Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Lahkujad (2009) Jää... (2009) 3.3 Lasteraamatud: Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992.aastal võitisi ta Eino Leino auhinna. 1997. aastal anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk ning üheksa aasta pärast Riigivapi III klassi teenetemärk. 2009.aastal pärjati teda Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemiaga. 2010. aastal sai ta Eesti Rahvakultuuri Fondi elutööpreemia. Eino Leino auhind (1992) Eino Leino auhind on Soome kirjandusauhind, mida annab alates 1956. aastast kirjanik Eino Leino mälestuseks Eino Leino Selts. Auhind antakse üldjuhul soome kirjanikule, eelkõige
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel?
Seitsemän veljestä ja Nummisuutarit. · Kivi on ensimmäinen omintakeinen ja väkevä runoilijapersoonallisuus suomalaisessa kirjallisuudessa. · Kiven kirjailijauran voimanlähteenä ovat hämmästyttävä mielikuvitus, ihmistuntemus ja kirjallinen lahjakkuus, toisaalta teoksissa yhä uudelleen ilmenevä rakkaus ja myötätunto lähimmäisiä kohtaan verrattoman huumorin, komiikan ja traagisuudentajun ohella. · Eino Leino · Oli yksi merkittävimpiä ja monipuolisimpia suomalaisia runoilijoita. · Häntä on sanottu myös Suomen kansallisrunoilijaksi, mutta tavallisemmin kansallisrunoilijana pidetään J. L. Runebergiä. · Runoissaan Leino mukaili ja kehitti kalevalamittaa (Helkavirsiä) ja osoittautui erinomaiseksi eurooppalaisten mittojen taitajaksi. · Runojen lisäksi hän kirjoitti romaaneja, käänsi proosaa ja runoutta, kuten Danten Jumalaisen
Töö eesmärk on isiksusepsühholoogia alase artikli analüüsimine ja isikliku arvamuse esitamine. Töö on koostatud artiklis kajastatud andmete põhjal, neid uurides ja järeldusi tehes. Artikkel pärineb Eesti teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest. ARTIKLI ANALÜÜS Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini
Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi
"Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa, USA. Pound, Eliot, Rummo.
*Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli ...
Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Kaplinski
Gustav Suits 09.09.2011 · 1883-1956 · Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused.
Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli Gallen-Kallela 3 författare - Tove Jansson "Mumintrollen", Edith Södergran "Höstens dagar", Eino Leino (många dikter) 3 arkitekter kes on seotud eestiga - Carl Ludvig Engel, Herman Gesellius (mingi klubi maja), Armas Lindgren (Estonia teater) Filmregissören - Aki Kaurismäki "Crime and Punishment", "Leningrad Cowboys" Skådespelare - Peter Hansen "Nimed marmortahvlil", "Bad Boys", "A Summer by The River" Finlands musik - finsk tango och sami? Kompositör - Jean Sibelius Pop-grupper - Lordi, Issac Elliot Finsk tango - En tangovariant, liknar foxtrot, lite snabbare än argentinsk
sotsiaalseid norme. Eesmärgiks ei ole anda hetkelist sotsiaalset abi vaid, et inimese parimad küljed tuleksid esile ning ta oleks võimeline ühiskonnas läbi lüüa. Siin kehtib vanasõna, ära anna näljasele kala, vaid õng. 4 Sotsiaalpedagoogika ei hõlma ainult probleemseid lapsi, see hõlmad igas vanuses ja erineva taustaga inimesi. Võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sotsiaalsete probleemide lahendamine pedagoogika põhimõtetega (Leino 1998). Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise. Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5
tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsusekindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Värsiloomingu mõjutajaks Eino Leino. "Elu tuli" polnud mitte ainult kirjanduslik debüüt vaid ka ühiskondlik sündmus, eesti luule üks helgemaid näiteid. Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid. Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu
Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982)
kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10- 15% juhtudest raseduspatoloogia ja/või sünnitrauma, 10-15% juhtudest aju arengulised probleemid ja kromosoomi iseärasused ning 35% juhtudest ajutegevust kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumise ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Üliaktiivsust põhjustavad täiesti ebaolulised seigad, mis teiste laste puhul üldse ei mõju. Laps liigutab pidevalt oma käsi või jalgu või niheleb toolil, ta peab olema pidevas liikumises
(2006) Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Elu praegu Praegu elab peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet Lapsed: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg.
ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, mis oli eesti suurim eksport, siis nende hulgas oli ka Jaan Kaplinski raamat "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Kaplinski tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Max Jacobi auhind (2003) Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme
Eristatakse triviaalset, Piaget` ja sotsiaalset konstruktivismi. Järgnevalt tutvume nende liikidega lähemalt. · Triviaalses konstruktivismis vaadeldakse ainult õpilaste teadmiste baasi konstrueerimist. Teadmisi vaadeldakse ülekantava informatsioonina, midagi antakse ja midagi kogetakse ning see on täielikult individuaalne protsess. Õppimine on tegelikult protsess, kus õppija, muutes oma varemõpitud teadmiste struktuuri, loob enesele uue kontseptsiooni (Leino, 1993, lk. 1-2). · Piaget huvi teadmiste vastu oli tunnetusteoreetiline ja järgis Kanti ideid. Selle kohaselt ei taju inimene reaalsust objektiivselt, vaid tema eelnevatest kogemustest ja teadmistest lähtuvalt. Psühholoog E. von Glasersfeld, kellele Piaget` tööd avaldasid tugevat muljet, on seotud radikaalse konstruktivismiga - radikaalsega, sest see purustab juurdunud tavad ja arendab teooriat, milles teadmised ei peegelda objektiivset reaalsust, vaid ainult meie
"Frankensteinimäng" "Kadunud tsirkus" (Rakvere teater, 2010, lavastaja Üllar Saaremäe) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo maailmakuulus lugu armastusest, kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend. Osalejad: Quasimodo (Veikko Täär), Esmeralda (Laura Peterson), Frollo (Leino Rei), pöörase poeedi Pierre'i (Hannes Kaljujärv) ja Phoebuse (Jüri Lumiste, Ott Aardam) Paljude teiste värvikate, karakteersete tegelaste kohtumistes otsitakse vastust küsimustele: Kes on naine? Milline võib olla armastus? Kus on Jumal? Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999)
kuid enamus siiski mõistab, et kool valmistab eluks ette, mida tõestab küsitlus. Oma järeldusi tehes arvan siiski, et see väiksem osa õpilasi pole lihtsalt täielikult kindel oma tulevikuplaanides ning alles avastavad end. 38 Alustame õnnelikest lastest, 22.02.2007, http://www.jt.ee/260207/esileht/arvamus/20005018.php, (20.03.2009) 14 Mare Leino poolt tehtud Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakute uurimuses tuli välja, et Eesti üliõpilastele on kool samuti tuleviku jaoks oluline. 39 Võrdluseks toon Eesti üliõpilaste assotsiatsioone seoses kooliga eelpool nimetatud artikli põhjal: Negatiivsed kommentaarid: vahel tüdimus ja väsimus; pahandused; mured; vahel päris raske. Kool suhtlemiskohana: meeldivad kaaslased; suhtlemine; kool on koht, kus kohtutakse sõpradega; lõbusad klassikaaslased.
• Lapsia, Pikku ihmisiä Rahvuslik uusromantism • ensimäisen sortokauden aikana n 1895-1905 • kõigis kunstivaldkondades tärkas Karjala-huvi: karelianism + “Kalevala”-huvist tingitud mütoloogilid-rahvuslik ainevald • individualism • mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu • tähtsamad uusromantikud olid endised realistid • 1900 Soome kunst PAriisi maailmanäitusel • 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino • Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus • Johannes Linnakoski(1869-1913) • Laul tulipunasest lillest • Pagulased Eino Leino(1878-1926) • “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming • Teadis “Kalevalat”, oli õppinud Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte • Tõstis soome luule keeleliselt ja stiililiselt uuele tasemele, sh värsitehnika täiustamine, tihti luuletuse
sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu
Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega.Esindajaks nt. soome luuletaja Eino Leino. Avangardism 20. saj. algul tekkisid sümbolismi kõrvale uued voolud:futurism,kubism,ekspressionism,imazinism,akmeism,dadaism,sü rrelism.20. saj. hakati kõiki neid mitterealistlike ja uusromantismile vastanduvaid tendentse nim. modernistlikeks. Futurism tekkis 20. saj. algul Itaalias,selle kujunemist mõjutas ühe saksa filosoofi üliinimese teooria.Futurism kui tuelviku kunst eitas traditsioonilist kultuuri,kirjandust ja keelekasutust,laadilt olid futurism
