseks valge voolus, kõhuvalu, menstruaaltsükli häired, valulik urineerimine naistel
F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC! Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete temperatuuride saamiseks ning raketikütustes. BIOTOIME Fluor on mitmekesise toimespektriga bioelement. Selgroogsetel on enamik organismisisesest fluorist skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 2,6 g F. Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 0,5 mg. Fluori vajak põhjustab kaariese, ülehulk fluoroosi teket. F ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, 2 tekitab kopsuturset, dermatiite. Paljud lahustuvad Fühendid on mürgised, osad on mürgised, kuid mõned tõhusad ravimid. HUVITAVAT 1670. aastal avastas Nürnbergi kunstnik H. Schwanhard, et väävelhappe mõjul eraldub fluoriidist ebameeldiva lõhnaga gaasi. Gaasi väljapääsu takistamiseks sulges ta anuma klaasplaadiga, kuid hiljem märkas, et gaasiga kokkupuutes olnud klaasiosa oli söövitunud ja muutunud mattklaasiks. Nii avastati
Tarvitamine Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste ning reumaatiliste valude leevendamiseks. Maapirn Maapirn, ka topinambur või mugulpäevalill on juba aastasadu tuntud ja meilgi mõnedes aedades kultiveeritav meeldiva maitsega mugul.
kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini. Põhjus, miks suitsetajad siiski kohe ei
Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis õlis säilitatakse kalu, juurvilju, maitsetaimi. õlil puuduvad mikroorganisme hävitavad omadused, seega tuleb õlikonserve hoolikalt kuumutada või lisada koos õliga teisi konservante. õli konserveeriv toime avaldub kolmel tasandil:
Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste ning reumaatiliste valude leevendamiseks. Kasutatud materjal 4 http://www.eestitoit.ee/?page_id=89&language=et http://paber.ekspress.ee/viewdoc/8A09C30D5E09DE75C22573620052C60B http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.terviseleht
ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Formaldehüüd näiteks ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku ja on tihtipeale seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. Mentool ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus, näiteks benseen, võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Tõrv langetab hingamisteede vastupanuvõimet haigustele
hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Tubakas Tekitab aju veresoonte haigused, vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Organismi mõjutvad vingugaas, tõvr ja nikotiin. Suitsetajate eluiga on 7-14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel. Passiivne suitsetamine rikub laste ja teiste mittesuitsetajate tervist Kokkuvõte! Uimastid on väga ohtlikud ained. Nad tekitavas vaimset ja füüsilist sõltuvust. Eriti
ning nõrgestab immuunsüsteemi kuni tekib AIDS. AIDSi iseloomustab see, et inimese immuunsüsteem on väga nõrk ning haigestub väga kergelt nakkushaigustesse ega suuda nendega võidelda. AIDSi korral tekib näiteks algul korduv palavik, lümfisõlmede suurenemine, seennakkused ning käte ja jalgade närvihäired. Genitaalherpese põhjustab viirus. Algul tekib sügelus, valulikkus ning hiljem villikogumikud. Tripperi põhjustajaks on bakter, mis kahjustab sugu-ja erituselundite limaskesti. Naistel on tunnused algul vähemärgatavad. Meestel esineb urineerimisel valu ja kollakat eritist kusitist, sageli ka põletikku peenisel. Ravimata jätmise korral on sage tüsistus emaka limaskesta või munajuhade põletik, meestel munandimanuste ja eesnäärme põletik, mis võivad põhjustada viljatust. Klamüdioosi põhjustab bakter, mis tekitab nii naistel kui ka meestel sügelust ja valu kusitis, eriti urineerimisel. 10.Millised tegurid võivad põhjustada loote väärarengut?
