Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused looduslike vööndite kohta 8.kl (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes või mis on?
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl
Kes või mis on?
IGLU - eskimote lumetahukatest onn
PORO -kadustatud põhjapõder
OAAS - ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal
NOMAAD-rändkarjakasvataja
STEPP- euroopa & aasia rohtla
FELLAH- paikne põllupidaja
GRISLI - suur hall põhja-ameerika karu
MADJAR - ungarlane
PAMPA - lõuna-ameerika rohtla
KAUBOI -lehmapoiss
KOIOTT - kiskja
NARTA - koera või põdra rakend
EFEMEER-ühe aasta taim
ERG- sahhara liivakõrb
SAMUUM -kuiv tuul Sahharas & Araabia ps.
IGIKELTS -aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas
ALK- merelind
GAUTSO- ratsakarjus
BERBER-põhja-aafrika rahvas
SKUNK -põhja-ameerika karusboom
BEDUIIN -rändkarjakasvataja
ÄNN-lind
RANTSO-mõis
Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad
TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon
ORKAAN - kariibi mere troopiline tsüklon
TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon
MAKJA- igihaljas kõvalehine võsa vahameremaades
GARIIG-prantsusmaa igihaljas kõvalehine võsa
FRÜÜGANA- Balkani ps'l igihaljas kõvalehine võsa
TOMILLAAR- Hispaania igihaljas kõvalehine võsa
CHAPARRAL-Pürenee ps ka Californias
KAMPO -Brasiilia mägismaa savann
LJAANO- Orinoco madaliku savann
SKRAB- raskesti läbitav torkpõõsastik Austraalias
KAATINGA - kuiv, rohttaimede ja võsaga ala Brasiilias
Mussoontuuled:
suvel puhuvad- merele maale
talvel puhuvad – maalt merele
Kordamisküsimused looduslike vööndite kohta 8 kl #1 Kordamisküsimused looduslike vööndite kohta 8 kl #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elllllu Õppematerjali autor
mõisted

Sarnased õppematerjalid

Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta
3
docx

Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta

Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Loodusvööndid - referaat
20
doc

Loodusvööndid - referaat

Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Põhikooli geograafia eksamimaterjal
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist

Geograafia



Kommentaarid (1)

dragonfly profiilipilt
dragonfly: Super, aitäh
14:15 04-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun