AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
See raamat räägib perekonnast, kus on vanaema, perenaine, peremees ja 3 last. Ühel päeval kui oli hirmus õhtu. Hundid ulgusid ning see tuli aina lähemale, ilmus ukse taha tüdruk nimega Tiina. Ta ema oli samal õhtul tapetud ja arvati et ta oli nõid. Nii arvati ka Tiina kohta. Perekond võttis ta endale kasulapseks. Möödunud oli 10 aastat. Margus pidi hakkama naist võtma ja ta sai valida Mari ning Tiina vahel. Margusele meeldis rohkem Tiina, aga vanematele see mõte ei meeldinud, kuna arvati et ta on libahunt. Tiina solvus nende peale ning jooksis metsa. Pere oli rahul, et nii juhtus. Ühel õhtul tuli Tiina ukse taha et kutsuda Margust endaga metsa elama, kuid Margus ei läinud. Tiina jooksis tagasi metsa. Möödus veel 5 aastat. Margus oli vahepeal abiellunud Mariga, kuid Margusele see ei meeldinud üldse. Ta mõtles ikka Tiina peale. Perenaine ja peremees olid surnud ning vanaema kaotanud silmanägemise. ...
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp Elsa Ratassepp 1897 - 1972 eesti näitleja Kas sa teadsid, et väikest Tiinat mängis Libahundi filmis praeguseks eesti tuntud luuletaja Doris Kareva Doris Kareva 28. novembril 1958 on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tänan Kuulamast!
Õnn mis on selle hind ? Maria Trave 11B Tihtipeale muutume me kõik kadedaks, kui kellelgi läheb hästi. Isegi kui see on vaid hetkeks ja me ei näita seda välja. Loomulikult ei võrdu õnn ainult rahaga, vaid ka pere ja sõprade olemasoluga ning kindlasti ka muude tähtsate saavutustega elus. Niisiis on August Kitzbergi näidendites ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" üks kindel ühine joon. Peaaegu kõik inimesed armuvad tõeliselt vähemalt kord elus ja oma armastatuga koos olles on tunne, et maailmas pole midagi halba. Kõik on lilleline ja täiuslik, vaid hetkeni, mil astub mängu kolmas isik. Keegi, kes armastab kedagi aga armastusega vastata ei saa. Nii üritabki, see isik ajada lahku neid, et olla ise õnnelik inimesega, keda armastab, isegi kui teda vastu ei armastata. Kolmanda isiku ilmumine paneb paari proovile. Aga kui üksteist tõeliselt armastada, siis võidab see ...
Seal ei tahakski nagu enam inimene olla, tahaks olla metsas, prii ja vaba, vaba ja prii..." (tsitaat lk 42). Usun, et tegelikult ihkas Tiina lihtsalt südamest vabadust ja läks vahepeal metsa, et seal rahulikult aeg maha võtta ja juhtunu üle järele mõelda. See, et rahvas teda selle pärast kohe libahundiks pidama hakkas oli tingitud sellest, et inimestel ei olnud temast lihtsalt midagi ,,põhjapanevat" rääkida. Eestlase toit on ju läbi aegade olnud teine eestlane ja ,,Libahundi" süzee seletab selle kaua käibel olnud tsitaadi väga elutruul näitel lahti.
ja kirjaainet tänapäevani. Müüt libahundist on paelunud ka paljusid eesti kirjanikke, kelle teostes tuleb välja, et inimesed on libahunte nii peljanud kui ka armastanud, mistõttu leiab lugeja end sageli mõistatamast, kas tegemist on hirmutava või kauni müüdiga. Libahunt on ikka olnud inimese jaoks tundmatu ja kummaline, ning sageli kardetaksegi seda, mida ei tunta või ei mõisteta. Eks surmagi puhul kohutab paljusid teadmatus, mis saab pärast seda hingest, ning nii on ka libahundi müüt tundunud inimestele pehmelt öeldes kõhedana. See, et pea igas külas levisid omad nipid enda hundiks muutmise kohta, näitab, et tegelikult polnud rahval libahundist sugugi selget pilti. Pealegi tõendab meeletu hirm olendi vastu juba iseenesest ebakindlust ja eelarvamusi, sest selles süüdistatavaid põletati tules nagu nõidu ja muid saatana käsilasi, seda nii päriselus kui ka A. Kitzbergi "Libahundis" ja A. Kallase "Hundimõrsjas"
August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855
kuju uuesti võtta. Selleks pidi andma hundile leiba süüa, seda pidi talle ulatama sepistatud rauast teraga. Libahundid võisid rahva arvates peale koduloomade ka inimesi murda. Seetõttu hakati neid üha enam palgama, eriti ristiusu ajal, kui libahundid polnud enam vaid osa loodusest. Kesk – ja varauusajal oldi aga veendunud, et libahundis peitub tegelikult kurjus, mis pärineb kuradist endast. Kurat tahtis inimesi hulluks ajada, näidates, kuidas inimloom hundiks muundub. Libahundi motiiv kirjanduses on võrreldav näiteks vampiiri omaga. Siiamaani paeluvad need müütilised olendid inimesi, sest ka kõige realistlikumad inimesed tunnevad enamast huvi nende vastu. Libahundi olemasolu jääb alatiseks küsitavaks. Vampiirist erineb libahunt aga sellepoolest, et tema kujutamine on usutavam kui vampiiri. Kindlasti annab sellele palju juurde ka fakt, et Eesti rahvapärimuses libahunti palju kohtab. Seega tundub jutt libaloomast loomulikum. 21. sajandil on
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi.
Libahunt August Kitzberg Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7
ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul. Pärast seda Tiina sonis ,,Ma ei tea midagi Kiveste Kaarli varsast".Hundid tõid Tiinale selle varsa, sest kui huntidel polnud süüa, toitis Tiina nende poegi leivapalukestega.Tiinal oli huntide juures parem olla kui inimeste.Vanaema sõnad teose lõpus anuvad jumalal võtta patust puhta hingekese enda auriiki. Seega polnud Tiina siiski libahunt.Ta oli tumedat verd tüdruk, kes ei sobinud valget verd olevate inimeste hulka.Tiina tõekspidamised mõisteti hukka
südamikku. FAKTE JA VÄITEID. 1) August Kitzberg on sündinud 1855.aastal Laatre vallas Pärnumaal. 2) Kitzbergi tähtsamad teosed on tragöödia ,,Libahunt" ning draamad ,,Kauka jumal" ja ,,Tuulte pöörises". 3) ,,Libahunt" esietendus 1911.aastal Pärbu ,,Endlas", sellega avati uus teatrihoone ja alustas tööd Pärnu kutseline teater. 4) ,,Libahunt" on kõige rohkem lavatõlgendusi pälvinud eesti näidend. 5) ,,Libahundi" põhjal on loodud ka samanimeline film (rezissöör Leida Laius) ja balett ,,Tiina" (helilooja Lydia Auster). 6) August Kitzberg suri 1927.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese
ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. Külalistruppide vastu võtmiseks ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”.Maja asus tol ajal Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks
Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda. Mari lohutab Margust ja loodab sellega ,,boonuspunkte" teenida. Tiina lahkumisest on möödas 5 aastat. Margus ja Mari elavad koos, kui ühel õhtul kostab ukse tagant hundi ulgumine. Margus võtab püssi ja teeb lasu. Hiljem Jaanusega vaatama minnes selgub, et Margus lasi maha Tiina. Tiina oli tänulik Margusele, et just Margus ta maha lasi
Vastandlikke mõjusid tekitab aga argument, mille kohaselt tüdruk alati enne sööma asumist jumala poole pöördus. Libahundid on aga saatana sigitised ja palvetamine oleks antud juhul mõeldamatu. Lisaks sellele põgenes Tiina huntide eest. Kõige autoriteetsem vastuargument Tiina olemuse tõestamiseks on minu meelest aga see, et Marguse püssist tulistatud kuul oli tavaline tinakuul ning see tappis Tiina. Tõelise libahundi tapab vaid puhtast hõbedast kuul. Seega võib järeldada, et Tiina polnud siiski libahunt. Ta oli mustlashing, kes ihkas tohutult vabadust, tema tõekspidamised mõisteti hukka ning seetõttu langetas ta ootamatuid otsuseid. Kuid need teod temast siiski libahunti ei tee.
