Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu.
funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine? Võib põhjustada glükoosiainevahetuse nõrgenemist Suureneb risk haigestuda teist tüüpi diabeeti Oht haigestuda veresoonkonnahaigusesse Võib jääda dementseks Millised lihaskiud kannatavad selle haiguse all enim? Vanus ja inaktiivsus põhjustavad just kiirete lihaskiudude atroofiat Kiired lihaskiud on töös kõrgintensiivsete anaeroobsete liigutustegevuste korral Sarkopeeniasse haigestunute arv suureneb Elanikkond vananeb Lihaskaduvus on 2040%l neil, kes on 80 aastased ja vanemad Pea kõik, kes on vanadekodus, põevad seda haigust Enamus haigestunuid on naised Kuidas see haigus avastatakse? Sarkopeeniat põdev inimene jõuab arsti juurde enamasti seetõttu, et tunneb tasakaaluhäireid
Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb oluliselt hübriidkiudude osakaal lihases, eriti kombinatsioon I ja IIa müosiini raskete ahelate isovormidest. Ka hübriidkiudude suhte normaliseerumiseks kulub kolm nädalat aktiivsel reziimil. Seega põhjustab liikumisvaegus skeletilihases kiudude transformatsiooni aeglasest kiireks. Lihaskiudude ristlõike pindala langus ehk lihase atroofia esineb juba ühenädalase pausi puhul. See sõltub pausi iseloomust täieliku liikumatuse (näiteks kipsi) puhul võib langus olla isegi 12% päevas. Teiseks sõltub lihase ümbermõõdu langus lihase esialgsest suurusest. Arusaadavalt väheneb oluliselt kiiremini jõu- ja kiirusalade sportlaste suurem lihas võrreldes vastupidavusalade esindajatega. Treeningupausi jooksul üldist
võime mängus võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutseda, lähtudes komplekselt tunnetuslikest, tehnilistest , taktikalistest ja koordinatiivsetest võimetest e liigutuskiirus Levinud on arvamus, et sprinteriks, mitte ei saada. Seda põhjendatakse sellega, et kiirus määratakse suurel määral geneetiliste (pärilike) omadustega ja sõltub sportlase lihaskompositsioonist, mis tähendab, et määravaks on kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord töötavates lihastes. Mida suurem on kiirete lihaskiudude osakaal, seda kõrgem on reageerimiskiirus ja võimsam lihaskontraktsioon. Kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhe ei muutu palju küpsemisel ja treeningu mõjul, aga sõltuvalt treeningumõjudest lihasrakud muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks. Vaatamata sellele, et kiirusvõimekust seostatakse geneetiliste iseärasustega, on ta ka treeningu mõjul arendatav
2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne ► Keha liigutamine ► Siseelundite töö ► Annavad kehale kuju ► Toodavad kehasoojust ► Kaitsevad siseeelundeid Lihaskiudude erinevus ► Lihaskiud erinevad kokkutõmbe kiiruse poolest. ► ilmneb suuri erinevusi lihaskiudude aine- ja energiavahetuses. ► Sisaldavad erinevat tüüpi lihaskiudusid. LIHASED Kasutatud kirjandus ► file:///C:/Users/K%C3%A4dra/Download s/II_tase_bio_MA001214.pdf ► www.ebu.ee/esitlus/lihased.ppt ► Vikipeedia ► https://www.google.ee/search?q=
häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande lahtimõtestamisega NÄRVI-LIHASAPARAADI ARENG · Lihaskiudude diferentseerumine algab imikueas, kusjuures ülekaalus on neil aeglased lihaskiud · Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas · Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on jõugenereerimise võime väike · Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus madal
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8
Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline
· Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon: · Lihashüpertroofia · Lihaskiudude vaskularisatsioon · Muutused müosiini rasketes ahelates · Muutused sidekoes Neuraalne adaptatsioon: · Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED
- 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi. - Biitseps, triitseps; rinna ja seljapikklihas; esi- ja tagareie lihas 15) Mis on maksimaalne jõud? - Võime üks kord tõsta maksimaalset (võimete kohast) raskust. 16) Mis tegurid mõjutavad lihasjõudu? - Liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus, lihaskiudude omadused (kiired ja aeglased)
osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. [3] Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb
Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased
ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende
Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased
tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (aktiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskoest moodustunud skeletilihased, keel, neel, söögitoru. -lihaskontraktsioon Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon. 5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude. Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus. 1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe
Lihasmassi kasvatamiseks peab lihases müofibrille juurde tekkima ning selleks on jõutreening, mille tulemusel sünteesitakse neid struktuure juurde. Koos uute müofibrillidega lisandub lihasrakku juurde teisigi vajalike molekule. Selle kõige tulemusel hakkab lihase mass hüpertrofeeruma. Kõige selle aluseks on valgusüntees. Lihashüpertroofiaga kaasnebki lihasmassi suurenemine. See seisneb eelkõige kontraktiilsete valkude hulga suurenemises, samuti suureneb lihaskiudude läbimõõt ja lihase ristlõikepindala. Räägiksin lihashüpertroofia olulisusest konkreetse spordiala näitel. Tegelen võrkpalliga ja olen teinud jõutreeningut oma 8 aastat selle käigus. Treenerid on erinevad ja sellega kaasnevad ka erinevad treeningumeetodid. Võrkpall ei nõua mitte niivõrd jõu maksimumi kasutamist kuivõrd võimalikult suure jõu kiiret rakendust, s.o. võimsust. Võrkpallurite jaoks on väga oluline plahvatuslikjõud ja kiiruslikjõud.
10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast
Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel. Laktaat annab spordis teavet treeningkoormuse, koormustsoonide, treeningvahendite ja koormuse intensiivsuse kohta. Laktaadi kontsentratsioon sõltub spordiala spetsiifilist kiirusest, suure kiiruse tagab kiiresti kontraheeruvate lihaskiudude (FTF) töösserakendumine. Suurimad laktaadi kontsentratsioonid on saadud 400m jooksus, kuid laktaadi kontsentratsioon veres saabub hiljem, max 15 20min järel. Võimalikud on väärtused 23 25 mmooli/l.
sama mehhanismiga kui endomeetriumi Esinemine Noortel naistel põhiliselt 35-45 aastastel naistel, anamneesis mitu sünnitust Tunnused Kolded võivad olla: punakad Emakas difuusselt suurenenud, näärmetaolised kõrgendikud, seina lihaskiht on paks ja näsad, läbipaistvad emakaõõs suur. Lihaskiudude vedelikupõiekesed ja valkjad vahel paikneb endomeetriumi täpid; pigmenteerunud meenutavaid näärmelisi tumesinised, pruunid või struktuure. mustad täpid ja kolded, kollakaspruunid laigud; defektid ja taskutaolised sopid; liited ja armid Kliiniline pilt Sekundaarne düsmenorröa, Sekundaarne düsmenorröa ja
*vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan) 2 VO2 kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): · müofibrillaarsete valkude -, sarkoplasmaatilise retiikulumi- ja sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine * Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases * Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine
on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse lihasekõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks
22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp 4 · Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element 24. Lihase ehitus. 5 25. Nimeta lihaskiu müofilamendid: ................................................................................... ..............................................................................
Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui energiat tarbiv protsess. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel. Eri tüüpi kiudude vôrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi
sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal.
Lihased Bioloogia Peeter Rüütel EV111 25.03 Lihased · Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumis- võimeliste lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Organismi lihastikku nimetatakse lihaskonnaks ehk muskulatuuriks. Lihased · Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). · Lihased koosnevad u 73% veest · Teadusharu, mis uurib lihaseid, nimetatakse müoloogiaks. Lihaste tüübid 1)Südamelihased 2)Skeletilihased ehk vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased
................................................................. Sphincter ............................................................................................................................. 10. Selgitage mõisted: lihastoonus - pinge all olevad lihased. lihasväsimus - 11. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Piimhappe tekkimine lihastes 12. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum?
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust.
* jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod. Lihaskiudude aktivisatsiooni potensiaalide registreerimise põhimõtted: * bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG
Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP molekul, mis põhjustab globulaarse peaosa eraldumise aktiinist. Müosiinipeade suur liikuvus ongi bioloogilise liikumise põhialuseks, kuna nende haakumine aktiinifilamendiga kutsub esile kahe filamendi liikumise teineteise suhtes. Mikrofotodel on hästi nähtavad müosiinimolekuli paindunud peaosad, nn ristsillakesed, mis tekivad müosiini ühinemisel aktiinifilamendiga. 53) Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - · Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel 54) Glükolüütiliste, oksüdatiivsete, oksüd. glükolüütiliste kiudude iseloomustus - Glükolüütilised lihaskiud Oksüdatiiv-glükolüütilised · Hea väsimustaluvus
süsteemiga. Superkompensatsioon hõlmab nii treeningul kulutatud energiavarude taastumist üle esialgse taseme kui ka adaptiivse valgusünteesi tagajärjel toimuvaid ehituslikke muutusi treeningul kõige rohkem koormatud süsteemides (lihased). Spordiala valikul tuleks eelkõige lähtuda inimese eeldustest ühel või teisel alal edu saavutada. Kõigi inimeste kehalised võimed ei arene ühtemoodi ka täiesti sarnaste treeningute puhul. Väga suurt rolli mängib lihaskiudude eripära, mis on suures osas pärilik. Eristatakse kolme põhilist lihaskiudude tüüpi: · Valged kiired kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi kiiruse ja jõu arendamiseks. · Punased kiired kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi kiirusliku vastupidavust nõudvatel aladel läbilöömiseks. · Punased aeglased kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi saavutada edu vastupidavust nõudvatel aladel.
veresoon, 4. Lihaskiud 5. Lihaskimp, 6. Endomüüsium 7. Epimüüsium, 8. Kõõlus 19. Lihaskiudude tüübid I tüüpi lihaskiud (punane)- aeglased o Sisaldavad müoglobiini, mis on analoogne hemoglobiiniga, salvestab hapnikku, teeb punaseks o Kasutavad aeroobset metabolisi energia saamiseks o Palju mitokondreid; väsivad vähe II tüüpi lihaskiud (valge)- kiired, kuid lühiajalised liigutused (biitsepts ja triiseps) o Jämedamad o Kasutavad anaeroobset metabolismi energia saamiseks
töötades liigutame oma keha liigestest. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid. Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine langetab; üks pöörab sissepoole, teine väljapoole. Üle neljasaja pisema ja suurema skeletilihase liigutab meie luid. Lihased moodustavad meie kehakaalust üle kolmandiku.Skeletilihased koosnevad lihaskiudude kimpudest. Praetud või keedetud veiselihatükis näiteks on need kimbud hästi jälgitavad. Kiud võivad kokku tõmbuda ja seejjuures mehaanilist tööd teha. Lihaskiudude sellele okmadusele toetubki musklite töö. Töö tegemiseks vajavad lihased energiat. Veri toob neisse toitaineid ja hapnikku ning viib ära jääkaineid.Lihaste liigutusi juhitakse närvide kaudu ajust. Skeletimusklite töö allub inimese tahtele. Pärast pingutust on lihased väsinud ja peavad puhkama. Halvasti
Milleks on vaja luuümbrist? Luuümbris osaleb luu toitumises anat lk 25 88. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Tähtsaim vereloomeelund LF slaid 9; anat lk 27 1. kõõlus 2. epimüüsium 3. endomüüsium 4. perimüüsium 5. lihaskiudude kimp 6. lihaskiud 89. millest koosneb lihas? LF slaid 11; anat lk 63-64; füsiol lk 181 Silva - lihaskõht ja kõõlus 1. käävjas lihas 2. kakspealihas 3. kakskõhtlihas 4. kõõlusviigudega lihas 5. kahelisulgjas lihas 6. 90
järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; · Vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus; · See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s
Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli liha roosaka värvusega ning hakkas kohe kuumutamise alguses muutuma beezikaks. 10 minuti möödudes oli liha pruunika-beezi värvusega. Müoglobiin on lihaskiudude valk, mis annab toorele lihale värvuse, värvuse muutumise põhjustab müoglobiini denaturatsioon. Seejärel viisime nii toore kui ka kuumutatud liha proovid 50 ml vee abil koonilisse kolbi ning loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt
järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; Vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus; See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s
18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases?
