Inglismaa Prantsuse revolutsiooni ajal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

Inglismaa

Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro  Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist.  Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa

Ajalugu

2

doc

Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma?

võtma? Selle arutlusega püüan ma välja selgitada, kas 19. sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel.

Ajalugu

8

ppt

INGLISMAA 19. SAJANDI ALGUL - kokkuvõte

1830. aastal oli ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud. (Probleemiks olid piirkonnad, mis olid aja jooksul peaaegu inimtühjaks muutunud perekond). Suured tööstuslinnad ei olnud parlamendis esindatud. 1832. aastal parlamendireformiga suurenes hääleõiguslike kodanike arv. Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued: tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid.  Kartused Euroopa ees Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia. Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada. Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata. 1815. aastat tugevnes Inglismaal sisepoliitiline käärimine. Halvenes rahva majanduslik olukord.  Iirimaa Inglismaa vahekord Iirimaaga oli äärmiselt keeruline.

Ajalugu

1

doc

Inglismaa 19.sajandil

Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid

Ajalugu

5

docx

Paragrahv 11,20-22 kokkuvõte

· Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega.

Ajalugu

6

doc

Eesti, Venemaa, USA ja Iirimaa 19 sajandil, kunst

igaühe eesotsas oli ülikool. Ühe õpperingkonna keskuseks sai Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. Detsembri ülestõus : aeg: 1825 detsember teostajad: noored haritud aadlikud - sõjaväelased (hiljem nimetati dekabristideks) põhjused: nad tahtsid kaotada pärisorjust, kukutada tsaarivõim ning kehtestada kodanikuvabadust ajend: Prantsuse revolutsioon, valgustusideed ning kokkupuuted Lääne - Euroopaga tagajärjed: mässu juhid arreteeriti ja hukati, teised saadeti siberisse asumisele Slavofiilid ja läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid hakati nimetama läänlasteks ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjaid slavofiilideks. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale võõrad lääne kombed

Ajalugu

3

doc

Inglismaa 19. sajandil

Inglismaa 19. sajandi I poolel Koloniaalvallutused Sõda revolutsioonilise Prantsusmaa vastu kasutasid inglased ära Prantsusmaa asumaade vallutamiseks. Suurbritannia võimu alla langesid Prantsuse asumaad Lääne-Indias. Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused.

Ajalugu

16

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)