Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude
Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakkavad auto vedavad rattad suurema veojõu tõttu kohapeal ringi käima. Rataste haardumine on oluline nii sõidu- kui ka külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima".
haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi. Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb. Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub. Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam
Hõõrdumine Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine- vastastikmõju, mis tekib pindade haakumise tõttu Hõõrdumise põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haardumine Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud-jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teine teise suhtes Hõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust pindade töötlusest kehade materjalist Rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust Rõhumisjõud- jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse Mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud Hõõrdumise liigitus Hõõrdumine Liikumise järgi
- pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni -suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle : -kui telg kaldub ülevalt tahapoole Negatiivne pikikalle: -kui telg kaldub ülevalt ettepoole Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks) mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit.
vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet. Mis juhtub kui haardumise kaotab nii esi- kui tagaratas? Oleme olukorras, kus üks esi- ja üks tagaratas on haardumise kaotanud (näiteks diagonaalis kraavi ületades või üks külg kraavis). Veojõud kandub läbi kardaanide ja diferentsiaalide ratasteni, aga kuna vähemalt üks ratas käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui tagateljel puudub ühel rattal haardumine. esi- ja tagadiferentsiaali lukkud Nad toimivad samal põhimõttel kui keskdiferentsiaali lukustamine ja tagavad, et sama telje mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju. Lukustame kõigepealt tagadiferentsiaali (ja muidugi keskdiferentsiaali enne seda). Lukustatud keskdiferentsiaal tagab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad sama kiiresti. Esisilda jõudvast veojõust ei ole kasu, sest üks esiratas käib ringi ja esidiffer ei ole lukustatud.
lamellidest kui kumm on jäigem mistõttu neisse lamellidesse saab kinnitada naaste. Rattaid soovitatakse tasakaalustada 10-15k km järel. Kui sügisel ja kevadel vahetada on paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule. Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m. Halbade või katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva auto rattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem, kord vähem. Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja
96. die Krebserkrankung, -en -vähkhaigus 97. der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111. der Prokaryot, -e - prokarüoot, eeltuumne 112. resistent- resistentne 113. transgen- transgeenne 114. die Hefen- pärmid 115. extrazellulär- ekstratsellulaarne, väljaspool rakku tiomuv 116. intrazellular- intratsellulaarne, raku siseselt toimuv 117. der Doppelhelix, -en - kaksikheeliks 118. die Matrize, -en -matriitsahel 119
6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]: Külgjõu ülekandumine esisilla on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud, Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus, Ratastele mõjuvad muutuvad jõud mõjutavad rooliseadme tööd. Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi. 3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral. Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine. Paigaltvõtu ajal ühtlustakase pöörleva
Kütuseaparatuuri tootmist kõrgtehnologiliste meetoditega. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED 1. Filtrite ummistumine 2. Separaatorite ummistumine 3. Pihusti otsiku nõelklapi ebatihedus 4. Nõelklapi kulumine, liikumine takistusega, kinnikiilumine 5. Rõhu langus pihustusprotsessi algfaasis 6. Pihustiotsiku sulamine 7. KKP täppispindade kulumine 8. KKP kütuse etteande ebaühtlus 9. KKP plunzerpaaride haardumine, pinnakriimustused ja plunzeri kinnikiilumine 10. Sette teke tankides ja soojendites Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE Üheks tähtsamaks võimalike rikete ennetamiseks on laeva kütusesüsteemi kõigi elementide regulaarne hooldamine, tehnilise seisukorra kontroll ja nende töös esinevate ebanormaalsuste kõrvaldamine (kütusemahutite perioodiline
On olemas lohviga ja tihtrehvid. Tihtrehvide eelised lohviga rehvide ees: viksem kuumenemine ekspluatatsioonil(tagab pikema lbisidu), aeglasem rhukadu torkevigastuse korral, lihtsam paigaldus veljele, torkeavade lihtsam parandamine. Rehvi koordiniitide kaldenurga suurus mrab rehvitbi (radiaal-, diagonaalrehv). Radiaal rehvi eelised diagonaalrehvi ees: parem sidumugavus, viksem phimiku kuumenemine, viksem kulumine. Puudused: klgosa madal tugevus. Rehvi protektor: lesandeks tagada hea haardumine teekattega, kaitsta phimiku kulumise ja vigastuste eest. Pikisuunalised sooned: kindlustavad vikese veeretakistuse, hea haarduvuse pikisuunas, madala veeremra. Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad
Üldjuhul on rattakalle reguleeritav. Postiivse rattakalde eelised on: Väheneb tee ebatasasusest tingitud roolivibratsioon. Tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivaid lõtkusid. Suurtel koormustel kalle väheneb,mistõttu väheneb ka rehvide kulumine. Mida suurem külgkalle,seda rohkem rehv kulub. Liiga suur külgkalle põhjustab roolivibratsiooni. Rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust. Negatiivse külgkalde eeliseks on parem haardumine. Pikikalle(Caster) Pöördtelje pikkikalle on kõrvalkalle püstteljest ette-või tahapoole. Pöördtelje pikkikallet loetakse posit. kui ülevalt kaldub tahapoole. Seda mõõdetakse kraadides, nagu ka kõiki teisi kaldeid jne. Rattad püüavad sõiduajal hoida otsesõidu asendit. Pöördtelje pikkikalle mõjutab sõiduomadusi: 1hoiab paremini sõidusuunda 2suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesõidu asendisse 3ei mõjuta rehvide kulumist
pidamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda.Ohtlikumad kohad on seal, kus õhuniiskus on suurem ja tee temp. võib olla madalam: Ø Ristmikud Ø Sillad, estakaadid Ø Jalakäijate ülekäigu kohad Ø Madalad kohad teel Ø Ühissõidukite peatus kohad Ø Raudtee ja trammitee ületus kohad Ø Kurvid Ø Kus tee kulgeb puude vahel (päike sulatab ja samas külmetab) Ø Sügisesel ajal puulehed teel Väldi halbades teeoludes libisemist Ka libedaga ei kao rehvide haardumine iseenesest.Haardumist saab säilitada: Ø Kiirenda nii, et rattad ei pöörleks tühjalt (veojõu kontroll) Ø Sõita kurvis sellise kiirusega, et rattad ei libiseks külgsuunas. Ø Vältida suure kiirusega sõitmist läbi teele kogunenud lumevallide. Ø Väldi blokeerivat pidurdamist(v.a. hädaolukorras), kuna blokeerunud ratastega auto ei ole juhitav ja võib sattuda külglibisemisse ning sattuda vastassuuna vööndisse. Ø
12.12 8 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 9 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 10 Rattakalde puudused: mida suurem on külgkalle, seda rohkem rehvkulub, positiivne külgkalle vähendab rehvide külgsuunalist haardumist, liiga suur külgkalle põhjustab rooli vibratsiooni, rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 11 Negatiivse külgkalde eeliseks on rehvide parem külgsuunaline haardumine. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 12 Pöördtelje pikikalle on pöördtelje (käänmilku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 13
kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine- tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldumisel kiireneb teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikuse, mille tagajärjel muutub teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Nimetatud kolme kulumisliigi kõrval eristatakse veel ka keemilist kulumist seoses oksiidide tekkega hõõrdepindadel, mis näitab lõikuri kulumisprotsessi keerukat olemust.
Kõrgete temperatuuride ja survete tõttu teriku kontaktpindadel kokkupuutuvad pinnad on kohati juveniilsed. Liikuv laast teriku esipinnal ja lõikepind tagapinnal "puhastavad" neid hapendite ja õhu molekulide adsorbtsiooni kiledest. Esipinnaga kokku puutuv laastu osa ei jõua kokkupuute aja jooksul oksüdeeruda. Tänu ülalloetletud tingimustele tekivad kokkupuutuvate pindade vahel üksikutes punktides adhesiooni nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine), 47. Miks teadus teriklõikamisest põhineb kaasajal suures osas empiirikal? a)protsessi mõjutavate tegurite arv on suur b)mudeli väljundite väärtused ja muutumise suund sõltuvad sisendite varieerimispiirkonnast c) paljude sisendite mõju väljunditele sõltub sellest, millistel nivoodel on mitmed teised sisendid (arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju). 48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem?