Lihasraku tuum Skeletilihaskiudude tüübid · Punased lihaskiud - aeglased oksüdatiivsed lihaskiud (punane tingituna müoglobiini kõrgest tasemest) · Valged lihaskiud - kiired glükolüütilised lihaskiud (müoglobiini madal tase) · Lihaskiude jaotatakse ATPaasi aktiivsuse jt. tunnuste alusel kaheks tüübiks · I tüüp - aeglased (punased) lihakiud · IIa tüüp- kiirete lihaskiude alatüüp · IIb tüüp- kiirelt konrtahheeruvad (valged) lihaskiud Lihaskiudude tüübid · Enamus lihaseid on nende kolme lihakiudude tüübi segu · A- aeroobsed (punased) kiud · AN- anaeroobsed (valged) kiud · I intermediaarsed, vahepealse olemusega kiud Reaktsioon ATPaas'ile Kokkuvõte sündmustest, mis viivad skeletilihase kontraktsioonile 1 Motor axon action potential
Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest. Madala vastupanu korral on ülekaalus stardijõud, vastupanu suurenedes eksplosiivjõud ja väga suurel vastupanul korral on ülekaalus maksimaalne jõud. Plahvatuslik jõud Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral. Plahvatusliku jõu puhul peab lihas venitus ja kokkutõmbe tsükli jooksul tegema väga kiirelt jõulise liigutuse. Plahvatuslik jõud sõltub:
Sarkomeer lihase väikseim funktsionaalne ühik Skeletilihaskiudude tüpiseerimine ·Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel I tüüpi lihaskiud ·Aeglane kokkutõmme · Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus · Vähem arenenud SR ·Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus · Kõrge mitokondrite sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus · Hästi arenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge oks ens akt · Väike lihaskiudude diameeter · Kõrge väsimustaluvus IIA tüüpi lihaskiud ·Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus · Hästiarenenud SR · Kõrge glükolüütiliste ens akt · Kõrge mitokondrite sisaldus · Hästiarenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge müoglobiini sisaldus · Vahepealne lihaskiude diameeter · Hea väsimustaluvus IIB tüüpi lihaskiud · Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus ·
valesti hoidmist. Igal sidumisel tuleb kips eemaldada, vajadusel panna pehmendavat polstrit ja paigaldada kips tagasi. Kipsi hoitakse köndil u 7 päeva. Põhjalik taastusravi algab nii vara kui võimalik. Tõelisi käimisharjutusi alustatakse 4-5 päeva möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist. Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia,
Mis ülesanne on erütrotsüütidel? PUNA Sisaldavad hemoglobiini, millel on võime siduda ja eraldada hapnikku. Hapniku transport 10. Mis ülesanne on leukotsüütidel? VALGE Kaitsefunktsioon, võimaldavad liikuda veresoontest välja haiguskoldesse, seda ravima 11. Mis ülesanne on trombotsüütidel? VERELIISTAK Aitavad verel hüübida 12. Kus esineb retikulaarset sidekude? esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. 13. Kus esineb kohevat sidekude? Lihaskiudude vahel 14. Mis ülesanne on koheval sidekoel? Sisaldavad kollageeni, mis muudavad rakud elastseks. Kaitse ja toitefunktsioon 15. Kus esineb tihedat paralleelkiulist sidekude? Kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes. 16. Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses
edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest) Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate
Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: kestvalt mõjuva voolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20... 30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellisel voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul on võimalik vooluringist vabaneda; vähem kui 3 s vältel mõjuva voolu korral südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus, mis sõltub ajast järgmise tabeli kohaselt: Voolu tugevus mA 250 100 75 65 6 1 Toime aeg s 0,2 0,5 0,7 1 30 Üle 30 Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistuse.
