Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma keeled ja keelkonnad (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas keel tekkis?
  • Millal keel tekkis?

Lõik failist

Maailma keeled ja
keelkonnad
Oliver Saare
Janeli Orgmäe
Caisa Sell
Rauno Puks
Kuidas keel tekkis?
Kas keel on arenenud mingist madalama astme
signalisatsioonisüsteemist?
Kas keelevõime on seotud inimesele
ainuomase organiga?
Millal keel tekkis?
Kuigi tänapäeval on teadus arenenud, ei ole
võimalik leida vastuseid nendele küsimustele.
Kui palju on keeli ja nende
kõnelejaid
Väidetatavalt on keeli umbes 4000-5000
Keelte arv on muutlik
80% keeltest on valdavalt väiksed keeled ( alla
1000 kõneleja)
Eesti keel on suur keel!
Keelte liigitamine
Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust:
· Tüpoloogiline
· Geneetiline
Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused,
geneetilise liigituse aluseks keelesugulus.
Keelesuguluse tuvastamine
Otseseid andmeid on vähe.
Võrdlev ajalooline meetod.
Muutetunnused ja lausestruktuur.
Mida kauem aega on möödunud algkeele hargnemisest, seda
rohkem muutusi on keeles toimunud.
Keelkonnad
Omavahel suguluses olevate keelte suurimad
üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad
rühmadeks ja allrühmadeks. (
http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_keelkonnad)
Suurimad keelkonnad on:
· Indoeuroopa keelkond
· Hiina-Tiibeti keelkond
· Uurali keelkond
Täname tähelepanu eest !

Vasakule Paremale
Maailma keeled ja keelkonnad #1 Maailma keeled ja keelkonnad #2 Maailma keeled ja keelkonnad #3 Maailma keeled ja keelkonnad #4 Maailma keeled ja keelkonnad #5 Maailma keeled ja keelkonnad #6 Maailma keeled ja keelkonnad #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor revilo1212 Õppematerjali autor
(powerpoint )

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Keelkonnad 10.klassi õpiku kokkuvõte

Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu

Eesti keel
thumbnail
4
odt

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled

Milles need väljenduvad: ­ keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine ­ keel kui suhete hoidja ­ keel kui mõtlemisvahend ­ identiteedi kandja ­ emotsioonide väljendamine ­ DNA kood ­ maagia ­ kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal ­ sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud signaalist (tähistaja). Idee ­ kodeerimine ­ müra ­ dekodeerimine ­ sõnum

Keeleteadus
thumbnail
6
odt

Maailma keeled

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000­7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda

Eesti keel
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende

Eesti foneetika ja fonoloogia
thumbnail
25
docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

6. MAKROLINGVISTIKA(kausaalne) – keelt uuritakse koos rahvuskultuuri ja muu sellisega. Keeleteaduse meetodid: 1.ANDMETE KOGUMINE: *salvestus, lindistus *litereerimine *korpused *sõnaraamatud, arhiivid 2. ANDMETE TÖÖTLEMINE: *kvalitatiivne meetod: uuritakse üksikjuhtumit *kvantiatiivne meetod: uuritakse sagedust 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) *Vana-India: Panini (3saj eKr) - Tema on maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. *Vana-Kreeka Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses „Kratylos” keeleteaduslike probleemide üle – sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb). Kas keel on väljamõeldud või loomulik.

Keeleteadus
thumbnail
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed

Eesti keele ajalugu
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

· Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteoreetik Ferdinand de Saussure eristas keelt ja kõnet ( langue et parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime.

Keeleteadus
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" ­ tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi.

Keeleteadus




Meedia

Kommentaarid (1)

revilo1212 profiilipilt
revilo1212: norm
19:29 12-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun