Sofia - prostituut Petrovits - uurija Lebezjatnikov - Luzini korterikaaslane Zossinrov- arst Aljona Ivanova -liigkasuvõtja Ilja Petrovits - uurija Katarina Ivanova - Marmeladovi naine Marmeladov - joodik, endine ametnik Tegevuskoht: Peterburg Sündmustik: Raskolnikov elab väikeses üüritoas. Ta on katkestanud oma õpingud vaesuse tõttu, ta nälgib ning ta ei suuda maksta üüri. Kui ta oli kõrtsis, kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis ühest ideest: et kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kuna temalt saadus rahaga saaks teha ükskõik mida. Raskolnikov otsustas selle idee teostada. Ta viib liigkasuvõtjale pandi, kuid ta ei hooli rahast, vaid tema eesmärgiks on uurida tulevast kuriteopaika. Pandi eest saadud rahaga läheb ta kõrtsi, kus ta hakkab vestlema Marmeladoviga. Marmeladov räägib talle, mida joomine on tema perega teinud. Nad on vaesed ja nad ei suuda maksta üüri, tema naine põeb tiisikust ja tema tütar on hakanud prostituudiks. Ta ise on aga endine ametnik
Süüdistuskõne Raskolnikovile Raskolnikov väitis, et inimesed on jaotatud kahte klassi ning ülemal klassil on õigus tappa madalama klassi inimesi, kui nad teevad sellega head. Raskolnikov sooritas kaks mõrva, ta tappis liigkasuvõtja ning tema õe. Vastupidiselt Raskolnikovi arvamusele, et ülem klass võib tappa alamklassi inimesi, mida ta tegigi, usun, et see tegu oli väär ja ta peaks kandma võimalikult karmi karistust oma tegude eest. Miks leian, et Raskolnikov on süüdi? Raskolnikov oli jaotanud inimesed kahte klassi: alamklass ja ülemklass. Ta leidis, et alamklassi inimesed on nagu täid, kes on siin ilmas vaid selleks, et luua teisi omasuguseid.
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht
endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Need korvaks ühe halva teo
I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist
õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmitud lepingu ohvriks. Kuid lõpuks polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt. Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust. Etenduses mängisid paljud tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Hendrik Toompere Jr Jr, Mait Malmsten, Taavi Teplekov, Marta Laan, Merle Palmiste, Märt Avandi jne. Minule avaldas kõige rohkem muljet Mait Malmsteni liigkasuvõtja, juut. Tol ajal peamiselt intressiga laenud andsidki ainult juudid, kuna piiblis peeti vaheltkasuvõtmist patuks ning kristlased seda teha ei tohtinud. Sellele seigale oligi
Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks üle ükskõik, millisest reeglist ja seadusest. Ta viis korda topeltmõrva, tappis liigkasuvõtja Aljona Ivanova ning tolle õe, kes mõrvale peale sattus. Teo eesmärk ei olnud sellest ise kasu saada varastades naise vara ja ise rikkamaks saada, et üüri maksta, peret toetada, vaid kõrvaldada liigkasuvõtja inimkonna hüvanguks, et Ivanova ei saaks inimesi enam petta. Lõpus saab peategelane siiski aru selle idee mõttetusest, tunnistab politseile ausalt kõik ära, asub vaimse taassünni teele- muudab väärtushinnangut. Raskolnikovile oli rahalise abi palumine alandav
majandusliku heaolu nimel. Vähemtähtis pole ka isiku enda halbade tegude kahetsemine ja võime nendega elada. Nagu eelpool mainitud, oli Raskolnikov pärit maalt ning tema rahaline seisukord ei olnud sugugi hea. Tudeng elas võlglasena kitsas katusekambris, tööd tegi harva ja lõpuks oli ta sunnitud oma väärisesemeid pantima. Selline elu võib inimese paratamatult hulluks ajada ning viia kuriteo sooritamiseni. Olles kursis liigkasuvõtja hea majandusliku seisuga ja soovides saaki kasutada oma uue elutee alustamiseks, tappis Raskolnikov rikka naise. Peale mõrva algaski noormehe hulluse ja haiguse seisukord, mille käigus esinesid tal (õigustatud) paranoiad, ta pani muretsema oma sõbrad ja pere, ning lõpuks mõistis, et vastupidiselt varem arvatule, ei suuda ta mõrva oma hinges varjata. Nimelt oli Raskolnikovil teooria, et inimesed on jaotatud kaheks "harilikeks" ja "haruldasteks"
Kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi? Kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele"? Kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma? KUIDAS LÕPEB? Süümepiinade tõttu tunnistab kuritöö MILLAL? üles. Saab teenitud karistuse, kuigi 19. sajandil leebema natuke. KOKKUVÕTE: Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. Teda hakkavad piinama süümepiinad. Raskolnikov andis Sonja perele oma viimased rahad. Räägib tehtust Sonjale, kes soovitab tal end üles anda. Raskolnikov mõistab, et Sonja armasatab teda. Raskolnikov tunnistab kuritöö üles ja kohus määrab talle 7 aastat sunnitööd Siberis. Sonja läheb koos Raskolnikoviga
Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Raskolnikovi lunastuseks võib pidada tema kuritöö karistust ja armumist Sonjasse. Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Rotimamma Teose peategelane Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Ta õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Raskolnikov on talle panti andnud ka oma kõige kallimad perekondlikud varad (nt.uuri). Raskolnikov plaanib oma "tegu" hoolsasti, kuid ootamatult satub Raskolnikovile peale Aljona õde Lizaveta. Kuna Lizaveta nägi, mida Raskolnikov on teinud, oli Raskolnikov sunnitud tapma ka tema. Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla
Alkoholism (Sonja isa) Kuritööd (Raskolnikov) Haigused (Katerina Ivanovna) Raske lapsepõlv (Marmeladovi lapsed) Usuga seotud probleemid (Sonja) Haridusega seotud probleemid (Raskolnikov) 2. Jälgi romaani tegevuse ajalist kulgu. I osa kestab kolm päeva mis nendesse mahub? Raskolnikov läheb A. Ivanovna juurde pantima. Pantimine polnud tema otsene eesmärk. Ta jättis meelde, kus asuvad võtmed ja raha ning kas liigkasuvõtja õde on kodus(lk.9). Läheb kõrtsi ja kohtab seal titulaarnõunik Marmeladovit (lk.12). Marmeladov räägib oma elust ja tütrest Sonjast. Hiljem saadab ta Marmeladovi koju, Katerina Ivanovna juurde (lk.21-23). Raskolnikov saab emalt kirja (lk.26). Ta otsustab Razumihhini juurde minna. Näeb unes, kuidas tapeti hobune ja mõtleb oma mõrvaplaanide üle. Kohtab Lizavetat ja kuuleb, et vanaeit jääb õhtul üksi koju (lk.50). Üliõpilased räägivad Lizavetast ja A.Ivanovnast (lk.51)
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja...
Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. Mina arvan, et ,,Surmatants" on väga huvitav teos. See on eriti sünge ja see pani mind elu üle järele mõtlema. Keegi meist ei pääse surmast, selle eest ei ole kellelgi pääsu. Surm ei küsi vanust ega varalist seisu,
2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et
2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et
“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, k...