kolm erinevat funktsiooni: jõu genereerimine, mehaanilise energia dissipatsioon ning rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil. funktsioone teostab skeletilihas järgmisel viisil. Jõu genereerimisel pärast närviimpulsist vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja epimüüseum, suureneb lihaskiu siserõhk, sellele järgneb perimeetri suurenemine. Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus
4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid,
Hagerman jt. (1978) 310 70 30 55 4.2.1 Skeletilihase struktuur Akadeemiline sõudmine on vastupidavusala, mis on seotud kestva lihastööga. Treenitud sõudjad kasutavad sõudmisel suuremat lihasjõudu kui teised vastupidavusalade sportlased. Sealjuures on lihaskontraktsioon sõudmise käigus võrdlemisi aeglane. Seega mängib suurt rolli aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord sõudmise ajal töötavates lihastes. Inimese skeletilihaskiud jagunevad omadustelt kolme põhikategooriasse: 1. Aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud: • väike kontraktsioonikiirus; • väike kontraktsioonijõud; • prevaleerub oksüdatiivne metabolism; • väike fosfaadisisaldus; • keskmine glükoogeenisisaldus; • suur rasvasisaldus; • väsimusresistentsed. 2
seedimissüsteemile. Prohveti õpetuste kohaselt on paastumisel ka seksuaaltungi alla suruv toime ja see fakt on tänapäeval meditsiiniliselt tõestatud. 8. Leia 10 tõde toitumisest! 1. ,,...ja söö ja joo ja ära üle pinguta. Tõesti , Ta ei armasta liialdajaid." 2. Moslemitel on lubatud süüa nende lubatud loomade liha, mis on tapetud kas kristlaste või juutide poolt. 3. Masstoodangu liha süüa ei tohi. 4. On oluline, et loomast lastaks veri välja (muidu veri tardub lihaskiudude vahel) ja looma ei tapeta enne vere väljalaskmist ei löögiga pähe, elektrisoki, mürgisüsti ega muu sarnasega (nagu Euroopa riikides tihti tehakse) 5. Kalu ei ole vaja kuidagi erilisel viisil tappa ning neid peetakse reeglina kõiki lubatuteks, nagu ka muid mereelukaid. 6. Sea keeluga seoses on keelatud süüa ka kõike, kus võib olla sees veidigi siga 7. Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud
Kandke joonisele järgmised luud: nimmelülid, õndraluu, rinnalülid, ristluu, kaelalülid. Lihaste ehitus ja talitlus Lihastes on vöötlihaskude. Lihaskuide ümbritseb sidekude ja see takistab tugeval venitusel lihaskoe rebenemist. Kõõlus ühendab lihast ümbritseva luu või kõhrega. Lihase kontraktsioon tähendab lihase kokkutõmmet. Vöötlihaste lihaskiudude kokkutõmbe põhjustavad mööda aksoniharu levivad närviimpulsid, mis kanduvad lihasrakku närvi-lihase ühenduse kaudu. Igasse lihasrakku suubub üks aksonijätke. Iga närviimpulss tekitab lihasimpulsi. Lihase kontraktsioonil nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele ja haakuvad. Selleks vajatakse energiat. Aktiini- ja müosiinifilamendid ise ei lühene. Puhkeolekus libisevad filamendid vabalt üksteisest mööda.
Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11. Nimeta lihaste tüübid: · südamelihas · skeletilihased ehk vöötlihased · silelihased 12. Nimeta erinevad lihaskiud, nende erinevused (2): · aeglased lihaskiud · kiired lihaskiud Aeglaste ja kiirete lihaskiudude erinevused on järgmised: · aeglased lihaskiud on väikesed, aga kiired lihaskiud on mõõtmetelt suured · aeglased lihaskiud ei arenda suurt jõudu, aga kiired lihaskiud arendavad suurt jõudu · aeglased lihaskiud on kauakestvad ehk vastupidavad, aga kiired lihaskiud on vähevastupidavad 13. Mis on koordinatsioon ja nimeta selle liigid. Koordinatsioon on kehaline võime, mis on seotud organismi liikumise juhtimise ja teostamisega, kas ettenägelikult või siis uute liigutustega kohanemisel
annaabi.ee 