Kurguvalu leevendamiseks sobivad erinevad kurgukommid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet. Köha korral on oluline tarbida palju vedelikku. Kinnise köhaga tasub kasutada abistavaid vahendeid röga lahtistamiseks, väikelastele, kes ei oska röga välja köhida, sobib rinnale määrimiseks hanerasvasalv. Samuti leevendab lapse enesetunnet kindlasti inhalaatori kasutamine, mis aitab niisutada limaskesti ning veeldada sekreeti. Hindamine Lühieesmärk Kaugeesmärk Kasutatud materjal: www.terviseamet.ee www.inimene.ee www.gripp.ee
Õnnetus on vähe tõenäoline. Tervisekahjustus: Plahvatus võib põhjustada raskeid vigastusi territooriumil olevatele töötajatele. Tugeva tuule korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Bensiin kui ka diisel on nahka ärritavad, kuivad ja lõhestavad nahka ning võivad absorbeeruda läbi naha. Aurud ärritavad hingamisteede limaskesti, võivad põhjustada uimasust või lämmatada, tekitada peavalu, peapööritust ja iiveldust. Võib põhjustada pärilikke geneetilisi muutusi. Põhjustajaks välised tegurid. Näiteks tugev tuul, mis viib mürgised aurud Viljandi kesklinna kohale. Keskkonnaoht: Mahavalgunud vedelik võib sattuda veekogudesse ja kanalisatsiooni. Diisel on ohtlik veeorganismidele. Imendub kergesti pinnasesse. Bensiin võib põhjustada pöördumatuid muutusi veekooslustes
vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4
kõrvaltoimeid. Aidata patsiendil leida sobiv asend. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 3.Elektrolüütide tasakaaluhäired ja suukuivus tingituna pikaajalisest söömata- joomata olemisest, narkoosist. EESMÄRK. 3.Vedelikubilanss on tasakaalus, suu ei kuiva. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 3.Niisutada patsiendi huuli ja keelt (juua mitte anda), jälgi diureesi. Patsiendile sobilik asend: külili, vajadusel padjad eemaldada. Jälgida pt. limaskesti. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 4. Puudulik hingamine tingituna narkoosijärgsest seisundist. EESMÄRK 4.Hingamine paraneb. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 4. Aidata pt. Külili asendisse, jälgida hingamist (sagedust, korrapärasust, sügavust). Jälgida pt. asendit, tagada vabad hingamisteed. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 5.Käeliikuvuse piiratus ja ebamugavustunne tingituna operatsioonihaava valust ja tekitatud
Piirnormid Toksilise toime ohjamine piirnorm: 8 - tunnine tööpäev või 40 - tunnine nädal lühiajalise toime piirnorm: 15 minutit piirnormi lagi Mis on mürgid? „Kõik ained on mürgised; ei ole sellist, mis ei oleks mürgine. Õige doos eristab ravimi mürgist" . Seega pani Paracelsus aluse toksikoloogia peamisele põhimõttele, doossõltuvuse kõverale. Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku
Lisaks sellele aitavad lihvivad ained eemaldada hammastelt plekke. Mitte küll kõik, aga paljud hambapastad sisaldavad naatriumlaurüülsulfaat. Seda ainet leidub ka paljudes teistes igapäevastes hooldusvahendites, nagu näiteks sampoonides. Naatriumlaurüülsulfaadil on sampoonide puhul kohevust tekitav efekt, hambapastade puhul aga antibakteriaalne toime. Mõnedel inimestel võib see aine aga põhjustada suuhaavandeid, kuna võib liigselt kuivatada suu limaskesti. Koostisosi, nagu söögisooda, ensüümid, vitamiinid, ravimtaimed, kaltsium, suuvesi või hüdrogeenitud peroksiid, kasutatakse sageli kombineeritult ja nimetatakse kui kasulikke ja tervislikke. Mõned tootjad lisavad selliseid antibakteriaalseid koostisosi, nagu tsinikkloriid või triklosaan, et ennetada igemepõletikke. Naatriumhüdroksiid on sageli kasutusel, et neutraliseerida happeid. Hambapastasid leidub polettidel erinevates toonides ja maitsetega. Kõige enam levinud maitsed on