Ühelt poolt pooldab Raskolnikov ,,tugevuse" teooriat, teiselt poolt on ta esimese poole täielik vastand, kes soovib inimestelöe ainult head. Ta arvas, et ühe kasutu inimese (tema arvates) mõrva saab tasakaalustada paljude heategudega. Hea ja kurja võitlus Raskolnikovis ongi tema tragöödia. Raskolnikovi järsk haigestumine pärast kuritööd reetis ta Porfiri Petrovitsile. Ta hakkas sonima, nägi verisest ööst aina und ning see ei andnud talle rahu. Kui juhuslikult tuli jututeemaks liigkasuvõtja ja tema tütar, siis Raskolnikov tardus, mõtles, kas teised juba teavad, saavad midagi aru. Ta oli tihti kahevahel, see muserdas teda, rikkus elu. Napoleoniks ei saada siiski nii, et sa võid teha ühe halva teo mitme teise heateo vastu. Üks päev läks ta kuriteopaika vaatama. Raskolnikov oli ilmselgelt oma mõtted jälle suureks paisutanud ning see ei lasknud tal enam olla see, kes ta kunagi oli. Sellest külaskäigust peale hakkas kõik
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil
Tegevuse toimumise ajal oli ilm harukordselt palav, õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Tänavad olid inimesi täis. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid. 3. Haritud, heast ja õilsast Rodionist saab mõrtsukas erinevate asjaoude kokkulangemise tõttu. Näita need (4) ära. 1)Tal on raha vaja, et enda elujärge parandada, ülikool lõpetada ja emale ning õele paremat elu pakkuda 2)Ta usub, et ta on üliminimene ning ta teeks inimkonnale heateo tappes liigkasuvõtja Aljona. 3)Ta tahab ennast proovile panna ja kindlaks teha kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes oli valmis oma eesmärgini jõudmiseks kõike tegema. 4)Ta leiab, et suurim teene ühiskonnale on aidata iseennast, üliiminimest. 5. Millest unistab Marmeladov? - Marmeladov unistab sellest, et Jumal andestab Soniale prostituudina töötamise kuna Sonia teeb seda oma pere ülalpidamiseks. 6. Mis sa arvad, mida teab Rodioni ema poja probleemidest? - Ma arvan, et kuigi Rodioni ema võis aru saada, et
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu Suurest juveeli röövist oli juba möödas terve aasta ning Anders ja Eva-Lotta kutsuvad Kallet taas osa võtma Rooside sõjast. See on neil iga aastane mäng mida nad mängivad. Rooside sõjast võtavad osa Sixten, Benka ja Jonte, nemad on punased roosid. Valged roosid on Anders, Eva-Lotta ja Kalle. Nad võitlesid selle üle kes saab enda valdusesse Suurmõmmiku. Suurmõmmik on kivist kuju. Eva-Lotta, Kalle ja Anders olid teel Preeriasse, sest seal pidi neil lossis toimuma võitlus Suurmõmmiku üle. Tee peal nägid nad politseinik Björki ja vana Greni kes rääkis "Jajah, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah...". Eva-Lotta rääkis neile, et vana Gren olevat liigkasuvõtja. Punased roosid viisid omaga kaasa Andersi, aga Kalle ja Eva-Lotta jäeti lossi tuppa luku taha. Peagi suutis Kalle oma osava mõtlemisega välja selgitada kuidas luku tagant välja pääseda ja saab teada kuhu punased roosid viis...
