Kõrb (2)

Kristina Bauer 8a
Kõrbe ettekanne
Sahara kõrb
Sahara on maailma suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikat. Sahara piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni. Suurim ulatus idast läände 5700km, põhjast lõunasse 2000km, pindala 8mln ruutkilomeetrit. Umbes 70% Saharast on kivi- ja klibukõrb, 20% liivakõrb. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan , tina, nikkel , kroom, tsink , plii, hõbe, kuld , plaatina, toorium , uraan ), palju on ka keedusoola, fosforiiti ja põhjavett. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu- ja liivatorme. Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm.
Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane , Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad.
Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad , erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm .
Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus.
Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja šaakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam.
Kasutatud kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.ht m
Eesti entsüklopeedia 8, Tallinna Raamatutrükikoda, 1995
Tiit Rummo Geograafi 8.klassile, Avita, 1998
Liisa -Kai Pihlak , Andres Tõnisson, Jaan Jõgi,
Geograafia põhikoolile, Koolibri, 2003