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud
August Gailit Sangaste 9. jaanuar 1891 5. november 1960 Rootsi Sündinud Lõuna-Eestis. Isa oli ehitusmeister, rahvuselt lätlane. Kodus räägiti kahte keelt-läti ja eesti, sest ema oli eestlane. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis, mille jättis pooleli. 1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga
Et tulemus publiku naerust kõverasse ajas, oli loogiline. Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahingu ,,Teatriromanss" ilmus raamatuna 2001 ja jõudis Estonia lavale 2004. Selle lavastuse järel võib juba üldistada: persoone, keda eesti teatri hälli juurest meenutada, polegi eriti palju: Menning, Jungholz, Wiera, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Juhan Luiga, Paul Pinna, Theodor Altermann, Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Ilmar Raag, Margus Kasterpalu, Rainer Sarnet) on eesti teatriloo ja -maagia kvintessents filmi kujul. Just selles on võimalik otseteed jälgida ajaloo suhtelisust ning teatrimüsteeriumi domineerimist teatri argipäeva üle. 1911. aasta teatrisündmuste kujutamine tummfilmi vahenditega oli esteetiliselt briljantne (just võtmehetkedel, näiteks kuulsa näitleja Alterbaumi surmastseenis). Kindlasti oli filmi
- Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude kaudu (vahendatud tegelased). Nad on esitatud pigem naljanumbritena, mitte niivõrd eestlaste vaenlastena. · Hübriidsus: paljud tegelased suhtlevad tihedalt mõisaga ja samas ka varastavad sealt.
Vastupidised argumendid aga näitavad, et Tiina ei olnud libahunt. Libahunt on saatanast, kuid Tiina palvetas alati enne sööma asumist. Samuti tõestab järgnev intsident seda, et Tiina ei olnud libahunt. Ühel tormisel õhtul, kui oli kuulda huntide ulgumist läks Margus hunte püssiga hirmutama. Püssist tulnud lask tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Margus kasutas relvas aga tavalisi kuule, libahundi tapaks vaid hõbekuul. Kõiki neid tähelepanekuid arvesse võttes, jään seisukohale, et Tiina ei olnud libahunt. Ta küll väitis end vihahoos olevat, kuid puhtalt tema sõnad teda libahundiks ei tembelda.
Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle. http://tutarlapslinnast.blogspot.com/2013/11/a ngerjateekond.html Näiteid teostest Tuuline rand Pidalitõbi Uued naabrimehed Sina, kuu ja ema Oma saar Libahundi ema Tuuline rand · Aadu Hindi üks tuntumaid teoseid. · Koosneb neljast osast. · Tuulise ranna põhjal vändati ka 1971.aastal film. Rezissöör oli Kalju Kiisk. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Aadu_Hint http://ilukirjandus.ee/autor/40/hint-aadu http://www.annaabi.ee/m.php?i=56642&name=Aadu-HInt http://www.saartehaal.ee/2014/09/22/100-aastat-johannes-hindi-sunnist www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../Vilsandi.ppt
2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks. Libahunt saavutas edu Karl Menningu lavastuses. 16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse Lydia Koidula ,,Saaremaa onupoega". 17. Novelli tunnused tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, kindel suzeeskeem, AJALINE JÄRGNEVUS a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod,
sisukaimateks ja paremateks. Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Töötab ka raadios ning ETVs. Veel tegeleb ta kummipaadiga sõitmisega, kalapüügiga, maja ehitamisega ja puutööga. Iga vaba hetke suvel kulutab ta oma perekonna
liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Aastatel 19531988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater. Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega.