rubla. Kõik mõtlesid, et kust värvija võis saada sellised asjad ja siis kahtlustati teda Ivanovna mõrvas. Mille põhjal arvas Razumihhin, et mõrvar on keegi algaja, kes polnud tulnud röövima vaid tapma? Kelle seisukohad? Inimene vajab, et teda haletsetakse- Marmeladov On õigus teha kuritegusid südametunnistuse järgi-Raskolnikov Kui on hea inimene, siis see ongi põhimõte-Razumihhin Tegelased (saatus) Aljona Ivanovna- liigkasuvõtja, teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, kuna Raskolnikov tapab ta kirvega. Katarina Ivanovna- Marmeladovi abikaasa, tiisikusehaige, vaene ja jäb hiljem leseks Avdotja Romanova- Rodja õde, hüüdnimega Dunja. Ta tegi kõike, et oma venda igati aidata ka rahaliselt. Ta oli nõus oma venna nimel isegi oma mehe käskudest üle astuma. Pulheeria Aleksandrovna- ta oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks
.. Kloostrikooli lõpetanud ja abielus pettunud Emma elab väljamõeldud maailmas. Ta loeb romaane, kus räägitakse tunnetest ja elatakse armastuse nimel, ja teda haarab ängistus, et ise sellest maailmast osa ei saa. Emma uskus, et unistus kaunist armastusest võib muutuda tõelisuseks, ent elu valmistas talle julma pettumuse. Püüe põgeneda argielu halastamatuse eest viib selleni, et hakkab teda üha enam ahistama. Meeleheitel naine satub liigkasuvõtja küüsi. Kogu Emma elu on rajatud pettusele: ta petab meest, armukesed petavad teda ennast; otsides olukorrast väljapääsu, satub ta tupikusse. Emma lõpetab elu enesetapuga. Kirjandus realismist postmodernismini; Anne Nahkur; Koolibri kirjastus 2007 http://www.online-literature.com/gustave-flaubert/ http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert http://www.classicreader.com/author/21/
seltsiv, heasüdamlik ja lihtne noormees. Razumihhin oli veel selle poolest tähelepanuväärne, et teda ei kohutanud kunagi mingisugused äpardused. " Kuigi palju suurem mõju Raskolnikovile olid Peterburis elavad salakavalad inimesed, kes mõjutasid teda nii enne kui ka pärast mõrva. Esimesena meenub kohe Porfiri Petrovitsh, kes oli politseiametnik ning nägi palju vaeva, et tõestada, et Raskolnikov on liigkasuvõtja j a ta õe mõrvar. Proovis kogu aeg kavalusega Rodjat vahele võtta. Teiseks võib nimetada Pjotr Petrovitsh Luzinit, kes oli teose algupool Raskolnikovi õe peigmees, kui juba siis ei soovinud vend õe abielu. Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik, omakasupüüdlik inimene. Ta käitus väga jultunult, ähvardas Dunjat ning pidas end teistest tähtsamaks. Samuti oli temast inetu lavastada Sonja vargaks.
hiiumaa.ee ning lisaks ka kuulutused välistendidel, näiteks Kärdla keskväljakul, Hiiumaa Selveris ja Käina Konsumis, sest need on rahva poolt kõige enam külastatavad kohad. Kindlasti tasub kuulus lisada ka koolides olevatele stendidele. Hinnakujundus Hindade kujundamisel vaatan üldiseid turuhindu, kuid nendest teen hinnad kindlasti madalamad, sest minul puudub üüritav pind ja sellega seonduvad lisakulutused. Kindlasti ei oleks ma järgmine liigkasuvõtja, kuna alguses on kõige tähtsam reklaami tegemine, mis kutsuks inimesi minu teenuse kasuks otsustama. Alguses peaks küll leppima minimaalse kasumiga, kuid ainult juhul kui see tõstab antud ettevõtte kuulsust ja usaldusväärsust. Kuid liiga madalale ei ole mõttekas ka hindu alla lasta, sest muidu kaotaksin klientide usaldusväärsuse. · Arvuti hooldus 200.-/h · MS Office õpetus 150.-/h (vajaliku originaaltarkvara saab töötaja käest 300.-) · Ineternti õpetus 100.-/h
Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe
jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumeelne viis seda teostada, kuna hetkel näis see ainus ja õige lahendus. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning olude sunnil ka mõrva tunnistaja. Noormees on veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine oli heategu kõigile noortele ja andekatele, kes oma unistusi teostada tahavad. Tunnistaja mõrv oli aga paratamatus, mida Raskolnikovi enda arvates polnud võimalik ära hoida - see võis öeldud olla ta omaenda süümepiinade leevendamiseks. Ta loodab edaspidi elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, uskudes, et kuritegu siis hüvitub
inimene, kes oskas armastada. Mees leiab oma elu mõtte igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Asetades inimese dilemma ette, on nii mõnigi, kes on sunnitud või ahvatletud tegema valiku, mis talle endalegi võib väär tunduda. Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel ebamoraalseid tegusid. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning ka mõrva tunnistaja. Noormees arvab, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on noortele ja andekatele heategu. Edaspidi tahab ta elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, loota, et suudab sellega oma kuritöö eest tasuda. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises kuriteo aruandes, et see pole õige ning Raskolnikov vaevleb süümepiinades ja on täielikus hingeummikus, kuni kahetseb siiralt. Kahetsus paneb inimesi mõtlema, tundma oma vigu ja negatiivseid pooli
seadustest ja panna toime kuritöid. Harilikel inimestel on õigus eksida ja nad on oleviku isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole. 5. Miks sooritas Raskolnikov kuritöö ja mis oli karistus? Raskolnikov oli vaene võlgades endine üliõpilane, kes pidas ennast kohati teistest paremaks. Ta uskus, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta ühiskonnale suure heateo, sest viimane käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek. Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema.
