Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja
Merlyn Sagaja 11. Klass Kliima on Saksamaal pehme. Põllumajanduse seisukohalt on kliima keskpärane. Loodustingimused on põllumajanduse arengule soodsad, sest seal on soodne kliima. Paljudes kohtades ei ole viljakaid muldi ning kultuurtaimed ei kasva seal hästi. Selles osas loodustingimused ei ole eriti soodsad. Suurel määral koosneb põllumajandustooted piimatoodetest, vilja toodetest, loomse liha toodetest ja paljust muust. Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima. Saksamaa asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine
· Mida külmem ja kuivem, seda suurem osakaal on loomakasvatus ( parasvöötme põhj- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas ekvatoriaalses) · Troopikas tegelatakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatamisega ( suurt karja pidada ei saa, taimkate hävineb kiiresti.) * nomaadid · Niisketel mägistel aladel levib terasspõllundus; kuivematel Loomakasvatus. - Miks on lõuna rikide põllumajandus vähem arenenud kui põhja riikide põllumajandus? Looduslikud: Looduskatastroofid, Kuiv või liigniiskus. Mägine Majanduslik: pole piisavalt tehnikat, rahalaissi ressursse, et uuendada töövõtteid ja viljakust. Sotsiaalsed tegurid: Ülerahvastatus - Taani - Teravilja kasvatus, intensiivne majand- tehnika ja tootmine - Itaalia mägine põhiline istandused ja mägistel aladel karjad - Ukraina Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad
Mullad on väga viljakad. Mullad: Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aasta seisuga oli 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Ungaris on SKP jaotumine põllumajanduses 2,8% ning põllumajandus moodustab tööhõivest ligi 4,5%. Ungaris on arenenud nii taime- kui ka loomakasvatus. Esimese põhiharudeks on teravilja, köögivilja ja puuvilja kasvatamine. Peamisteks põllukultuurideks on teraviljadest mais, nisu ja rukis ning köögiviljadest suhkrupeet ja kartul. Soojad suved ja pehmed talved võimaldavad Ungaris kasvatada paprikat. Veini valmistamiseks kasvatatakse ka viinamarju. Loomakasvatuses on esikohal liha- aga ka munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised
· Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses · Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. 11. ISELOOMUSTAB MULLA KOOSTIST, EHITUST (MULLAPROFIIL) JA KUJUNEMIST SÕLTUVALT MULLATEKKETEGURITEST: LÄHTEKIVIM, KLIIMA, RELJEEF, VEEREZIIM, TAIMESTIK, LOOMASTIK, MULLA VANUS, INIMTEGEVUS; Mullas on esindatud nii tahke, vedel kui gaasiline osa. Mulla mineraalne ja orgaaniline osa moodustab väga üldiselt võetult 50% mullast, 25% moodustab vesi ja 25% õhk
Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO 2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks
Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO 2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks
inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2 äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks
Kõik kommentaarid