Kulumisstaadiumid: algkulumine, püsikulumine, katastroofiline kulumine. Lõikuri terik kulub erinevatel põhjustel, millest igaüks võib teatud töötlemistingimustel olla esikohal. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 °C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel muutuvad teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nimetatakse püsivusajaks ehk lihtsalt püsivuseks T ja mõõdetakse minutites. Olenevalt lõiketingimustest on treilõikuri püsivus tavaliselt 7,5..
Kilbiga rattaid on rohkem. Kilpratta osad on pöid, kilp ja rehv. Pöid ja kilp on kokku keevitatud, needitud või ühendatud poltidega. Pöiad võivad olla lamedad ja sügavad. Traktoritel kasutatakse ka osandatavate pöidadega rattaid. Lamepöid on osandatav, et hõlbustada rehvimist. Osandatavaid pöidasid on kahesuguseid: · Lõhestatud äärerõngaga · Tervikäärerõngaga. Rehv on ette nähtud rattale mõjuva dünaamilise koormuse vähendamiseks, et haardumine oleks parem. Kasutatakse lohviga ja lohvita (tihtrehve) rehve. Tihtrehvid tühjenevad torke korral aeglasemalt. Lohviga rehv koosneb: · mantlist · lohvist · pöiavööst. Mantel koosneb: · Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest.
6 2. Rehvidest üldiselt 2.1 Rehvi ehitus ja koostis Rehvi põhiosa põimiku ehk karkassi ülesandeks on võtta vastu rehvile mõjuvad koormused. Rehvi põimik koosneb vähemalt kahest koordi (nöörriide) kihist ning koordi komposiitmaterjali moodustavad nailonist, raionist (kunstsiidist) või polüestrist koordiniidid. Neid seob omavahel kummisegu. Rehvi protektori (mustri) ülesanne on tagada hea haardumine teekattega, kaitsta rehvi põhimikku kulumise eest ja tee ebatasasustest põhjustatud vigastuste eest. Protektori kummisegu on väga olulise tähtsusega- ta määrab ära selle kulumiskindluse ning kõvaduse. Toorkummi (vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline kautsuk. Vulkaniseerimata kummisegu massist ca 1...4% moodustab väävel, mis määrab kummisegu vulkaniseerimisjärgse jäikuse ja kõvaduse. Umbes 2...5% on kummisegus
l diisel vahetatakse õli esi- ja tagaamorti- saatorites ning määre rattarummudes (vt. lk. 197). Rehvide hooldamine. Rehvide seisukorrast sõltub suurel määral sõiduohutus. Madalaks kulunud protektorimustri puhul nõrgeneb haardumine rehvi ja märja teekatte vahel, mistõttu võib hõlpsasti tekkida külglibisemine. Seepärast keelavad liikluseeskirjad käsutada mootorrattaid (moto- rollereid, mopeede), mille rehvimustri sügavus veerepinna keskel on alla l mm
Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama. Traktori läbivuse parandamiseks kasutatakse veel diferentsiaali lukustamist st seda, et traktori veorattad ei saaks erineva pöörlemissagedusega pöörelda. Kui veorattad satuvad erinevatesse tingimustesse, siis see ratas, millel haardumine pinnasega puudub, hakkab kiiresti pöörlema ja teine ratas, millel haardumine on, seisab paigal. Sellist olukorda põhjustab vedavaid rattaid ühendav diferentsiaal. Seega diferentsiaali lukustamine tähendab rattavõllide ühendamist. Diferentsiaali lukustamine saab toimuda ka automaatselt või käsitsi. Paljudel traktoritel diferentsiaal lukustub otsesõidul ja rataste pööramisel lukustus kaob
annaabi.ee 