Juba varases lapsepõlves saavad poisid tüdrukutega võrreldes rohkem kiita kui laita (Simpson & Erickson 1987, viidatud ibid järgi). Poisse tunnustatakse heade hinnete eest ja kritiseeritakse halva käitumise pärast; tüdrukud saavad kiita pigem puhtuse ja korralikkuse eest, laita aga kehvade hinnete pärast. Selline sanktsioonide muster jätkub kooliaja jooksul (Eccles 1987, viidatud ibid järgi). 10 Kokkuvõte Töötades läbi Mare Leino ja Kristi Kõivu raamatuid sain teada, et ükski käitumine ei ole tähenduseta. Igal käitumismallil on tähendus ning erinevad inimesed väljendavad neid erinevalt. Probleemse käitumise taga on sageli mitmeid häireid, nagu näiteks keskendumisvõime puudulikkus ja tähelepanematus. Samas võib laps klassiruumis olla probleemse ja teistele ebameeldiva käitumisega, kui mingi ülesanne on tema jaoks liiga raske. Probleemne käitumine ei tulene alati inimese temperemendist nagu arvatakse
Valitseb kõige tugevam ja tuleb ette altkäemaksu. ,,Kui sa ära kaebad, saad tappa, kui oled vait, saad pepsit." (Mangs & Martell, 2000, 251.) Nii mõnigi noor inimene on väga mõjutatav. Kui sõpruskonnas liigub alkohol, narkootilised ained, sigaretid on see kindlasti oht noorele inimesele. Risk hakata suitsetama ja tarbima alkoholi ning proovima narkootilisi aineid on suurem. Need noored on aga paraku ka just õpiraskuste ning käitumisprobleemidega laste riskigrupis. Mare Leino kirjutab oma artiklis probleemsetest lastest, olles vaadanud alaealiste asjade komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused .
Kuna paljudel juhtudel diagnoositakse lugemis- ja kirjutamisprobleeme juba enne kooli, annab varasem sekkumine alati suuremat lootust. Düsleksiaga võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004). Rehabilitasioonis on eriti oluline õpetada lapsi tuginema oma tugevatele külgedele ning tajudele. Umbes 6-7% juhtudel püsib lugemis-kirjutamisprobleem ka taiskasvanueas. (Leino 2003: 14). 10 KOKKUVÕTE Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole
31]. http://www.perekodu.ee/index.aw/section=21421 12 8. Andekas vajab tunnustust Ühe Tallinna kooli viiendas klassis viidi läbi uuring, kus hinnati õpiraskustega laste võimekust. Selgus, et nii mõnelgi kolmemehel oli kõrgem intellekt kui nelja-viielisel. "Kui need endassetõmbunud lapsed aasta pärast suu lahti tegid, särasid nad oma vaimukuse ja loomingulisusega," meenutab Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna doktorant Mare Leino tavaklassi murelapsi, kes aasta jagu õpetaja individuaalsemat lähenemist kogeda said. Uues klassis uute kaaslaste keskel selgus, et enamikul neist oli mõni kaasasündinud anne. "Nad oskasid kirjutada köitvaid jutukesi, joonistasid hästi ning olid omavahel sõbralikud, teisisõnu sotsiaalselt arenenud," kirjeldab ta. Kõik lapsed ei allu standardsetele nõuetele, järeldab Mare Leino, kes ühe lahendusena pakubki erinevate õppemetoodikatega klasse.
ANDRE LEINVALD 75 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ LAAS FOMATóKIN 83 ******** ARVO VILLEMS 73 ******* ERASMUS BONDARVE 70 ******* PAMELA BESSONOV 70 ******* ALEKSEI JALASTO 85 ********* KAAREL TRTOóNI 80 ******** TAAVO LEINO 72 ******* LAURI SELGE 70 ******* MEELIS MEDAR 67 ******* RAIDO HBE 64 ****** VERON M?E 76 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ANNELY MESILA 73 ******* EGON LEHTER 65 ******* SVEN KOSHELEV 66 *******
“Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks. See oli salajane protest Vene Impeeriumi suureneva tsentsuuri vastu. „Finlandia“ oli viimane lugu seitsmest loost, mis väljendasid erinevaid perioode Soome ajaloost. Esitamine toimus aga alles 2. juulil 19000 Helsingis koos Helsingi Filharmoonia orkestriga, mida dirigeeris Robert Kajanus. Selleks, et
muudatust.Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem vabadusi.On vaja arvestada iga lapse vajadusi ja erinevusi,et kooli lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik. Kasutatud kirjandus. Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi: Sarup & Sons. Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. TLÜ Kirjastus, lk 1758 Roots, E-M. Miks poisid koolist kaovad?
