Maale on hapnik tekkinud enamasti fotosünteesi tulemusena ning on meie elukeskkonna jaoks väga tähtis oksüdeerija. Hapniku leidumise võib omakorda jaotada 4 üksusesse - Inimorganism (0-61,4%); Atmosfäär (0-21%); Litosfäär (0-47,3%) ja Hüdrosfäär (0-86%) Hapniku esinemine õhus on määrava tähtsusega, kuna moodustab õhu koostisest 21%, tagades põlemise ning ka hingamise võimalikkuse. Samuti on hapniku esinemine oluline ka mõneti mügrise gaasi ehk osooni esinemises. Kõige olulisemat rolli mängib tänapäeval kindalsti meie kõigi jaoks hapniku kasutamine elusorgani hingamiseks kasutatava hapniku näol , kusjuues puhas hapnik on tegelikult hingamisteedele hoopiski kahjulik. Meditsiinis on kasutusel hapnik õhust kergemate hingamissegude valmistamiseks ja anaeroobsete mikroorganismide hävitamiseks (gangreen). Hapnik on oluline gaas, millel on suur tähtsus kogu maailma meditsiinilises abis: alates korrapärasest kasutamisest ja kodusest
.................................................... 727 51.1.9. Perkutaanne transtrahheaalne jet-ventilatsioon (TTJV) ............................................. 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2
Kõik kommentaarid