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
Ka karakteri võttis ta ete oma tundeid talitsedes ,jahedalt ning analüütiliselt. 9.ISELOOMUSTA DOSTOJEVSKI LOOMINGU ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose peategelane Raskolnikov, vaene üliõpilane, on katkestanud oma õpingud. Ometi on ta andekas ja tugeva loomuga mees. Tal on teooria , mis jagab inimesed kaheks, harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Raskolnikov, kes arvan end kuuluvat just erandlike inimeste hulka, otsustab tappa liigkasuvõtja vanaeide, et temalt röövitud rahaga lõpetada õpingud, teha tegusid. Ta lähebki ome idee täideviimise lõpuni, kuid eelnevalt hoolega läbimõeldud tegu sooritades jõuab ta seisundisse , mis läheneb hullumeelsusele. Pärast kuritegu hakkavad teda vaevama süümepiinad. Ta naaseb kuritöö paika , käitub võltsilt ja uurija hakkab teda kahtlustama. Lõpuks ei suuda Raskolnikov seda enam taluda. Ta pihib oma tegu Sonjale ning see järele tunnistab ametivõimudele. Ta saadetakse Siberisse
Seadused koodeksites ja tegelikkuses. Ühiskond, kus me elame on üles ehitatud tuhandetele seadustele. Läbi aegade on neid nii kirja pandud kui ka suuliselt levitatud. Seadused annavad küll inimkonnale ette juhised, mille järgi elada ja käituda, kuid väga tihti tuleb igapäevaelus ette, et ühiskonnaliikmed ei täida üldiseid norme ja seadusi, vaid rikuvad neid igal esimesel võimalusel. Mõnel korral neid rikutakse isegi ise aru saamata. Kuidas tegelikkuses seadusi järgitakse? Esimesed seadused pandi kirja juba sajandeid tagasi. Loodi seadusi, et austataks oma valitsejat ja tööandjaid. Karistused olid väga karmid, et inimesed ka neid järgiksid. Väga palju mõisteti inimesi surma. Samuti ihunuhtlused tulid kergelt. Mida rohkem aeg edasi, seda enam hakkasid ka tavakodanikud endale õigusi nõudma. Üks tuntuim õigus, mis tavakodanikud ka endale said, oli põhimõttel ,, silm silma, hammas hamba vastu" . Karistus olenes tehtud kuri...