tõusulainest. Sellega tõi Suits sajandi alguse luulesse mehise ühiskondliku haarde, mässulise vabadustahte. Võitleva sisu ja mõjuka vormi tõttu sai ,,Elu tuli" ajajärgu luule tähtteoseks, sajandi alguse revolutsiooniliste meeleolude väljendajaks. Soe vastuvõtt rahva, eriti noorte hulgas andis aluse mitmeks kordustrükiks. Reaktsiooniajal sündinud ,,Tuulemaas" pöördus ,,Elu Tule" võitluspateetikast uusromantilisse elamuslüürikasse. Seni valdava Eino Leino mõju asemele astusid impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendused. Põhiteemaks sai traagilisi murranguid läbielanud inimese sisemaailm, unistused ja pettumused, inimsusideaalide vastuolu reaktsiooniaja tegelikkusega. Kõrgele tasemele tõstis Suitsu ,,Tuulemaas" muusikalise värsi väljendusvahendid, kujundas tiheda varjundirikka luulekeele, rakendas uusi ilmekaid stroofivorme. Oma viljakaimal loomingujärgul (1913-1922) avaldas Suits valiku armastusluulet (,,Ohvrisuits"),
nagu elu ise sunnib. Hea kasvatus tähendab lapse isiksuse austamist, tema individuaalsuse märkamist. Kasvatus on dialoog. Tõelist dialoogi iseloomustab vastutus, põhendumus, kannatlikkus, solidaarsus, rõõm, autentsus. Kasvatus lubab see mõista kui koos lastega maailma avastamist ja tõlgendamist, ühise tegelikkuse loomist, kus kohtutakse ainulaadsetes olukordades ilma soovita teise üle võimu saada. 2. Endine kool uuenenud ühiskonnas. (M. Leino) Reguleeriv haridus praegu nagu varem Eesti ühiskond on muutunud mitmeti, kuid koolinormid veel mitte. Tund algab ja lõpeb endiselt õpilaste põstiseismisega, laps kes tahab vastata, peab selleks käega märku andma jne. Ja see kõik põhjustab pingeid. Et neid pingeid maha surudu, tuleks õpetajal kasutada erinevaid meetodeid: · Toetada õpilaste enesehinnangut · Edendada esinemisjulgust · Õpetada koostööoskusi · Süvendada tolerantsust
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Tants päästab paljude elu mõtusklus Õppejõud: Sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino Tallinn 2014 Tants päästab paljude elu Alustaks sellest, et tants on rütmiline liikumine, mis kuulub inimese eneseväljenduste hulka. Inimene väljendab oma tundeid- nälga, valu, rõõmu, hirmu- oma liigutustes. Kultuuriloos tuntakse tantsimist väga iidsetest aegadest. Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees
unustusehõlma. Autor on avaldanud ,,Kalevipoja" ümberjutustuse (1921) ja lugulaulu "Kullervo" tõlke (1921). Temalt on ilmunud antropoloogiline essee ,,Tõu küsimus" (1914) ning kirjandusloolised esseed ,,Anna Haava" (1914-1915) ja ,,Ernst Enno" (1925). Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Tõlkis Eino Leino, Juhani Aho jt. loomingut. 6 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD" Luulekogu ,,Kauged rannad" (1914) jätkas temaatiliselt ,,Laulude" suunda, kujutades peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse taotlus. Lühirealised, üksikuid sõnu esiletõstvad stroofid on siin
Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteburgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Tunnustused 1. Eino Leino auhind (1992) 2. Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) 3. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 4. Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Perekond Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964)
10 Klient on kuningas. X Merle Vilson 40 Vaata ka: Näidisvideotega õppematerjal negatiivsest klienditeenindusest: http://www.vkhk.ee/opi_obj.html Merle Vilson 41 Oskuslikku teenindamist! Merle Vilson 42 Täname abi eest: Marion (Tamula Hotell, Võru) Inge ja Liisi (Hotell Kubija, Võru) Eha, Anneli ja Leino (Võrumaa Kutsehariduskeskus) Katrin (Päikese Bistroo, Väimela) Marge (Pille pood, Väimela) Hele-Mall (Võhandu Trahter, Võru) Merle Vilson 43 Autor: Merle Vilson tel: 785 0818, e-post: [email protected] Fotod ja tehniline teostus: Birge Talve tel: 785 0835, e-post: [email protected] Merle Vilson 44
nähtusest räägitakse eri aegadel erineva intensiivsusega, st eri aegadel peetakse 8 probleemseks erinevaid ilminguid. Seejuures rõhutatakse spetsialistide rolli: kui mingi sotsiaalne probleem institutsionaliseeritakse, on sellele antud n.ö ametliku probleemi staatus. Oma uurimuses kaardistasin ühiskonnast kooliklassi kanduvaid otseseid ning kaudseid sotsiaalseid probleeme ( Leino, lk 5). 9 2. Inglismaa sotsiaalhoolekande kujunemine Suurbritannia on koht kus ühiskondlik hoolekandesüsteem tekkis kõige varem. Esimeseks sammuks sinnapoole oli 1552. aasta korraldus koostada valdades ametlikud vaeste nimekirjad, nn vaeste-registrid.1563. aastal määratles Justices of the Peace vaeste kategooriad täpsemalt ning nimetas rahalised vahendid, mille abil vaesust leevendada.