Nitrooniumioon on tugev elektrofiil ja võimeline siduma elektronpaari benseenituumast nii et -elektrosüsteem katkeb. 3 2. samm: nitrobenseeni taandamine Sn-ga Reagendide ohtlikkus: Benseen on värvitu ja väga tuleohtlig magusa lõhnaga vedelik. Ta suurendab vähi ja muute haiguste ohtu. Pikaajaline kokkupuude suure benseenitasamega õhus põhjustab leukemiiat. Lämmastikhappe on söövitav. Aurude sissehingamine ärritab limaskesti ja võib neid tõsiselt kahjustada. Happe sattumisel nahale võivad tekkida plekid ja põletused. Nitrobenseen on mürgine. Mõjutab kesknärvisüsteemi. Sattub organismi läbi nahka. Enamik reagendidest ja produktidest võivad põhjustada mürgitust, põletust ja on tuleohtlikud. Ohutuse tagamisek tuleb kanda kaitseriietust (laborikitlit), kummikindaid ja kaitseprille. Töö tuleb teostada tõmbekapis. 4 Füüsikaliste konstantide tabel
ning lihasjäikus levib alla poole. Tekkida võivad hootised lihaskrambid ning tõuseb vrerõhk ning palavik. Tekib ka tugev higistamine. Raviks kasutatakse antibiootikume ning lihaseid lõõgastavadi ravimeid. Ravi toimub haiglas. Ennetamiseks tuleb vaktsineerida! TRIPPER Tripper ehk Gonorröa on suguhaigus. Haiguse tunnuseks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, urinieerimisraskused ning valu. Tripper kahjustab esmalt limaskesti, kuid võib verega levida üle kogu organismi. See on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks igal aastal 25 miljonit uus haigusjuhtu. Tripper võib avalduda ühe päeva kuni kuu jooksul, kuid väga tavalised on ka sümptomiteta juhud. Väga oluline on vältida tripperi saamist raseduse ajal, kuna see võib tekitada ohte vastsündinule. Tripperi raviks kasutatakse antibiootikume. Tripperi ennetamiseks kasutatakse kondoomi. PIDALITÕBI
ülejäänud 90 protsenti peaks ta saama toiduga. Ometi on täheldatud, et seal, kus inimesed tarvitavad joogiks karedat kaltsiumi-magneesiumisooladerikast vett, esineb vähem südame-veresoonkonnahaigusi. Suur osa mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga, mida lisaainete registris tähistab kood E290. Karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaas mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisust.
Olukordadele tuleb tähelepanu pöörata, kui radiaatorite temperatuur erineb ümbritseva õhu temperatuurist rohkem kui 4 kraadi. Võib kasutada ekraane kuumuse vastu. 1.2 Õhuniiskus Niiskust saab alandada ventilatsiooniga. Kui soe õhk jahtub, siis võib niiskus seadmete pinnale välja sadeneda. Õhuniiskust ja temperatuurisaab mõõta psühro-meetriga. Väldi väga niisket või kuiva õhku.Need võivad mõjutada soojusmugavust. Kuiv õhk võib ärritada silmi ja limaskesti, samuti suurendab see staatilise elektri tekkimise võimalust. 1.3 Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda Ruumi õhutemperatuuril 18-20 ºC toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel. Inimene allub kiirgusjahtumisele. Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene, siis ta saab soojust juurde. Soojusallikad: tehnoloogilised seadmed, ahjud, pliidid. Kuumad pliidid kiirgavad nhtamatut infrapunast kiirgust, lainepikkus 0,73-343 mkm kehadelt,
teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud Kemikaaliriskide vähendamine. 2. Mürkide jaotus. 3. Mis on toksikoloogia. Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. 4. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne.. 5. Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited. 6
kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust
terviku. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igal pool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Optometristi elektromagnetväljad Elektriseadmed; Seintes olevad kaablid; Valgustid; Mõjud Võib tekitada ülitundlikkust. Võib tekitada naha või silmade ärritust ning punetust. Elektromagnetvälja kogunev tolm kahjustab silmi, nina ning suu limaskesti. Inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht. Elektromagnetvälja vähendamine Peab kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike seadmete kiirgusvälja taset. Tuleb võtta tarvitusele abinõud töökoha elektromagnetilise kiirguse vähendamiseks võimalikult madalale tasemele; Märgistama ohtlike raadiosageduslike kiirgusväljade piirkonnad asjakohaste ohutusmärkidega;
annaabi.ee 