täiuslikumaks teha. Halbade tegude tõttu õpivad inimesed enda paremini tundma. Toimub tugev mõttetöö ja ajutegevust ummistavad mitmed küsimused: miks ma seda tegin ning mis minust edasi saab- kas kurjategija? Üks piibli kümnest käsust ütleb: "Sa ei tohi tappa!" Ometi leidub väära maailmavaatega inimesi, kes leiavad eneseteostuse just tapmises. Üheks selliseks on Raskolnikov Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus". Noormees tappis süütuid inimesi. Ta tappis õilsal eesmärgil liigkasuvõtja ning hiljem mõrva tunnistaja. Noormees oli veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on heategu kõigile, kes oma unistusi teostada tahtsid. Edaspidi lootis ta elada ausat elu, töötada meeletult, uskudes, et kuritegu siis hüvitub. Võõrad teod ei vii eesmärgini. Seneca on öelnud: "Kuriteo sooritab see, kes sellest kasu saab." Kindlasti õppis Raskolnikov mõrvast nii mõndagi, kuid jäi siiski vaevlema süümepiinadesse ning oli täielikus hingeummikus
Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia koosneb tema kelmuste päevavalgele toomisest. ,,Veneetsia kaupmees" Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Ebaõnnestumiste tõttu jääb Abtonio maksujõuetuna Shylocki meelevalda. Portia teravmeelsus päästab olukorra. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle. 2.2. Tragöödiad Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldas sügavalt uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
vasturääkivad. Kui nad vennaga pansioni saadeti, kujunesid D-l loomuse püsijooned kinnisus ja lugemiskirg. Ema suri 1837, isa 1839, mille järel D närvivapustuse sai. See osutus langetõveks, mis vaevas teda elu lõpuni. Teosed: ,,Vaesed inimesed", ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda", ,,Valged ööd", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot" ,,Kuritöö ja karistus" (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat.
Rentida saale on mõtekam kui rajada eraldi hoone, kuna selle hooldamiseks läheks liiga palju raha ning vastutus oleks liiga suur. 5 4.2 Reklaam Reklaam toimuks esialgu Interneti ja postrite abil, mis oleksid jaotatud linna kõige tuntumates ja enim-külastatavatesse kohtadesse. Samuti oleks võimalik reklamida tantsukooli ka kohalikus telekanalis - Lites. 4.3 Hinnakujundus Hinda kujundan üldiselt turu järgi. Kindlasti ei oleks ma järgmine liigkasuvõtja, kuna alguses on kõige tähtsam reklaami tegemine, mis kutsuks inimesi meie tantsu harrastama. Usun, et trennitasu ei hakka esialgu olema nii kallis kui konkureerivatel tantsukoolides ja stuudiotes, see aitaks äril kiiremini jalule tõusta. Alguses peaks küll leppima minimaalse kasumiga, kuidainult juhul kui see tõstab antud ettevõtte kuulsust ja usaldusväärsust. Kuid liiga madalale ei ole mõtekas ka hindu alla lasta, sest muidu kaotaksin klientide usaldusväärsuse. 4.4 Lisateenused
Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest, Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Kuritöö motiive on palju, kuid tegelikult saab määravaks nende kõikide kokkulangemine. 5
Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem. Esindas tugevalt keskklassi maailmavaadet. Surma tants- Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll shokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. (See mingi tüübi arvamus surmatantsust) =) Valhalla- surnute riik, `langenute eluase'. Langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid.
inimesed on kõige suhtes ükskõiksed, toored, ei püüdle millegi poole. Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad. Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Äpraduse tõttu tapab mees ka liigkasuvõtja noorema õe Lizaveta. Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks, olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov
ning kaitseb seega ühiskonna moraali. · Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Rikkus olulisem, kui päritolu · Taoline suhtumine läks vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. · Kirik suhtus taunivalt liigkasuvõtmisse e kõrge intressiga raha laenamisse · Kiriku silmis oli liigkasuvõtja laiskleja, kes ei hangi igapäevast leiba oma tööga nagu Jumalale meelepärane, vaid rikastub teiste arvelt ise midagi tegemata. · Kirik ei kahelnud, et taolise käitumise tulemusel läheb inimene pärast surma otseteed põrgusse. · Hinge päästmiseks sundis see nii mõndagi pankurit ja kaupmeest enne surma oma varandust vaestele jagama · Oma rikkuse ja jõukuse näitamise parimaks viisiks peeti aadlike kombel toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist
Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60
huvitatud, talle muutus Emma koos lapsega koormaks. Ta saatis kirja kus ütles, et kõik on läbi. Selle peale tahtis Emma pööningult alla hüpata aga alt teda hüüdev Charles takistas tal seda sooritamast. Emma haigestub, tal oli peaajupõletik. Ta sonis, tal oli palavik, valud lõid südamesse, kopsu, pähe, esines oksendushoogusid.Dr Bovaryl tekivad suured rahamured.Ta on Emma pärast sunnitud laenu võtma riidekaupmehe käest, kes on suur liigkasuvõtja.Ta laenab Emma võlgade katmiseks. Apteeker soovitab minna teatrisse, see aitavat kaasa Emma tervenemisele.Teatris taaskohtuvad nad Leoniga. Dr Bovary naaseb Yonville ja Emma jääb Rouenisse, et minna ooperisse uuesti. Algab armuromaan Leoniga. Nad kohtuvad igal nädalal hotellis, Emma võtab kogu aeg võlga juurde ja juurde.Juba on ta maakoha võla katteks ära müünud, aga sellel ei paista lõppu tulevatki.Ta ei anna üldse endale aru mida ta teeb. Ta
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks. Samuti taipab ta, et ta on segaduses osaliselt tänu sellele, et ta ei ole 2 päeva söönud. Vaatamata sellele, et ta oli nägus noormees ta riietus kaltsades ning keegi ei suutnud tema salajapärast käitumist. See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema tulevane käitumine on ning leiab oma plaanid olevat jälestusvää...
ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paik. Romaani peategelaseks on vaesunud aadliperekonnast pärit Rodion Romanõts Raskolnikov, kes äärmise puuduse tõttu oli sunnitud õpingud ülikoolis katkestama. Mitmete põhjuste (haigus, meeletu vaesus, õe Dunja alandav ,,kasulik" abielu ametnik Luziniga)kokkulangemisel otsustab ta tappa ja paljaks röövida liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Raha abil tahab ta olla täisväärtuslik ühiskonna liige tema idee järgi korvaks see kuriteo (1 väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus. Ta ei kasuta röövitud rahast sentigi ning pärast mõrva pole talle ei iseenda ega inimkonna heaolu. Hingepiinad sooritatud teo pärast viivad
,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja inimtüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare kujutab teda ka rassistliku suhtumise ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Komöödiad: ,,Palju kära ei millestki", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Lõpp hea, kõik hea", ,,Mõõt mõõdu vastu". Ajalookroonikad Samaaegselt komöödiatega kirjutas dramaturg ka palju näidendeid Inglismaa ajaloost. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajaloolistele kroonikatele ja paistis silma ajaloolise olustiku tõetuu kujutamisega. Keskne teema oli võim ja sellega kaasnevad probleemid
sellega nõus, nad on mõlemad kiindunud kirsiaeda. Ahastus saabub alles siis, Mõis müüdi maha kaupmees Lopahhinile, kes teostab oma kui mõisast peab lahkuma idee kirsiaed maha raiuda. Ranevskaja ja tema vend Gajev on õnnetud. Dostojevski ,,Kuritöö ja Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, et Inimese karistus pole mitte karistus" lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada maailm ainult füüsiline, vaid ka kurjusest. Tal oli kõik ette plaanitud ja ta tegi kõike emotsionaalne. Tehes plaanipäriselt, kuid lisaks ta pidi tapma vanaeide õe, kes midagi halba, hakkab sattus mõrvaööl korterisse
ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju. Horace Bianchon tegi nalja isa Goriot, preili Michonneau kohta, hakkasid sööma. Kui isa Goriot kaabu talle silmile löödi, viis
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
