1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt
Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad Lisandus veel kaks ringhäälingu kollektiivi- Eesti Raadio meeskvartett ning Eesti Raadio kerge muusika orkester. Samuti olid populaarsed Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadikollektiivid eesotsas estraadiorkestriga ja ansambliga ,,Laine". Aktiivselt kirjutasid muusikat paarkümmend professionaalset heliloojat ning kirjutati palju. Taodeldi rahvuslikkust, mis iga helilooja loomingus isikupärasel viisil väljendus. Toimuvad dzässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11) 1.7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti
oli üks tema esimesi pikemaid kompositisoone, Paul Gonsalves puhus kuueminutilise vaimustava tenorsaksofoni soolo ja band tekitas sellise kaasakiskuva drive'i, millist polnud keegi Ellingtonilt juba pikka aega kuulnud. Ellington taastas oma populaarsuse ning mõne aja päarast sündis rida uusi meistriteoseid, eelkõige Sheakspeare'i süit ,,Such Sweet Thunder", pühendusega Stratfordis peetavale Shakespeare'i festivalile. 1967. a suri Billy Strayhorn helilooja, pianist ja arranzeerija kellega Ellington edukat koostööd tegi. 1970. a suri aldimängija Johnny Hodges ja 1932.a trompetist Bubber Miley. Pärast nende surma polnud Duke Ellington ühtegi isiklikku kaotust nii tõsiselt võtnud. Johnny Hodgesi rikkalikud, tundelised soolod olid peaaegu vahetpidamata alates aastast 1928 peegeldanud Ellingtoni loomuse romantilist, sensuaalset ja impressionistliku poolt. Billy
2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16
31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Eesti Meremuuseum Allveelaev Lembit TEHNILISED ANDMED Veeväljasurve 665,5 t (pinnal), 853,4 t (vee all); põhimõõdud 59,5 x 7,5 x 3,6 m; kiirus pinnal 13,7 sõlme, vee all 8,5 sõlme; sukeldumissügavus 90 m; autonoomsus 4 nädalat; diiselmootorid 2 x 600 hj; elektrimootorid 2 x 395 hj; välimise teraskorpuse paksus 5 mm, sisemisel 12 mm. Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32. EHITUSLUGU 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit ja Kalev ning lasti vette. 14.05
Allveelaev Lembit TEHNILISED ANDMED Veeväljasurve 665,5 t (pinnal), 853,4 t (vee all); põhimõõdud 59,5 x 7,5 x 3,6 m; kiirus pinnal 13,7 sõlme, vee all 8,5 sõlme; sukeldumissügavus 90 m; autonoomsus 4 nädalat; diiselmootorid 2 x 600 hj; elektrimootorid 2 x 395 hj; välimise teraskorpuse paksus 5 mm, sisemisel 12 mm. Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32. Eesti Meremuuseum EHITUSLUGU 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit ja Kalev ning lasti vette. 14.05
Leidub pungiga sarnaseid jooni, kuid muusikud on siiski säilitanud oma juured ja päritolu ning esivanemate ja kaasmaalastega sarnased muusikatraditsioonid. 3.2. Mustlasdzäss Mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel aastatel. Selle juured paiknevad peamiselt Prantsusmaal, seega tuntakse seda mitmel pool prantsuskeelsete nimedega, nagu näiteks manouche dzässina. Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt,
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks...............................lk11 Võrumaa omavalitsuse liit....
Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.
Meeldisid ka Lembit Tihkaniga kahasse kirjutatud raamatud ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'' ja ,,Tulihända püüdmas''. Laste lemmikuks osutus ,,Maaleib'' eelkõige sellepärast, et raamat on osaliselt kihnu murrakus. Eriti põnevaks tegi lugemise kihnukeelsete sõnade tähenduse mõistatamine ning seejärel sõnaseletusest kontrollimine, kas lausest on õigesti aru saadud. (..... ........ 2010) ELKS- i Harri Jõgisalu 50. sünnipäeva pühendus autor Lembit Lepp (Nukits - 2001) 22 4. TUNNUSTUSED Oma esimese tunnustuse sai Harri Jõgisalu juba 1962. aastal, kui teda autasustati Eesti NSV teenelise õpetaja tiitliga. 1982. aastal sai Smuuli preemia üks Harri Jõgisalu silmapaistvamaid teoseid "Kärp". ,,Maaleib" pälvis 1986. aastal Juhan Smuuli nimelise preemia ja 1987. aastal Nõukogude Liidu lasteraamatute konkursi esimese järgu diplomi.
