Paremale 2. 6. aprillil on... 5. lihavõtted teise nimega 9. pikkade kõrvadega loom 10. kes on tibupoja isa Alla 1. mis kuus on lihavõtted 3. kevadlill 4. kes muneb mune Häid lihavõtteid ! 6. koorub muna seest 7. kevadlill, kasvab märtsis 8. mis päeval on see aasta 1 ülestõusmispüha
Munadepühad Eestis Lihavõtted ehk munadepühad ehk ülestõusmispüha · Sündmusterohke ajalugu on mõjutanud kõiki Eesti traditsioone ja pühasid. · Lihavõtted ehk munadepühad on meil kiriklikule tähtpäevale lisaks seotud mitmete paganlike kommetega. · Tänased traditsioonid ühendavad Vene,Saksa ja Skandinaavia kombeid. Toit ja traditsioonid Eestis · Eesti peredes hoitakse au sees nii munade värvimist kui ka koksimist. · Nii mõneski Eesti peres pannakse lihavõtete ajal süte vahele valmima esimesed tuhlid. · Munadepühade ajal toimub mitmeid jumalateenistusi. · Söödakse nii mune kui munavõid ja saiu.
Estonian National Spring Holidays Sanna Kartau, Mari-Ann Lumeste, 2011 What holidays do we have in Spring? March · 8th - Women's Day (Naistepäev) · 12th - St Gregorius's Day (Korjusepäev) · 14th - Estonia's Mother Tongue Day · 17th - St Gertrude's Day (Käädripäev) · 25th - St Mary's Day (Ussimaarjapäev) April 1st - April Fools Day 1st - Karjalaskepäev (the day cattle was first sent to the pastures after winter) 14th - Plowing Day (Künnipäev) 23rd - St George's Day (Jüripäev) Moving Easter (Lihavõtted) May · 1st - Walpurgis Day and Night (Volbripäev) · 9th - St Nicholas's Day (Nigulapäev) · The second Sunday of May - Mother's Day (Emadepäev) We'll pick... A - 14th of March - Estonia's Mother Tongue day B - (varies between the 25th of March and 25th of April) - Easter C - 1st of May - Walpurgis Day and Night 14th of March - Estonia's Mother Tong...
Toidust eelistati koort, kohupiima, juustu, mune, pliine, sõrnikuid ja lepjoškasid jookidest õlut. Piimatoitude ülekaal oli tingitud kiriku keelust kasutada paastueelsel nädalal liha. Vastlad tähendasid pidu ja pillerkaart, ent ühtaegu ka esivanemate mälestamist. Lihavõtted Lihavõtted ehk ülestõusmispüha on püha, millega tähistatakse Kristuse ülestõusmist. Lihavõtete puhul on tegu liikuva pühaga, õige aeg arvutatakse kuukalendri järgi. Tavaliselt langevad lihavõtted ajavahemikku 4. aprill / 22. märts – 8. mai / 25. aprill. Lihavõtteid on Venemaal ikka peetud suure rõõmu pühaks. Lihavõtte jumalateenistus algas laupäeva öösel vastu pühapäeva. Südaööl hakkasid helisema kirikukellad ja algas ristikäik ümber kiriku. Vaimulik laulis „Kristus on surnuist üles tõusnud...“, ning avati nn kuninglik värav ehk altari peauks. See sümboliseeris paradiisiväravate avamist Kristuse poolt: teatavasti suleti need
Minu Inglismaa Mp – 16 Monika Lepp Väimela 2016 Suurbritannia üldandmed Pealinn: London Rahvaarv: 65,1 miljonit Rahaühik: inglise nael Keel: de facto inglise keel Rahvustoidud ja joogid Vabaaeg jalutamine looduses matkamine Õhtuti kamina ees istumine raamatute ja ajakirjade lugemine inglased harrastavad kriketit Traditsioonid kesköine jõulteenistus Lihavõtted Kombed haugi inglismaal ei sööda poed on kliendisõbralikud tervitatakse võimalikult tagasihoidlikult. kirikus käiakse jõulude ja lihavõttede ajal KOKKUVÕTE INGLISMAA LÄBI AUTORI SILMADE Tänan kuulamast ja vaatamast
Riigipühad (ja vabad päevad) Eestis: · Uusaasta 1. jaanuar. Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
Lihavõtted Munapühad , . , . . , , . . : , . . . . : . , . . , , . 1 : ? : . . . , . : ? ? : . . : , , . . , : : , . , , . : ? . 2 : , . , . . , . : ? : . , , . . , : . , . : ? : . . . , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus või...
