Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liigne arvutikasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valutama, puhata, sõltuvus, lülitab, väsinud, õppimata, parandamaTallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
· innusta last tegelema erinevate spordialadega - ujumine, judo, jalgpall. Mõnele sobib ka kalastamine, jalgrattasõit ja toiduvalmistamine; · last rahustab, kui ta saab midagi käte vahel mudida või rebida. SOOVITUSI PEDAGOOGILE · 1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. · 2. Võimalda lühemad õppimisajad. Tee rohkelt pause, aga mitte liiga pikki, et laps saaks puhata. · Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. · Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu. · 5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Tee tund huvitavaks. Põimi õppimist mängudega. Läbi mängimiste ja iseseisvate ülesannetega õpib laps kiiremini ja paremini. · 6. Vajadusel kasuta eripedagoogide abi
viima ja kui lõpuks õhtuks avastab, et ei olegi nagu midagi hullu juhtunud, pinged tasapisi maanduvad. «Naine ei taha enam minuga koos midagi tarbida. Ei veini ega lahjematki jooki. Tal on omad huvid ja omad sõbrannad. Ta ütleb mulle, et kui jood, saa enne kaineks, kui koju tuled.» Kerdil on see hea omadus, et juues ei muutu ta agressiivseks. Küll aga muutub tüütuks. «See väljendub selles, et hakkan kordama igasuguseid asju, ei lase teistel magada ja puhata. Kell on palju juba, aga ise ma magama ei jää, üritan teisi üleval hoida igasuguste valemitega. Kuni ükskord auti jään. Kodus ei tarbi ma alkoholi kunagi tööpäevadel, vaid enamasti nädalavahetustel, siis on laps ära. Aga tegelikult lapsel pole mu joomise vastu midagi. Siis issi muutub hästi lõbusaks ja tahab mängida. Kui tekivad mälulüngad, siis laps reeglina juba magab.» Kert on tähele pannud, et viimasel ajal joob ta vähem. Enne majanduslanguse algust jõi
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta. Nagu ütles ka põhikoolis minu
Poolistuv asend on hea.. Võib saada valu, kui kaela verevarustusega on probleeme, nt peale juuksuri juures käimist, kus kael on vastu pesemisvanni äärt. Kõige hullem on valu siis, kui ettepoole kummarduda. Bryon taob nagu vasaraga. Algab aeglaselt. Liikumisest, soojusest hullemaks. Enamasti kuklas. Silmade liigutamine teeb asja hullemaks. Tahab juua, on ärritunud. Krooniline peavalu võib tekkida näiteks peale majanduslikku kaotust. Gelsemium Kukla peavalu. Silmad väsinud, rasked, õues on parem. Võib tekkida peale halbu uudiseid, peale viibimist suitsuses ruumis. Inimene tahab olla üksi, on apaatne. Kui valu jääb vähemaks, siis pissil käimine sageneb. Iris versicolor - tüüpilised nädalalõpu peavalud. Valuga võib kaasneda iiveldus, oksendamine. Hullemaks läheb õhtuti ja puhkusest. Pingelanguse järgsed peavalud. Argentum nitricum - kui pinge on peal, hetkel vaja näit. avalikkuse ees esineda ja selle
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused.....................