uusi aegu. Oma loomingus sageli rahvaluule motiive kasutav Vaarandi on eesti suulist pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu
vajadustele. Koolisotsiaaltöötaja ja sotsiaalpedagoogi töö erinevused Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude ploki riikides ja koolisotsiaaltöötaja Ameerika Ühendriikides.Malcolm Payne'i arvates sotsiaalpedagoogikas on tähtsamal kohal just õpetamine,mitte terapeutiline lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001).Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel juhtudel on turvaline ja lapse arengut soodustav ,teistel aga toimib vastupidiselt
Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78
romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891). Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nimetadakse sümbolismile lähedasi voole üldnimtusega uusromantism ( sümbolism ja impressionism), sest tegemist on romantismi põhimõte ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega. Uusromantism on seotud rahvusliku ärkamise ja vabaliikumisega, omariikluse tekkega. Esindaja: iiri luuletaja W.B. Yeatsi (1865-1939) ja soome luuletaja E. Leino (1878-1926). Avangardism Futurism Tekkis 20.sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoof F. Nietzsche (1844-1900) üliinmese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik on itaallane F.T Marinetti (1876-1944), kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandusest ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu
· esitab muudatus- ja täiendusettepanekuid teiste valdkondade seaduseelnõudele, eriti nende sätete kohta, mis puudutavad maaelu ja põllumajandust (nt tollialased seadused, maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon Majanduskomisjoni ülesandeks on menetleda üldisi Eesti majanduspoliitikat, ettevõtlust ja äritegevust kujundavaid seaduseelnõusid, hoolitseda riigi poolt garanteeritud laenulepingute
22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80
Analüüs: Luuletus on kirjutatud abab riimiga. Põhjus, miks see luuletus nii väga meeldib on see, et olen kuulnud seda ka viisistatuna (Erko Niit ja Laura Junson). Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus. 9 Kokkuvõte Debora Vaarandi panus Eesti kirjandusse on märkimisväärne, ta rikastas seda tõlgetega Bertolt Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale
Uulu põhikool Ajalugu Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Dagmar Leino Uulu 2006 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 ...............................................................................................................................
[1] Lisaks saab UVlaseriga ravida ka ägedat tuberkuloosi, sest ultraviolettkiirgusel on bakteritsiidne toime. Sellisel puhul suunatakse kopsuhaige haiguskoldesse ultraviolettkiirgust, mis tapab bakterid ja kiirendab paranemist. ,,Arst kõigepealt peab olema tuvastanud haige kopsu viga saanud osa, selle kaverni nö. Sellesse kohta, kus on haiguskolle, viiakse kiudoptiline kaabel ja seansside kaupa toimub selle haiguskolde kiiritamine," selgitab Leino Vint. [1] Laserikiirt kasutatakse ka kaariese kõrvaldamiseks hammastelt, plommide sulatamiseks hambaauku, juurekanalite raviks, kortsude vähendamiseks, tugevalt allergiliste patsientide ja herpese ravis ning kasvaja hävitamiseks. [1] Laserite kasutus nahal 4 Sünnimärkide eemaldamine Sünnimärke ehk teatud tüüpi neevuseid võib eemaldada nii esteetilisel kui ka meditsiinilisel põhjusel
annaabi.ee 