9.30-10.00 Hommikuring 10.00-10.30 Aktiivne tegevus 10.30-12.00 Õue aeg 12.00-12.30 Lõunasöök 13.00-15.00 Lõunauinak 15.30 Õhtuoode 16.00 Vaba aeg ja koju minek Traditsioonid lasteaias Tarkusepäeva tähistamine, vanavanemate päev Aiakoristustalgud Mardipäeva ja kadripäeva tähistamine, isadepäev Advendiküünalde süütamine, jõulud Talvepäevad Sõbrapäeva ja Vabariigi aastapäeva tähistamine Vastlapäev Lihavõtted Kevadpidu, emadepäev, aiakoristustalgud Lastekaitsepäev, lõpupidu AITÄH!
Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid
Lihavõtted Eliise Glaser TT-11 Tähendus · Paastuaja lõpp · "Liha võtta" · Suur pidu- Püha õhtusöömaaeg Teemakohased toidud, joogid · Lihatoidud (vasika, seapraed) · Munatoidud · Kohupiimatoidud · Pirukad · Kala · Õlu · Kali Rammusad toidud! Kolmekäiguline söömine 1. Käik Keedumuna- koksimine 2. Käik Urvapuder- soolapeki, kruupidega 3. Käik Pasha · Joogiks kannudega õlu, kali · Laual leib, pirukad Laua- ja söögiriistad · Taldrik pudru jaoks · Taldrik munakoortele · Taldrik saiale · Lusikas pudrule · Magustoidulusikas · Klaas joogi jaoks · Lauale õllekannud Lauakaunistused · Urvad->uus elu · Kollane nartsiss- varakevadine lill-> uus elu · Kollased salvrätid Ruumikaunistused · Jänesekujud- valge jänes- puhas elu- magab silmad lahti- Kristuse sümbol · Munad- loomise, viljakuse, kasvusümbol · Liblikad- järjepidevus, uue elu tekkimine ...
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi
· Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit Turism riigis : · Alates1970.aastateston Austraaliaturisminäitajadpidevalt tõusnud. · 2003.aastalkülastasriiki 4,35miljonit turisti. · Külastajatepeamisedsihtkohadon lisaksSydneyleka aborigeenidepühamägiUluru (AyersRock) ja Kakadu- rahvuspark · Külastamiseks on parim aeg märtsist novembrini, sest turismi tipphooaeg on detsembrist veebruarini. Jõulud ja lihavõtted on eriti tihedad; paljud äriinimesed puhkavad sel ajal. Transport riigis: · Bussitransport · Autoliiklus · Veetransport · Raudteetransport · Lennutransport Majutus, ööbimine: · Reserveerimiskeskused · Hotellid · Motellid · Puhkekülad · Maaturismikeskused · Külalistemajad Vaatamisväärsused: · Melboourne Observation Deck- kõrgeim büroohoone lõunapoolkeral 253 meetri kõrgune.
(lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill. Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel neljandast sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik neljapäevasid. Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted, pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse loodusest ja esivanematelt jõudu. Elu tähtsamateks murdepunktideks on sünd, pulmad ja surm. Maausulise elu ei lõpe surmaga. See jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Teatud pühadel külastavad surnud oma elavaid lähedasi. Mõtete kaudu on nad pidevalt ühendatud ja nii hoiavad nad kokku. Eestlaste tänapäevane maausk seisneb meie kultuuris elava pärimuse väärtustamises ja märkamises
Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti Ekspress, kuigi Cosmopolitan tundub teinekord huvitavam 13) Aprillis on lihavõtted, juunis on jaanipäev, detsembris on jõulud. 14) Mina olen eestlane ja mulle meeldib eesti keel. Samas eestikeelsed väljaanded pole teinekord nii huvitavad kui on välismaised. 15) Mulle meeldib Nestle kakao Nesquik koos Tere piimaga. 16) Saame kokku Raekoja platsil ja lähme edasi mööda Pikka jalga, kuni jõuame Toompeale, kus on Aleksander Nevski katedraal. 17) Eestis on palju grandioosseid ehitisi.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
perekonna ja sõprade austamine. Tehti kingitusi, lauldi, korraldati pidusööke ja süüdati tulesid. · Imbolc'i, mida nimetati ka Candlemas'ks ja Brigidi päevaks, tähistatakse 1. veebruaril. Seda tunti kui puhastuspüha ja vahel anti talle nimeks "pruudipüha päev". Seda päeva valitseb jumalanna Brigid ja tema püha langeb kokku kristliku Neitsi Maarja puhastuspidupäevaga. · Kevadist pööripäeva - Alban Eiler, püha Patricku päev, lihavõtted - tähistati 21. märtsil. Usuti, et maa energi, mis sel aastaajal on tugevaim, aitab väikestel lastel siia ilma tulla. Selle all mõeldi nii inimeste kui loomade sündimist kui ka vilja tärkamist. Rituaalide hulka kuulusid mahapandud seemnete õnnistamine ning päevadepikkune paastumine ja mediteerimine, et vaimu tugevdada, kasvu luua ja uusi algatusi ette võtta. Kasutatud kirjandus · http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Mkeene.pdf · http://paganakoda