aga õnnetused, mis meie lähikondseid on tabanud. Eestlastele ja rootslastele meenub kindlasti parvlaeva ,,Estonia" hukk 1994. aasta sügisel. See katastroof puudutas paljusid peresid. On perekondi, kus vanemad tülitsevad ja joovad ning lapsed jooksevad kodust minema. Nad arvavad, et vihkavad oma vanemaid, kuid see ei ole tõsi. Nad lahkuvad, sest arvavad, et neid ei armastata. See lukustab lapse südame ning hüljatud südamele on väga raske ligi pääseda. Näiteks Kitzbergi ,,Libahundi" Tiina solvatud süda ei avanenud enam kellegi ees. Ta tundis, et on üksi. Üksik suletud süda on määratud hukkumisele. Et rusutud südant võita, on vaja truudust, heasoovlikust ja pühendumist vaid sellele kindlale inimesele. Tõeline armastus sulatab pikapeale kõik, olgu see siis kas või kivisein, millest tuleb läbi minna. Usk, lootus ja armastus jäägu inimesele alati, ilma nendeta muutub süda pelgalt tavaliseks organiks meie sees, mis lihtsalt tuksub, tuksub, tuksub...
Viies läbi küsimustiku noorte juutide seas, jõuti järeldusele, et nende palvetamiseaegne peakate on ,,Musta ruudu" motiiviga. Sama uurija arvab ,,Musta ruudu" kandjaid olevat suprematismi pooldajatena. ,,Musta ruutu" vastandatakse tihtipeale ,,Valgele draakonile" (valge leht ilma joonistuseta), millel on taoismis sümboolne tähendus. ,,Musta ruutu" on mainitud ka kirjanduses, nimelt kirjutas Pelevin oma romaanis ,,Libahundi püha raamat" peategelase rollis: ,,.. Ma tormasin raevus vabaduse musta ruudu juurde, milles juba särasid esimesed tähed. Põigates ette, tahan öelda, et justnimelt see kogemus aitas mul lõpuks mõista Kazymir Malevichi maali ,,Must ruut". Ma ainult maaliks sellele juurde paar imepisikest sini-valget punkti. Aga Malevich, nimetades end suprematistiks, jäi truuks elu õigusele Vene taevas pole tihtipeale valgust. Ja hingel ei jää muud valikut, kui luua need
leiame ?" ,,Tee peate mind lihtsalt uskuma" vastas teoke . ,,Teil on talus noor sulane , tema saab teid aidata . Las ta läheb järgmisel täiskuu neljapäeval tumedate kaljude taha süngesse metsa . Keset metsa leiab ta kristalselge järve peitku ta ennast suure tamme varju ja oodaku. Täpselt keskööl tuleb järve kaldale lumivalge hunt , aga see pole tavaline hunt vaid libahunt . Hundi needusest päästmiseks ei tohi sulane karta vaid peab julgelt tamme puu tagant välja astuma ja minema libahundi juurde . Kui ta peaks kas või kordagi hirmu tundma , võib ta oma eluga seal samas hüvasti jätta . Julget ja vaprat hunt ei puutu . Ta peab panema leiva viilu noa otsa ja selle oma vasaku käega hundile ulatama . Kui ta kõige sellega hakkama saab on tütarlaps vaba ja needus murtud . Tüdrukul ei ole siin ilmas mitte kedagi , nagu ka teil nii et teist võib saada üks pere ja teil ei tule seda mitte kahetseda
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa.
Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". 1911-1944 1911. 22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub "Libahundi" esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. 1911 - 14. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks
2003 konferansjee Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2003 Max Martin Sherman Bent Vanalinnastuudio 2004 Ernie Cusak Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Anton Starkopf, kapten Maaroos Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. Muu Mänginud telelavastustes, seriaalides (Wikmani poisid 1995, V.E.R.I 19951997, Waba Riik 1997, Me saame hakkama 2001, Kelgukoerad) Mänginud filmides (Rummu Jüri 1994, Agent Sinikael 2002, Malev 2004, Libahundi needus 2005, Kuldrannake 2006, Meeletu 2006, Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007, Nuga 2007, D E T S E M B R I K U U M U S 2008). Kuuldemängus Maailma parim küla 2009. On juhtinud ETV-s saatesarja Teletaip, ETV saatesarja Keelevägi formaadi autor. LK3 Tunnustus 2000 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale 2001 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2002 Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind
Kui rist puutub vampiiri nahka, põletab see teda. Sama efekt on ka pühitsetud veel. Küüslauk peaks samuti vampiire eemale peletama. Päikesevalgus tapab vampiiri, kui valgust on vähe, siis ainult kõrvetab veidi. Kui vampiir on tapetud, muutub ta tolmuks. Kõige kuulsam vampiir on Dracula. LIBAHUNDID Kuidas libahunt välja näeb? Libahunt tähendab huntinimest. Ta on tavalisest hundist suurem aga ta silmad jäävad inimese omadeks. Libahundi silmad on kuupaistel kollased. Kuidas libahunti ära tunda? Libahundiks võisid olla heledate, kuid ka üpris tumedate silmadega inimesed. Kahtlusealusteks olid punased aga ka täiesti valged juuksed ja lisaks veel kokkukasvanud kulmud. Kui teil juhtusid nimetis- ja keskmine sõrm teistest pikemad olema, vaadati teid umbusuga. Niisamuti juhtus siis, kui teil olid teravad pikad küüned või esileulatuvad hambad, kui teie nägu oli kõhn,
Memuaarsed kirjutised. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm). 11 KIRJANDUS: · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk · ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 19061940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002 · Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). 12 ELULUGU 1879
Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". Pärnu Raekoda Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist 1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri, ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks.
) See näidend on armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk kaks meest, Soosaare talu sulane Jaan ja naabertalu peremees Kaarel, võistlevad Soosaare Leena pärast. Sotsiaalne vastuolu tekib sellest, et Jaan teenib sulasena oma endises isatalus ning usub, et temal on sellele talule õigus. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. Kitzbergi loomingu tipuks on tragöödia "Libahunt" (1911/1912). Näidendi aluseks on Kitzbergi varasem jutustus. "Libahundi" lavastusega avati 1911 Pärnus Endla teatri hoone. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. "Libahundi" tegevus toimub pärisorjuse ajal, kuid mõis jääb siiski taustaks. Konflikt hargneb külas, talurahva keskel. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta kasupere alandlikku, tundevaest ja rõõmutut meelelaadi. Tekib jällegi armastuskolmnurk perepoja ja kahe kasutütre vahel.
o Lesch-Nyhan`i sündroom Kusihappe üleproduktsioon, poisid, ettearvamatu liikumine o Uner Tan sündroom (tagurpidi evolutsioon) Türgi perekond, mutatsioon, kõndimine neljal jäsemel o Marrfan`i sündroom 1:10 000, pikad jäsemed, Lincoln?, Sergei Rachmaninov o Hüpertrihhoos (“libahundi sündroom”) Üks miljardist, 8. kromosoomi ümberkorraldused o Ektodaktüülia: lõhestunud sõrmed, varbad o Sabaga inimesed Mutatsioonide sagedus o Mutatsioonisagedus Ajaühikus geeni kohta Isendi genoomi kohta (x geenide arv) o Spontaansed mutatsioonid Prokarüoodid 10-7-10-8 Eukarüoodid10-5-10-6
noormeestega • laulud loodusest ja loomadest Muinasjutt lastekirjanduse alusena • loomamuinasjutt - põhineb antropomirfismil ja zoomorfismil ◦ tegelasteks nii loomad, taimed, kivid kui ka isikustatud loodusjõud (külm, tuul jne) ◦ igale loomale antud kindel karakter, ka sotsiaalne roll ◦ ürgsema päritoluga loomamuinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest (nt inimese samastumine loomaga - libahundi ainestik) ◦ iidne konflikt - sööja-söödav, tagaajaja-tagaajatav, tugev loom- nõrk loom -- teiseneb ajapikku sotsiaalseks vastuoleuks: rikas - vaene, rumal-tark ◦ loodusrahvaste (siberi, indiaani) jms muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavas kui euroopa rahvaste muinasjuttudel. • Imemuinasjutt - kajastab reeglina sotsiaalseid vastuolusid, rutiinse seisundi
· Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Teatrite võistlus ,,Libahundi" mängimisel peaaegu kõik teatrid lavastasid seda, parim lavastus pidi saama Moskvasse dekaadile. 14.06.1941 küüditamine arusaam süsteemi jõhkrusest. 22. juunil algas sõda. Osa teatriinimesi küüditati, osa läks nõukogude tagalasse, seega read hõrenesid oluliselt. Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha? Võib-olla see, et vasakpoolne ilmavaade, mis N oli omane, oli ka haritlaskonnale omane. Suhteliselt mõistlikud
Majavaimu funktsioonid: maja hoidmine, valvamine (eriti äikese ajal); nõuanded; ended. Kui majavaim näitab enda kuju siis keegi majast sureb. Tööde tegemine (rehepeks) – selles suhtes majahaldjas kattub kratiga. Majavaimul tekib vastavus Maarja, Antoniuse (Tõnn) , Katariinaga. Majahaldjas ei kannata tülitsemist ja riidusid. Libahundid Tont, libaloomad, külmking, marrus, puuk, kratt, ebajalg, võlu. Haldja ja libahundi vahettegemise kriteeriumid: I Vahe tegemise kriteerium - surnu hing – a) kinnijäänud (kurjategijad, must nõid, võlgnikud, rikkuses kinni, viljastamata surm, enesetapjad, vabast tahtest kinni, hauda maetud, tapetud lapsed) b) loitsu ja riitusega, mingi kohaga seotud. - elava inimese hing – 1) vabast tahtest 2) loitsu või riitusega seostatakse mingite esemetega. II kriteerium - Laibad mõjutavad maailma füüsiliselt (piinavad jne.) Haldjas mõjutab
ajalehtedes leidus). Vanemad skepsis, nördimus jne. Eeskätt probleemid vormiga modernistliku kunsti/teatri vormis. ,,eesti rahvusliku traditsiooni langus" III - Kitzberg ,,Laseb käele suud anda" Vanemuine, lavastas Jaan Tooming. Kunstnikud Meeri Säre, Andres Tolts. Evald Aavik (Ants), Raine Loo (mõisaproua), Kuno Otsus, Herta Elviste, Jaan Kiho, Raivo Adlas, Mare Puusepp jt. ,,Enne kukke ja koitu" originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi.
kannatav kirjanik, kes annab tunnistust on õigluse võidulepääsust ja kunsti igavikulisusest. -“M ja M” mütologiseerimise tasandid: parodeeriv ja pühalik eksisteerivad kõrvuti, üleminekute dünaamika, romaani keeletasand (nt. kuradiga seotud vandumine, millel romaanis on samas ka sõnasõnaline tähendus). Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja
Paranenuna läks ta uuesti külla, sest teda oli tüüdanud ema, Salme ja Mõmmi jutuvada. Mõmmi ainult sõi ja kogus rasva, kuna ta ei saanud mädanema läinud haava tõttu onnist välja. Metsaserval nägi Leemet külatüdrukuid, kes arvasid, et vööga lambakarja ümber ringi tegemine kaitseb loomi huntide eest. See nipp muidugi ei aidanud ja ka asja kaema tulnud Johannes oli väga imestunud. Siis ta ütles, et küllap see oli libahunt. Ta arvas, et peab munkade käest nõu küsima, mida libahundi vastu ette võtta. Hiljem hüüdis teda Magdaleena, kes oli veendunud, et lammaste murdja on ikkagi Leemet. Ta teatas, et ootab raudrüütlilt last, ja oli selle üle väga õnnelik. Külas austati teda seepärast väga. See oli auasi. M tahtis, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu ja metsatarkusi. Neiu palus teda endale meheks. Ta ütles, et austab jumalat, aga vahel on kurat jumalast tugevam. ,,Minu poeg on jeesus, sina aga mõistad madude keelt ja madu on sama mis kurat," ütles ta
Krappi viimne lint” Jüri Järvetiga nimiosas (lav. Mikk Mikiver), hiljem (1973 ja 1992) jõudis teos („Krappi viimane lint”) samas loovkoosluses ka Draamateatri lavale. Jean Anouilh’ „Antigonet” Mikk Mikiveri tõlgenduses (1967 Noorsooteatris) on peetud kümnendivahetuse teatri uuenemise esimese faasi üheks tähiseks; antigonelikke nonkonformistlikke jooni nähti ka Mikiveri käe all aasta hiljem esietendunud Kitzbergi „Libahundi” Tiinas (Epner 1998: 171–172). Vahedamaid tõeotsinguid eesti laval kuulutas ette Grigori Kromanovi käe all lavakooli III lennu diplomitööna sündinud Maksim Gorki „Põhjas” (1968), mis nn. dispuutlavastusena tõstatas kriipivaid küsimusi inimese kohast ühiskonnas – tema valikutest, vabadusest ja tõeihalusest. 32 Nii esteetilises kui ka ideoloogilises plaanis väga dünaamilisel 1960.–1970. aastate vahetusel – ühelt poolt modernismi tulek,
traditsioonile. Tegelikult on indigolapsed kogu aeg siin olnud. Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust. Paraku murti nende loovate, iseteadlike, originaalsete ja tülikate olendite tahe varasematel aegadel vitsa, hukkamõistu ja armastusest ilmajätmisega (viimasest on kirjutanud psühhoanalüütik Alice Miller raamatus "Andeka lapse tragöödia"). Üks neist oli Libahundi Tiina, kelle teistmoodi-olemine sai ohtlikuks tervele tollast külaelu kandnud vaimsele alusele. Vahest võib nüüd loota, et loovad vabadust armastavad hinged kui nad on ära tuntud pääsevad kergemini nõiajahist ja tuleriidast. Viimase tsiviliseeritumateks vormideks oleks isolatsioon, tõrjutus, veidraks tembeldamine jne. Nad on küsitavaks teinud ühe võimsa kultuuri alustalad: hierarhiad ja täiskasvanute võimu.
- nüüd on ta korraga teie meelest ei tea mis. Mis ta's teile on teinud? VANAEMA. Ah, Margus! Ma tean küll! Kõikide peale tuleb see kord! Nagu maru! Siis tuiskab ja tormab veri ja näeb õnne ja õnnetust seal, kus - midagi iseäralist ei ole. See või teine, Margus, ühe ja sellesama peale on loodud kõik - sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kõik! MARGUS {nagu tõrges laps). Vanaema, mina ei jäta Tiinat! See - libahundi- lori! See on hull jutt! VANAEMA. Jäägu see! Muudkui - mis me teame Tiinast? Mis me teame sellest, kes ta on ja kust ta tuleb? Margus! Siuni ja sirjelind, ei need sünni paari. Ja Tammaru sugu ja tõug? Margus, kui sa tahad ja kannatad kuulata, jutustan sulle neist? MARGUS {õlgu kehitades, rahutult). Ja - mis see?... Mis sellel siis nüüd?... Mis minul siis sellega?... VANAEMA. Mis sinul sellega tegu? Ei tea. Margus, ehk ometi? Meie tõug,
Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks ,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised). ,,Ivan Orava mälestused" (1995) pseudomemuaarid, mille autoriks on vana eestiaegne sepp Ivan Ovar. Need on tema fiktiivsed mälestused. 1990ndatel aastate I poolel ilmusid tema mälestused Eesti Päevalehes huumorilehena, hiljem köideti need raamatuks. Mõned jäid veel hiljem lehes ilmuma. ,,Minevik kui helesinised mäed" irooniline alapealkiri, mineviku liigse ilustamise ja fanaatilisuse kriitika
annaabi.ee 
