Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel. Praktiliselt ainsaks piiravaks tingimuseks on töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega arvestamine ja väikelaste vanemate ning töötajate esindajate eelistamine tööle jäämisel. Kui vana TLS keelustas alla 3-aastaste
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik.
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks.
detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara-
1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjutavate tegurite väljaselgitamine Puudused töökorralduses Keda suunara tervisekontrolli;Milliste isikukaitsevahenditega tuleb varustada Eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajat ähvardavate ohtude kohta. Töötajaid tuleb informeerida võimalikest ohtudest. 2. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed
Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................................................................................................... 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest......................................................................................... 3.2 Töötaja hoolsuse määr...........................................................................................
jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. 8. Töölepingu pooled. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Töölepingu sõlmib iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. See on üks töölepingu vabatahtliku sõlmimise tagatisi. 9. Töölepingu tähtaeg. Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused. Milleks on nt: Töö ajutisest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS.........................................................................
miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud
Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine: - tagastamata laen summas 200 000 eurot, - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot, - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning - leppetrahv 10 000 eurot (võib eeldada arvestuse õigsust kõikide nõuete puhul, st sõltumata kooskõlast lisatud lepingudokumentidega). 1 Kuna OÜ Seep Holdingu majanduslik olukord oli halb, esitas OÜ Kilt Finants 10.08.2016 järgmised nõuded: käendajatelt Matilt ja Anna Laksult tagastamata laenu kokku summas 200 000 eurot (á 100 000), sissenõutavaks muutunud intressi 6000 eurot, viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning leppetrahvi 10 000 eurot ning e-kirjaga
Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu.
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks
sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Tööleping. 14 Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu kohustuslikud andmed. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu
TLS Poolte kohustused Töötaja ja tööandja kohustused Töösuhetes on mõlemal poolel töötajal ja tööandjal lepingust, seadusest ja tööõiguse olemusest tulenevad kohustused. Mõlema poole ühine kohustus on lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus hõlmab endas nii tegutsemist heas usus, mõistlikult, kui ka arvestades tavasid ja praktikat. Töötaja kohustused 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
huvide ja õigustega ning keelatud on esitada valeandmeid. Kui läbirääkimised lepingu sõlmimiseni ei vii, siis heauskselt tegutsenud pooltel mingeid kohustusi ei teki, samuti ei pea hüvitama läbirääkimistele kulutatud aega ega tööd. Siiski võivad läbirääkimised kaasa tuua ka vastutuse. Kui üks pool ei avalda teisele kokkuleppe seisukohalt määrava tähtsusega asjaolusid, võib kahjustatud pool nõuda kahju hüvitamist. Näiteks on poolel õigus nõuda läbirääkimistele kulutatud raha hüvitamist, kui ilmneb, et teine pool pidas läbirääkimisi ilma tegeliku eesmärgita lepingut sõlmida, vaid tegi seda üksnes uudishimust konkurendi tegevuse vastu. Kuigi öeldakse, et vaikimine on nõusolek, siis tegelikult on vastupidi vaikimist või tegevusetust ei loeta nõustumuseks. Erandina ei pea lepingu sõlmimiseks oma tahet välja
kasutaja vastu juhuks, kui tingimuse kasutaja lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt ei täida; 3) välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt; 4) välistatakse teise lepingupoole õigus nõuda tingimuse kasutajalt kahju hüvitamist kogu lepingu täitmata jätmise eest või õigus lõpetada leping, kui tingimuse kasutaja on kohustuse täitnud osaliselt ja teisel poolel ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi; 5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