läbi aegade olnud püha. Eakamatele inimestele annab traditsiooni pidamine teadmise ja tundmise, et sa oled pereliige, sest tänapäeval ei tohiks inimene peres olla liiga individuaalne. Näiteks, vend ei tunne venda ja isa ei tunne oma last ära. See lõhestab peret. Olen ise täiesti nõus kogu selle jutuga, kuna traditsioon on levinud juba aegade algusest peale põlvest põlve ja me oleme seda säilitanud. Meie pere suuremateks traditsioonideks on: jõulud, jaanipäev, sünnipäevad ja lihavõtted. Meeles peame ka isadepäeva ja emadepäeva. Jõulud ja aastavahetus on meil kõige tähtsamad ja iga aasta oleme me seda püüdnud tähistada nii, nagu tähistasid meie eelmised põlvkonnad. Muidugi toome sisse uuendusi, aga ei muuda olulisemat. Peale jõulude on veel tähtsal kohal jaanipäev, kuna teeme seda peale ühise külajaanipäeva, ka kodus väiksema istumise lõkkeääres. Emadepäevaks viime alati emadele ja vanaemadele lilli ja torti
mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal
Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e. niidu järgi aastaaegadeks või onomatopeetilised 9loodushääli helisid
Kaotati tsensuur ja vabakaubandus kehtestati trükivabadus. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Kuulutati välja kõigi Talupoegadel piirati pärisorjus inimeste võrdsus seaduste ja teotöö. ees, keelati salajased Kuulutati välja usuvabadus, arreteerimised, piinamine kuid kaotati paljud pühad ja ülekuulamisel ning tähtpäevad - näiteks jõulud ja nõiaprotsessid. lihavõtted. Kohtuistungid muutusid Asutati esimene avalikeks. vaeslastekodu, hakati sillutama Kaotati surmanuhtlus teid ning tänavatele pandi nimed. mitmete süütegude eest. Taani 18.sajandil 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnike sissetulek hakkas seetõttu kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei
..... 7 Lisa 1 .............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Kui palju me tähistame vanu rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt. jõulud, lihavõtted, jaanipäev ja mardipäev. Me ei pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks
..... 7 Lisa 1 .............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Kui palju me tähistame vanu rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt. jõulud, lihavõtted, jaanipäev ja mardipäev. Me ei pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks
Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone
riiete puhul · Oluline osa festivalidel · 9 keelt: Akan, Dagaare, Dagbane, Dangme, Ewe, Ga, Gonja, Kasem, Nzema 30.12.12 Evelin Pärn 40 Riietus: · Meestel kente-rüü ja naistel mähitud pikad kleidid 30.12.12 Evelin Pärn 41 Eriroad on: · Fufu · Ampesi · Tuo zaafi 30.12.12 Evelin Pärn 42 Tähtsamad pühad · 1.jaanuar - uusaasta · 6.märts - iseseisvuspäev · märts/aprill - lihavõtted · 1.juuli - vabariigi päev · 25.detsember - jõulud · 26.detsember - teine jõulupüha 30.12.12 Evelin Pärn 43 Naised turul 30.12.12 Evelin Pärn 44 Ghana Iseseisvuse kaar 30.12.12 Evelin Pärn 45 Ghanalased kala püüdmas 30.12.12 Evelin Pärn 46 Ghana lapsed tööd 30.12.12 Evelin tegemas Pärn 47 Looduspark Ghanas 30.12
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
vanemate juures külas käinud . Sööme jälle jõulutoite ja jagame ka neile jõulukinke. Jõulu teise püha veedame rahulikult ja vaikselt oma pereringis. Vahel käib ka külalisi, keda me lahkelt vastu võtame. „Lihavõtted ehk munapühad algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See pühapäev tähistab kirikukalendris Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha. Lihavõtted lõpetasid paastuaja, millest ka nimetus. Lihavõtte ajal veeretatakse mune. Munaveeretamise mäng on tuttav eeskätt Setumaal. Harilikult asus munaveeretamise plats (muna-loomka) kiigeplatsi kõrval. Ka meie peres peetakse munapühi. Pühade ajaks keedame mune ja värvime need mitmesuguste värvidega. Ka toad on vastavalt kaunistatud, et oleks ikka pühademeeleolu. Enne pühi on vaikne nädal. Vaiksel nädalal on Suur Neljapäev, Suur Reede ja Vaikne Laupäev.
segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/joulud/jqul02.jpg 2. Näärid Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest. Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja
Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida
Toimus suurem kraamimine, koristamine ja ruumide pesemine, millega eemaldati kahjustavad jõud ja vanad esemed. Suur nädal on Kristuse kannatusnädal, suur neljapäev tähistab püha õhtusöömaaega. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid
käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi maskeeritud vanaisa, kes mängis jõuluvana, soravalt loetud luuletused ja kingipakid. Minu pettis jõulutaat muidugi ära, kuid minust veidi vanemad sugulased murdsid pikalt pead, miks vanaisa end habeme ja kostüümi taha peitis. Esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva algavad lihavõtted. Kuigi see püha ei edesta populaarsuselt jõule, on ta siiski tuntud. Ka meie pere püüab sel ajal kirikus käia, sest tegemist on Jeesus Kristuse surnust ülestõusmisega. Vanasti käis munadepühadega rangelt kaasas paastumine. Praeguses loius ühiskonnas naljalt sellist pühendumist ette ei võeta. Inimestele meeldib rohkem niisama, mitte midagi tehes, vinguda oma kaalu üle. Minu nooremas eas kaasnesid lihavõtetega jänkud, kes mind maiustustega kostitasid
Kristlus tõi ühes oma kalendri: kristliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid
Kui vastaja tabab märki, saab ta pähklid endale. Populaarne oli ka ,,Kindamäng", milles mängijad istuvad ringis ning üks ringisolijatest võtab kinda, mille ta viskab kellelegi sülle, samal ajal hüüdes kas õhk, vesi või maa. Kinda saaja peab ütlema kiirelt ühe linnu või looma nime, kes vastavas keskkonnas elab. Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi, suure viivituse või valesti vastamise puhul annab ta aga midagi panti. 2.4. Lihavõtted ehk munadepühad Ülestõusmispüha on üks vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühasid. Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu otsusel algavad esimesel täiskuujärgsel pühapäeval peale kevadist pööriaega ning määravad paastu alustava, vastlapäeva, palmipuudepüha, taevaminemispüha ja nelipüha asukohad kalendris. Eestlastel on lihavõtte kombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine, munade värvimine, muna ja
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
september) püha Miikael · Kadripäev (25. november) püha Katariina · Germaani ja slaavi usud on muutunud enamus tähtpäevade sisu ja kombestiku. (N: jõulud) · Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga. · Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt. · Vastlad, lihavõtted, jüripäev RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE MUUTUMINE TÄNAPÄEVAL · Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine. · Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga. · Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti.
kalmistul sai õhutust muinsuskaitseseltsilt ja jäi püsima, ehkki mitte üldrahvalikuna. · Töörahva solidaarsuse tähistatavast 1. maist sai taas volbripäev ja üliõpilaste kombestikuga kevadpüha. · Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev 24. Madisepäev MÄRTS. 25. Paastumaarjapäev APRILL 23. Jüripäev MAI 1.Volbripäev JUUNI 24. Jaanipäev JUULI 2. Heinamaarjapäev 25. Jaagupipäev AUGUST 15. Rukkimaarjapäev 24
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Kohtu all olija vara läks kõik inkvisiitoritele. Suureks probleemiks kujunes ketserite kadumine ja inkvisiitorite pankrotistumine. Ketserid hakkasid end varjama jasalajas elama. Kohtud olid tööta ning nad hakkasid asju välja mõtlema , kuidas saaks lisa teenida. Nõidade süüks kohtu ja üle üldse kõigi poolt oli enda kuradile andmine. Väidetavalt käisid nad kuradi juures peol ning ise kuradiks saamas. Esmas-, teisi- ja kolmapäev olid ketserite kokku saamise aeg. Lihavõtted, nelipühad, jõulud ja jaanipäev olid erakorralisteks pidustustusteks parim aeg. Sel ajal sai ka kurat oma alamatelt aupakkumisi. Kuradi pale tunnistas paha meelt ja tusku. Ketserite jaoks oli kurat Jumala eest, keda nad uskusid, kummardasid ning täitsid kõik tema soovid. Kes tahtis nõiaks saada, pidi usu ära andma ja kuradi usu vastu võtma. Kurat litsus oma küüenega soovija ihule ühe märgi ning sealt kohast kadus tundmine ära. Kärnkonn oli nõide sümboliks