6% õpilastel füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna olek. 86.6% magab vähem kui 7/8 tundi ja sööb rohkem või vähem tavapärasest ning joob rohkem kohvi või teed . 60% õpilastest õpib (Lisa5) hilja õhtul või öösiti. 6% tarvitab uimasteid. 100% õpilastest tüdineb kergelt ning mõtted on hajevil. Suurimat stressi põhjustab: 93.3% tahab põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat ning nad on väsinud isegi siis, kui on piisavalt magada saanud. 60% on vastupanu haigustele vähenenud. 66.6% suhtlemine lähedaste inimestega nõuab pingutust. VII klassil olid paremad tulemused kui VI klassi õpilastel. Tundidesse minnes tunnevad 93.3% õpilastest vähe entusiasmi ja tunnevad ennast emotsionaalselt ning füüsiliselt kurnatuna. 100% tahavad põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat. 6% tarvitab uimasteid
rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi". Muidugi, suuremad poisid -- tüdrukud käituvad ,,täiskasvanulikumalt" lõõgastudes veini- või konjakiklaasi taga, otsides või ise leiutades erinevaid väljundeid. Mõned õpilased tunnevad, et kolmapäeva õhtuks on nad juba "kustunud." Kas see on tõepoolest probleem, mis siililegi selge? Kas tõesti kõik päevalehed ja pedagoogilised väljaanded käsitlevad neid probleeme üleliia sagedasti, ja tüdimuseni? Kui
peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik
temas erutusseisundi. Meile paistab laps eriti rõõmsana, tegelikult tunneb kasvandik hoopis hirmu. Siis sobib koos maha istuda, juua koos teed või mahla. Rahulikus miljöös küünlavalgel vestelda. Läbi aegade on meid ikka aidanud rääkimine. Ometi ei ole eestlane aldis oma probleemidest või arusaamatustest rääkima. Kõike väljaöeldut võetakse kohe süüdistusena (Inge Ojala, 2004, 29-30) Kuidas jääda ise vaimselt terveks? Kui me oleme närvilised, stressis, ülepinges ja väsinud, kas me siis suudame lapsi kasvatada ja igapäevaelu toimingutes hakkama saada? Ega vist. Ükski laps ei soovi ,,närvihaiget" ema. Lohutagem ennast sellega, et on olemas olukorrad, mida me saame muuta, ja olukorrad, mida me muuta ei saa. Tegeleme selle osaga, millega on mõtet tegeleda. Kui on suur pere, juhtub ikka, et keegi jääb haigeks, saab koolis kahe või kaotab midagi ära. Kõike ei tasu südamesse võtta ja paanikasse sattuda
hasartmängusõltuvus, mis on impulsi kontrollimise häire. Psühholoog Griffits arvab, ,,et kõik sõltuvused toetuvad põhiliselt pidevatele hüvedele ja tugevdamisele". Griffitsi arvates on sõltuvusel kuus komponenti: silmapaistvus, tuju, muutused, tolerantsile, tagasivõtmis võimele, knofliktidele ja retsidiivile. Osad teadlased arvavad , et arvutmängusõltuvus pöörleb ümber enese tugevdamise ja sellele, et sõltuvuses olev inimene kuulub kuskile. Teadlased väidavad, et sõltuvus tekib ka siis, kui inimene mängib interneti kaudu teiste mängijatega ning eelistab suhteid nendega, kui teiste inimestega reaalsuses. Arvutimängusõltuvusest on arutatud kui haigusest ja kas see tuleks panna uude 2012 välja tulevasse DSM-i (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders), kuid see ei võetud vastu kuna puudusid vajalikud andmed, et saaks kinnitada kas arvutimängusõltuvus on täielik psüühiline häire
Juhtumi analüüs organism suuteline efektiivselt toimima terve päeva vältel. Kvaliteetne uni on tugeva immuunsüsteemi alus ja magades on keha puhkereziimis ning valmistub algava päeva katsumusteks. Samuti tuleb pidada meeles seda, et regulaarsest uneajast kinnipidamiseks võib magama mineku aeg kõikuda +/- 1 tundi. See on hea selleks, et keha saaks end välja puhata. Kõnealuse hilised uinumised väärivad tähelepanu, sest hilisõhtune krõpsude söömine, alkohol, tööasjade tegemine ja TV vaatamine võivad häirida rahulikku und. Õhtune söömine annab lisaenergiat ja häirib uinumist, alkohol neljal õhtul nädalas ei ole samuti soovitav ja võib tekitada arvatava rahusti asemel hoopis sõltuvuse. Samuti TV vaatamine, eriti juhul kui kiputakse vaatama seiklus- või õudusfilme, tekitab rahutustunde ja häirib uinumist. Seks annab parema une
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
päevas. 11 13-aastased kaks korda päevas, mõlemal korral 45 minutit. Vanemad lapsed kolm korda päevas, korraga 45 minutit. Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks: Muidugi arvutisõltuvusest jagu saada on palju kordi raskem, kui sellest hoiduda. Mõningatel juhtudel on see peaaegu võimatu... kuid siiski üht-teist saab teha. Suurt tähtsust omab ümbrus. Sellest tuleb aru saada, et sõltlane ise ei suuda järele jätta. Selle poolest sõltuvus erinebki tavalisest harrastusest. Harrastus möödub, kui see ei rahulda enam inimese aktuaalseid vajadusi. Sõltuvus ei kao. Sõltuvus võtab vaid teisi vorme. Seetõttu sõltlast peab aitama. Ja kõige olulisemat abi saavad osutada vanemad ja sõbrad (kui muidugi nad ise pole sõltlased). Lastevanemate tegevus: 1. Selgitada sõltlasele, et kõik, mida te hakkate tegema on suunatud sellele, et nende laps ei oleks masina ori ja saaks arendada oma isikuomadusi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
vajab. Samuti lähedust, hellust, privaatsust ja individuaalset lähenemist. Kindlasti ei saa üldse ilma stressita aga olen täiesti kindel, et perelastehoius on võimalik viia stressitase võimalikult minimaalseks, mille poole püüdlen ka mina. Hoolikalt planeeritud keskkond kus laps veedab enamuse päevast, kus tal on hea ja turvaline olla, kus ta saab puhata siis kui ta seda kõige enam vajab tagab lapsele mõnusa ja stressivaba päeva. Loomulikult on lapse arengule ääretult tähist rutiin ja teatud korrapärasus. Kindel päevakava on lastehoius ääretult tähtis. Laps areneb väga kiiresti just esimestele eluaastatel. On olemas vaime- kehaline- ja sotsiaalneareng. Hoidjana puutun lapsega väga palju kokku ja
Esimene mäng on ,,Kuula ja paranda!'' ning teine mäng on ,,Arutame koos!''. Nende mängude 19 eesmärk on kinnistada laste mällu nädala tegevused ja õpitu. ,,Kuula ja paranda!'' on laulumäng, kus õpetaja laulab lastele ette nädalas kõlanud ja lauldud lastelaulud, kuid valede sõnadega, ning laps peab ära tundma, milline sõna läks valesti ja selle õigeks parandama. Eesmärgiks on lapse tähelepanu arendamine ja lapsele lauldud laulude kinnistamine. Ka need mängud on lahtiseletatuna mängude peatükis. 20 HEIHOO ARMAS LAPS! 21 SINU KÄES ON PRAEGU ÜKS VÄGA TORE MAPP, MIS AITAB SUL ÜHTE NÄDALAT LASTEAIAS LÕBUSALT NING ÕPETLIKULT VEETA. TERVISEMAPI TEEMAKS ON TERVISLIKUD ELUVIISID, MIS SUL KOOLIMINNES PEAKSID SELGED OLEMA
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt m
perspektiivitunne säilitada. Mõnedes situatsioonides on vaja proovida ehitada enda ja probleemide vahele nähtamatu barjääri. Naer, positiivne suhtumine ja usk paremasse aitab väga hästi stressi vastu. Väga oluline on pauside pidamine. Pärast tundi võib rahulikult tass kohvi juua, vestelda kolleegidega õpetajate toas asjadest, mis ei ole üldse kooliga seotud. Päeva lõpus koju jõudmisel on vaja proovida mõneks ajaks kool täielikult selja taha jätta. 13. Liiga väsinud, et õpetada Õpetamine on väga nõudlik töö, mitte ainult vaimselt ja emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt. Selleks, et vaimse ja füüsilise tervise säilitada, võib lubada endale hõlpsaid tunde. Selles ei ole midagi halba, kui õpetaja saab oma koormust mõnes tunnis väheneda. Mina ise kasutasin arvutiklassi tihti ka selleks, et pisut lõdvestuda. Andsin lastele ülesanne, mis nad hea meelega arvuti taga tegid. Samuti võib lapsi panna mõneks ajaks vaikselt õpikut