on aegade jooksul olnu erinev. Varem tehti paljusid asju hoopis suurema tahtmisega, taganttorkamist ja muusika juurde vägisi vedamist ei tuntud. Eks anna tunnistust seegi, et lastekooris laulis Endel Vahersamu käe all 100 õpilase ringis. Tol ajal vabariigis teist nii suurt koori polnudki. Suur ja omapärane kollektiv oli arsi Aarma juhatatud ja värljaõpetatud sümfooniaorkester, vabariigis ainulaadne kollektiiv. Orkestriga käisi ,,Orljonoki" noortelaagris, kus kohtuti helilooja Dimitri Kabalevskiga. Hiljem tegutses see orkester Peeter Kaldi käe aöö sümfooniettorkestrina. Kahjuks orkester lagunes. Väga tuntud on puhkpilliorkester Jüri Tüli taktikepi all. Palju oleneb kooli muusikaelu kooli juhtkonnast. Õnneks on Tapa koolil selles suhtes vedanud. Õpilaste vaba aja sisustamisel koolis etendab tähtsat osa ka näitering. Huvi näitmängu vastu on Tapa Gümnaasiumis olnud läbi aegade. Ei takistanud seda ka lava puuduimine ja ruumikitsukus
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU
2. Classic Female Blues- lauljateks põhiliselt naised Bessie Smith 3. Linnablues ( Chicago , eletrki blues.) 30-40ndad Klaver, trumm, contrabass, mikrofon, elektrikitarr Kuulsam esineja Muddy Waters 4. Briti blues 60ndad- tänu sellele läks blues pop muusikasse Clapton, rolling stones, led zeppelin, animals, jeff beck Amerivan Folk Blues festival 1960-1970 Yardbirds 5. Kaasaegne blues B.B. King. Buddy Guy, J.R. Vaughn Blues on mõjutanud kõike mis tulid selle järgi : Jazz, RnR, country, bluesrock Ameerika juurmuusika stiil Mustade rahvamuusika- Blues Valgete Country Country ja Western Old time music, mountin, hillbilly- Country music Country on Ameerika lõuna osariikide rahvamuusika mis sai ülemaailmselt populaarseks peale 2. MS Kõige populaarsem 60-70 datel. Mõjutused iiri muusikast, bluesist, rahvamuusikast : Austria, pr-maa, saksamaa, mehhkiko Rock ja disco
Panso lavastajana: · ,,Kuningal on külm" 1955 · ,,Lea" 1960 Vanemuises · ,,Atlandi ookean" 1956 algab koostöö Smuuliga · ,,Härra Punttila ja tema sulane Matti" 1958 Brechti huvi väljendus · ,,Kihnu Jõnn" 1964 · ,,Inimene ja jumal" 1962 pöördumine Tammsaare poole Panso lavastajana: · Eelistas väärtkirjandust ja pidas seda teatris oluliseks aluseks näitlejaloomingule. Välistas väheväärtuslikud melodraamad. · Range ja austav suhtumine sõnasse (näitleja ei tohi oma suva järgi teksti muuta ja väänata) · Lähtus Stanislavski õpetustest ja esindas realistlikku laadi · Tundis huvi ka Brechti vastu ja tegi Brechti näidendeid lavastades katsetusi tinglikuma teatri suunas. Sulaaja teatrist: Kaarel Ird ja Vanemuine Kaarel Ird (1909-1986) · Pikima staaziga teatrijuht eesti teatris · Oluline panus teatrijuhi ja teatripoliitikuna
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi 2) svingmuusika avaldusvormide elemendid
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium..........................................
Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid)
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .............................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge................................................................................
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter:
muusiklise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4- häälsed motetid. Need mitme ja ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste, näiteks kroonimispidustuste puhul. Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300- 1377). Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. Väga haritud mehena kuulus Machaut vaimulike kõrgkihi hulka, oma sajandi ühe suurema luuletajana lõi ta aga peamiselt ilmalikke luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste
46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki kohendas kava natuke ja hakkas treenima. Erki jooksis ja jooksis. Staadioni treeningud venisid nii pikaks et jõusaali ei jõudnudki. Muidugi tuli tehnika alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna- Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki
" Nool hindab Valter Külvetit Eesti läbi aegade üheks paremaks sportlaseks. "Mõni aasta tagasi Berlinis võisteldes tuli minu juurde üks arst. Kuuldes, et olen Eestist, lausus ta: teil on üks väga kõva mees Valter Külvet. Ta tegi oma elu traagilisemaks, ei osanud sportlaskarjääri õigeaegselt lõpetada." Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna magistratuur jäi Külvetil pooleli, viimase aasta tegeles ta puiduäriga. "Võib-olla see oligi Valteri õnnetus, et ta ainult spordile pühendus," arutles kunagine treeningukaaslane ja hea sõber Meelis Jukk. "Teised sportlased otsisid paremaid teenimisvõimalusi, Valterile polnud oma heaolu tähtsaim. Ta ei jahtinud kuulsust ega rikkust, oli läbi-lõhki spordimees, kes ihkas head tulemust." Jukk leidis, et ande realiseerimiseks oli Külvet sündinud valel ajal. "Treenimisvõimalused olid kitsad, sumpasime lumes ja poris. Liidu koondises püsimiseks pidi ta kogu aeg oma valmisolekut tõestama
samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda eriti Inglismaa, kus polnud keelebarjääri. Raadio ja televisiooni kättesaadavaks muutunisega laiematele rahvahulkadele levis lööklaul just nende kanalite kaudu. Olulisel kohal on siin heliplaatide ja – lintide müük. Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”
Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952
kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest. Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