J. On alust p-d uskuda. Kriitika: Puudub viide allikale. Ei mainita, kui suur protsent rahvast nii arvab. Teistes riikides võivad elada teistsuguse arvamusega inimesed. Oleneb kontekstist. Populaarsusel põhinev ebasobiv argument. Võiks küsida ka, et isegi kui suur osa rahvast nii arvab, kas on võimalik, et rahvas siiski eksib ses küsimuses. 1,75 p. d. Kui koolis tähistada kristliku taustaga pühi, nagu jõulud või lihavõtted, siis on ka teist usku vanematel, näiteks juutidel ja moslemitel, täielik õigus nõuda oma usupühade tähistamist laste koolis. Peame arvestama, et meie ühiskond muutub aina kultuuriliselt mitmekesisemaks. Kui järjest enam religioosseid gruppe hakkab oma õigusi nõudma, siis lõpuks võib asi jõuda nii kaugele, et näiteks saientoloogid, igasuguste kultuste liikmed või isegi satanistid nõuavad koolis oma tähtpäevi. Siis ei olekski enam
uksele käies uusi liikmeid värvata püüavad. Nad esindavad organisatsiooni nimega Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing (VPTÜ). See ühing rõhutab prohvetikuulutusi lõpuaegade kohta ning on korduvalt valesti ennustanud maailma lõppu. VPTÜ hoiab jehoovatunnistajaid (JTd) range kontrolli all ning keelab neil osavõtu sellistest tavatoimingutest nagu vereülekannete tegemine, sünnipäevade ja muude tähtpäevade pidamine (sh. jõulud, lihavõtted ja emadepäev), hääletamine, riigilipu heiskamine ja sõjaväeteenistus. Nende piirangute abil ehitab VPTÜ müüri jehoovatunnistajate ja ülejäänud ühiskonna vahele. Tänapäeval on palju inimesi, kes nende hävitavate faktidega tuttavad ei ole, ning jehoovatunnistajate arv kasvab, ja eksitavat kirjandust trükitakse massiliselt. Vahitorni ühing nõuab täielikku allumist ja ennustab endiselt Harmagedooni peatset tulekut,
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
Vähendati õukondlaste arvu ja ehitati vähem losse. Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et Taani sõdida ei kavatse ja seetõttu ei tohi ka armee ülalpidamine olla kulukas. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Talupoegade jaoks oli oluline pärisorjuse piiramine ja teotöö suuruse kindlaksmääramine. Kõik see tõi Struenseele kaasa palju vaenlasi. Reformide käigus kuulutati välja usuvabadus, kuid kaotati paljud pühad ja tähtpäevad - näiteks jõulud ja lihavõtted. Asutati esimene vaeslastekodu, hakati sillutama teid ning tänavatele pandi nimed. Seoses 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnikud oli raevunud, sest selletõttu hakkas nende sissetulek kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei muretsenud nende elluviimise pärast. Reformide vastaseid tekkis üha enam juurde ja pooldajaskond aga kahanes. Riigipööre
kell 20.00. Ka valimiste päeval, kui see juhtub sattuma pimedale aastaajale, langetatakse lipp alles 20.00. Valimiste päevad on alati eranditult riiklikud lipupäevad. Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev, „kalevala” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev- soomelipupäev,Eino Leinon päev, luule ja suve päev, seitsemenalja päev, ettevõtja päev, Aleksis Kivi päev- soome kirjandus
Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
Kristlus tõi ühes oma kalendri: kirikliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsioonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad (võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtted või vastlad kestsid koguni nädala. Palvused, ristikäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikeseks aeg maha võtta ja puhata. Rahvustoidud Vene rahvusköök hakkas kujunema juba IX sajandil
seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Koos ristiusu levikuga jagunes vene söögilaud kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaeg viiski rohkearvuliste seene, jahu, juurvilja ja kalatoitude tekkimiseni, kuna paastuajal ei tohtinud süüa piima ega liha toite, muna ja suhkrut, range paast keelas isegi kalasöömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad ehk lihasöömisaeg ehk lihavõtted. Vaatamata paljudele ühistele joontele on vene köögis selgesti tuntavad piirkondlikud erinevused. See on seletatav eelkõige looduslike tingimuste ja sellest tulenevate loomsete ja taimsete toitude erinevusega. Regionaalsed erinevused formeerusid ka naaberrahvaste mõjul. Seepärast erinevad novgorodlase, moskvalaste, siberlaste, uurlaste, ning valgemere äärsete rahvaste köögid oluliselt üksteisest. Paljud road mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