Samuti ei arva ma, et karjumine või pisarate voolamine olukorda kuidagi lahendaks. Teisest küljest võib veidi ärritada see, kui ma püüan õpilast suunata heade valikute poole või aidata tal elus edasi jõuda, aga õpilane ei näe minu pingutusi või lihtsalt ignoreerib neid. Sellisel juhul aitab mind kümneni lugemine. Kümne sekundi jooksul suudan maha rahuneda ning olukorda teisest küljest näha. Samuti peab õpetaja oskama puhata ja lõõgastuda. Mina näiteks külastaksin võimalusel SPA-d või teeksin endale kodus mõnusa vanni. Kui inimene on puhanud ja tunneb end hästi, ei ärritu ta kergesti ja suhtub erinevatesse situatsioonidesse leebemalt. Kui õpilased lihtsalt tembutavad või tahavad tähelepanu saada, siis minu meelest aitab sellises olukorras kõige paremini huumorimeel. 13. OLUKORD – LIIGA VÄSINUD, ET ÕPETADA
Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik
Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kohustuslik kirjandus 2010/2011 Nick Hornby, ,,Maoli'' Raamatu peategelane on poiss Sam. Ta elab oma emaga Londonis ja tema suurim unistus on saada professionaalseks rulasõitjaks. Sami ema on väga noor, Sam sündis, kui ema oli 16-aastane. Tema iidoliks on Tony Hawk ja tal on tema poster seinal (ta räägib selle postriga, kui tal mingi mure või probleem on). Mõlemad vanemad on väga noored ja teda ennast tabab sama saatus- ta saab väga vara isaks. Ta kohtub ema tuttava sünnipäeval tüdruk Aliciaga, kes on väga veetlev, kena ja hakkab talle kohe meeldima. Nad hakkavad suhtlema ja lõpuks käima. Varsti teatab Alicia Samile, et ta ootab tema last. Muidugi on nad mõlemad shokis, aga Alicia tahab lapse alles jätta. Mõlemate vanemad on samuti alguses pahviks löödud ja hämmeldunud, aga ajapikku saavad nad sellest üle ja harjuvad selle mõttega. Vahepeal juhtub aga midagi imelikku. Ühel õhtul magama minnes on ta ,,õiges ajas", kui ta aga järgmisel hom
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne.. Kohanemist raskendab ki
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
Tummpi ja Roosa jõid kohvi ja teed ning sõid kooki. Roosa rääkis talle minust. Me olime Roosaga vaid 4 kuud tuttavad olnud ja Roosa oli juba rase. Maaret ja Tummpi olid tülis kuna Tummpi on Roosal nii palju juba külas käinud. Maaret saatis Tummpile sõnumi: "Ma ei taha sinuga enam koos olla". Tummpi oli üllatunud aga mingil määral õnnelik ka. Tegelikult oli Tummpi Roosasse armunud. Ka Roosa oli Tummpisse armunud aga kumbki ei julgenud seda tunnistada. Roosa on koguaeg väsinud. Ta ei saa ööseti magada kuna laps lööb teda jalgadega ja Roosal on valud. 27.-31. ptk. Möödub pikk aeg. Roosa läheb haiglasse. Temaga tuleb kaasa Tummpi. Roosal läheb väga pikalt aga kõik on korras. Roosa jäetakse paariks päevaks haiglasse. Kui Roosa haiglast välja saab siis on tal halb olla ja ta on magamata. Ta ei saa mitu ööd magada. Mu ema võtab lapse mõneks ajaks enda juurde, et Roosa saaks normaalselt magada. Kui laps on suuremaks kasvanud siis otsustab
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema.
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
annaabi.ee 
